Legislator Case Law & Legislation
2-08-48741/13 AI generated

2-08-48741/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-08-48741/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-08-48741

Legislator headnote

AI generated

2-08-48741/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-08-48741

Keywords

AI generated
capacity to incur bill liability late payment of fees notification of address change changed financial circumstances consumer credit revocation untimely notification of defects
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-08-48741

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2009. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-48741

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avaldus Estela

Makkar

(endine

Albert)

vastu

25 900,67

krooni

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetlustähtaja ennistamise lahendamine ja määruskaebuse

läbivaatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

avaldaja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479;

asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

avaldaja lepinguline esindaja Ene Solovjev (Julianus

Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

võlgnik Estela Makkar

-

võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Marina

Valge (Advokaadibüroo Valge & Uiga; asukoht

Vanemuise 21a, 51014 Tartu).

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Estela Makkar’i menetlustähtaja ennistamise avaldus ja lugeda Estela

Makkar’i määruskaebus tähtaegselt esitatuks.

2. Rahuldada Estela Makkar’i määruskaebus ja tühistada Tartu Maakohtu kohtunikuabi

31. augusti 2009. a kohtumäärus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-08-48741, millega nõuti

Estela Makkar’ilt sisse võlgnevus 25 900,67 krooni ja menetluskulud 5 770 krooni

OÜ Aktiva Finants kasuks.

3. Tagastada Advokaadibüroo Valge & Uiga kontole nr 10102001290008 maksja poolt

22. oktoobril

2009. a

Rahandusministeeriumi

kontole

nr 10220034796011

viitenumbriga 2900072699 menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutud kautsjon

250 krooni.

4. Tagastada Advokaadibüroo Valge & Uiga kontole nr 10102001290008 maksja poolt

13. oktoobril

2009. a

Rahandusministeeriumi

kontole

nr 10220034796011

viitenumbriga 2900072783 määruskaebuselt tasutud riigilõiv 400 krooni.

5. Jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud OÜ Aktiva Finants kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata jõustumisel punktide 3 ja 4 osas täitmiseks

Kohtute Raamatupidamiskeskusele (Lai 11/13, 51005 Tartu).

Edasikaebamise kord

2

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

31.08.2009. a tegi Tartu Maakohus kohtumääruse (maksekäsu) ja nõudis võlgnikult avaldaja kasuks

sisse võlgnevuse 25 900,67 krooni ja menetluskulud 5 770 krooni. Võlgnik sai määruse kätte

21.09.2009. a ja esitas 24.09.2009. a kohtule avalduse, milles teatas, et on perioodil 07.12.2007. a

kuni 14.08.2008. a tasunud Tele2 Eesti AS-le kogu võlgnevuse 26 960,70 krooni.

13.10.2009. a saabus kohtusse võlgniku määruskaebus koos taotlusega määruskaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks ja täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 191/2009/2806.

Menetlustähtaja ennistamise taotluse kohaselt arvas võlgnik 24.09.2009. a kohtule avaldust esitades,

et tema võlgnevuse probleem on lahendatud. Alles pärast kohtust saabunud telefonikõnet

09.10.2009. a sai võlgnikule selgeks, et määrus on jõus ning selle tühistamiseks tuleb esitada

määruskaebus. Võlgnikul oli määrusest nähtuvalt teadmine, et kaebetähtaeg on kolm nädalat. Samuti

usaldas võlgnik kohtust talle öeldut, et määruskaebus tuleb esitada 13.10.2009. a. Eeltoodust

tulenevalt on võlgnik seisukohal, et kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel, mistõttu

palub võlgnik määruskaebuse esitamise tähtaja ennistada.

Määruskaebuse kohaselt leiab võlgnik, et Tele2 Eesti AS on 31.05.2008. a nõuet avaldajale

loovutades käitunud pahatahtlikult, kuna võlgnik maksis Tele2 Eesti AS-le võlga igakuuliselt ja

nõude loovutamise ajaks oli võlast tasutud juba 11 000 krooni. Vaatamata sellele ei teavitanud nõude

loovutaja avaldajat, et võlgnevust tasutakse ja on juba tasutud. Kogu võlgnevus summas

26 960,70 krooni sai Tele2 Eesti AS-le tasutud 14.08.2008. a. Nõude loovutamisest avaldajale sai

võlgnik teada alles 09.04.2009. a. Võlgnik ei ole nõus maksma ka avaldaja menetluskulusid summas

5 770 krooni (riigilõiv 250 krooni ja lepingulise esindaja tasu 5 500 krooni). Võlgnik palub

määruskaebuse rahuldada ja maksukäsu tühistada.

20.11.2009. a esitas avaldaja kohtule kirjaliku vastuse määruskaebusele. Vastuses peab avaldaja

vajalikuks selgitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise tagamaid. Vastuse kohaselt oli

Tele2 Eesti AS-l võlgniku vastu nõue 26 978,97 krooni, millest enne nõude loovutamist oli tasutud

16 018,27 krooni. 5 000 krooni tasuti vahetult nõude loovutamise käigus ning seetõttu jäi nimetatud

summa ka märkamata. Pärast nõude loovutamist tasus võlgnik Tele2 Eesti AS-le kokku

