2-08-48741/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTsiviilasi nr 2-08-48741
Legislator headnote
AI generated2-08-48741/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-08-48741
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-08-48741
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Määruse tegemise aeg ja koht
25. november 2009. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-48741
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avaldus Estela
Makkar
(endine
Albert)
vastu
25 900,67
krooni
väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetlustähtaja ennistamise lahendamine ja määruskaebuse
läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
-
avaldaja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479;
asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);
-
avaldaja lepinguline esindaja Ene Solovjev (Julianus
Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);
-
võlgnik Estela Makkar
-
võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Marina
Valge (Advokaadibüroo Valge & Uiga; asukoht
Vanemuise 21a, 51014 Tartu).
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Estela Makkar’i menetlustähtaja ennistamise avaldus ja lugeda Estela
Makkar’i määruskaebus tähtaegselt esitatuks.
2. Rahuldada Estela Makkar’i määruskaebus ja tühistada Tartu Maakohtu kohtunikuabi
31. augusti 2009. a kohtumäärus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-08-48741, millega nõuti
Estela Makkar’ilt sisse võlgnevus 25 900,67 krooni ja menetluskulud 5 770 krooni
OÜ Aktiva Finants kasuks.
3. Tagastada Advokaadibüroo Valge & Uiga kontole nr 10102001290008 maksja poolt
22. oktoobril
2009. a
Rahandusministeeriumi
kontole
nr 10220034796011
viitenumbriga 2900072699 menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutud kautsjon
250 krooni.
4. Tagastada Advokaadibüroo Valge & Uiga kontole nr 10102001290008 maksja poolt
13. oktoobril
2009. a
Rahandusministeeriumi
kontole
nr 10220034796011
viitenumbriga 2900072783 määruskaebuselt tasutud riigilõiv 400 krooni.
5. Jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud OÜ Aktiva Finants kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,
alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata jõustumisel punktide 3 ja 4 osas täitmiseks
Kohtute Raamatupidamiskeskusele (Lai 11/13, 51005 Tartu).
Edasikaebamise kord
2
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
31.08.2009. a tegi Tartu Maakohus kohtumääruse (maksekäsu) ja nõudis võlgnikult avaldaja kasuks
sisse võlgnevuse 25 900,67 krooni ja menetluskulud 5 770 krooni. Võlgnik sai määruse kätte
21.09.2009. a ja esitas 24.09.2009. a kohtule avalduse, milles teatas, et on perioodil 07.12.2007. a
kuni 14.08.2008. a tasunud Tele2 Eesti AS-le kogu võlgnevuse 26 960,70 krooni.
13.10.2009. a saabus kohtusse võlgniku määruskaebus koos taotlusega määruskaebuse esitamise
tähtaja ennistamiseks ja täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 191/2009/2806.
Menetlustähtaja ennistamise taotluse kohaselt arvas võlgnik 24.09.2009. a kohtule avaldust esitades,
et tema võlgnevuse probleem on lahendatud. Alles pärast kohtust saabunud telefonikõnet
09.10.2009. a sai võlgnikule selgeks, et määrus on jõus ning selle tühistamiseks tuleb esitada
määruskaebus. Võlgnikul oli määrusest nähtuvalt teadmine, et kaebetähtaeg on kolm nädalat. Samuti
usaldas võlgnik kohtust talle öeldut, et määruskaebus tuleb esitada 13.10.2009. a. Eeltoodust
tulenevalt on võlgnik seisukohal, et kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel, mistõttu
palub võlgnik määruskaebuse esitamise tähtaja ennistada.