10 960,70 krooni, kuid kuna Tele2 Eesti AS-l oli võlgniku vastu ka viivisenõue, siis luges avaldaja

maksed osaliselt tasutuks viiviste katteks. Eeltoodust tuleneb, et makskäsu kiirmenetluse avalduse

esitamise ajaks oli võlgniku põhivõlg 10 960,67 krooni. Kuna võlgnik tasus avaldaja teadmata pärast

nõude loovutamist nimetatud summa Tele2 Eesti AS-le, siis on võlgnik tasunud maksekäsu

kiirmenetluse avalduses esitatud viivisenõude 10 000 krooni ning põhivõlast 960,70 krooni, olles

jätkuvalt avaldajale võlgu 9 999,97 krooni. Samuti on avaldajal üleval võlgniku vastu nõu riigilõivu

osas summas 250 krooni ja õigusabikulude osas 5 500 krooni. Avaldaja märgib, et võlgnik on

01.10.2009. a pöördunud Julianus Inkasso OÜ poole sooviga sõlmida võlasumma osas

maksegraafik. Muus osas puuduvad avaldajal vastuväited määruskaebusele.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 67 lõige 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi

mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel,

kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei

võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Selle sätte

kohaldamise üks eeldus – tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha – on

täidetud. Nimelt määruse tegemise ajal kehtinud TsMS § 4891 lõike 1 järgi võis võlgnik esitada

maksekäsu peale 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse.

31.08.2009. a kohtumäärusest (tl 10) nähtub, et kohus ise on andnud võlgnikule võimaluse esitada

maksekäsu peale määruskaebus kolme nädala jooksul. Seega on kohus ise eksinud kaebetähtaega

määrates ja lähtunud enne 15.07.2008. a kehtinud redaktsioonist. Toimikus olevast väljastusteatest

(tl 15) nähtub, et võlgnik sai maksekäsu isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 21.09.2009. a.

TsMS § 62 lõike 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

3

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja

lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse määruskaebus kohtule tähtaegselt

esitatuks, kui see on tähtaja jooksul kohtusse saabunud ehk antud juhul määruses näidatud tähtajast

lähtudes 12.10.2009. a hiljemalt kell 24.00. Määruskaebus on kohtusse saabunud 13.10.2009. a

(tl 33), seega seaduses sätestatud tähtaja möödudes, mistõttu ei ole menetlusosalisel võimalik enam

menetlustoimingut teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista.

Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas TsMS § 67 lõike 1 kohaldamise teine eeldus – mõjuva

põhjuse olemasolu – on täidetud. Võlgniku väitel tingis määruskaebuse hilinemisega esitamise

kohtust saadud ekslik informatsioon. Oma väite kinnitamiseks on võlgnik esitanud kohtule

kirjavahetuse võlgniku esindaja ja kohtu vahel (tl 36, kordub tl 43). Menetlustähtaja ennistamise

mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lõikes 1 sätestatust, kuid viidatud säte ei

kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Mõjuv põhjus TsMS § 67 lõike 1 järgi tähendab ka

seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.

Kuigi võlgnik ei ole tähtaja ennistamise avalduses toonud välja, et tal oleks esinenud mõjuv põhjus

menetlustoimingu tegemata jätmiseks TsMS § 422 lõike 1 mõttes (enda ootamatu haigestumine,

lähedase ootamatu raske haigus, liikluskatkestus), leiab kohus, et kohtu enda sellekohane kinnitus, et

määruskaebuse esitamise tähtaeg on 13.10.2009. a, on objektiivseks põhjuseks, mis tingis

määruskaebuse õigeaegselt esitamata jätmise. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul oli mõjuv põhjus

menetlustähtaja järgimata jätmiseks, mistõttu tuleb tema avaldus määruskaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks rahuldada. Kohus loeb määruskaebuse tähtaegselt esitatuks.

TsMS § 149 lõike 5 esimese lause kohaselt tagastatakse menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise

või täieliku rahuldamise korral kautsjon kohtumääruse alusel. Advokaadibüroo Valge & Uiga on

22.10.2009. a tasunud kautsjoni 250 krooni. Kuna kohus rahuldas võlgniku avalduse menetlustähtaja

ennistamiseks, tuleb kautsjon TsMS § 149 lõike 5 alusel tagastada.

TsMS § 663 lõige 4 sätestab, kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle

ise määrusega. Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Kohus on selgitanud võlgnikule TsMS

§ 489 lõikes 5 sätestatut, mille kohaselt on määruskaebuse esitamine võimalik üksnes TsMS § 4891

lõikes 2 nimetatud juhtudel. Võlgnik on määruskaebust esitades tuginenud asjaolule, et nõue, mille

sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu (TsMS § 4891 lõige 2

punkt 3). Kohtule esitatud maksekorraldustest (tl 16-19) nähtuvalt on võlgnik tasunud perioodil

07.12.2007. a kuni 14.08.2008. a Tele2 Eesti AS-le kokku 26 960,70 krooni. Avaldaja on vastuses

määruskaebusele kinnitanud, et tegelikkuses oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal

võlgniku põhivõlg 10 960,67 krooni 15 900,67 krooni asemel ja et käesoleval ajal on kogu nõudest

tasumata veel 9 999,97 krooni. Kohus leiab, et kuna võlgnik oli enne maksekäsu tegemist

rahuldanud osaliselt maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse, siis oli maksekäsk tehtud nõude

kohta, mis oli selgelt põhjendamatu ning seetõttu tuleb maksekäsk tühistada. Maksekäsu tühistamine

ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses (TsMS § 4891 lõige 4).

Kuivõrd määruskaebus rahuldati, siis tuleb määruskaebuse esitajale TsMS § 150 lõike 1 punkti 5

alusel riigilõiv tagastada. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 32) tasus Advokaadibüroo Valge & Uiga

13.10.2009. a võlgniku eest riigilõivu 400 krooni, mistõttu tagastab kohus riigilõivu selle maksjale.

TsMS § 172 lõike 9 alusel jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse kulud avaldaja kanda.

Kohtunik