Määruskaebuse kohaselt leiab võlgnik, et Tele2 Eesti AS on 31.05.2008. a nõuet avaldajale
loovutades käitunud pahatahtlikult, kuna võlgnik maksis Tele2 Eesti AS-le võlga igakuuliselt ja
nõude loovutamise ajaks oli võlast tasutud juba 11 000 krooni. Vaatamata sellele ei teavitanud nõude
loovutaja avaldajat, et võlgnevust tasutakse ja on juba tasutud. Kogu võlgnevus summas
26 960,70 krooni sai Tele2 Eesti AS-le tasutud 14.08.2008. a. Nõude loovutamisest avaldajale sai
võlgnik teada alles 09.04.2009. a. Võlgnik ei ole nõus maksma ka avaldaja menetluskulusid summas
5 770 krooni (riigilõiv 250 krooni ja lepingulise esindaja tasu 5 500 krooni). Võlgnik palub
määruskaebuse rahuldada ja maksukäsu tühistada.
20.11.2009. a esitas avaldaja kohtule kirjaliku vastuse määruskaebusele. Vastuses peab avaldaja
vajalikuks selgitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise tagamaid. Vastuse kohaselt oli
Tele2 Eesti AS-l võlgniku vastu nõue 26 978,97 krooni, millest enne nõude loovutamist oli tasutud
16 018,27 krooni. 5 000 krooni tasuti vahetult nõude loovutamise käigus ning seetõttu jäi nimetatud
summa ka märkamata. Pärast nõude loovutamist tasus võlgnik Tele2 Eesti AS-le kokku
10 960,70 krooni, kuid kuna Tele2 Eesti AS-l oli võlgniku vastu ka viivisenõue, siis luges avaldaja
maksed osaliselt tasutuks viiviste katteks. Eeltoodust tuleneb, et makskäsu kiirmenetluse avalduse
esitamise ajaks oli võlgniku põhivõlg 10 960,67 krooni. Kuna võlgnik tasus avaldaja teadmata pärast
nõude loovutamist nimetatud summa Tele2 Eesti AS-le, siis on võlgnik tasunud maksekäsu
kiirmenetluse avalduses esitatud viivisenõude 10 000 krooni ning põhivõlast 960,70 krooni, olles
jätkuvalt avaldajale võlgu 9 999,97 krooni. Samuti on avaldajal üleval võlgniku vastu nõu riigilõivu
osas summas 250 krooni ja õigusabikulude osas 5 500 krooni. Avaldaja märgib, et võlgnik on
01.10.2009. a pöördunud Julianus Inkasso OÜ poole sooviga sõlmida võlasumma osas
maksegraafik. Muus osas puuduvad avaldajal vastuväited määruskaebusele.
KOHTU SEISUKOHT
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 67 lõige 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi
mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel,
kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei
võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Selle sätte
kohaldamise üks eeldus – tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha – on
täidetud. Nimelt määruse tegemise ajal kehtinud TsMS § 4891 lõike 1 järgi võis võlgnik esitada
maksekäsu peale 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse.
31.08.2009. a kohtumäärusest (tl 10) nähtub, et kohus ise on andnud võlgnikule võimaluse esitada
maksekäsu peale määruskaebus kolme nädala jooksul. Seega on kohus ise eksinud kaebetähtaega
määrates ja lähtunud enne 15.07.2008. a kehtinud redaktsioonist. Toimikus olevast väljastusteatest
(tl 15) nähtub, et võlgnik sai maksekäsu isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 21.09.2009. a.
TsMS § 62 lõike 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha
3
tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja
lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse määruskaebus kohtule tähtaegselt
esitatuks, kui see on tähtaja jooksul kohtusse saabunud ehk antud juhul määruses näidatud tähtajast
lähtudes 12.10.2009. a hiljemalt kell 24.00. Määruskaebus on kohtusse saabunud 13.10.2009. a
(tl 33), seega seaduses sätestatud tähtaja möödudes, mistõttu ei ole menetlusosalisel võimalik enam
menetlustoimingut teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista.
Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas TsMS § 67 lõike 1 kohaldamise teine eeldus – mõjuva
põhjuse olemasolu – on täidetud. Võlgniku väitel tingis määruskaebuse hilinemisega esitamise
kohtust saadud ekslik informatsioon. Oma väite kinnitamiseks on võlgnik esitanud kohtule
kirjavahetuse võlgniku esindaja ja kohtu vahel (tl 36, kordub tl 43). Menetlustähtaja ennistamise
mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lõikes 1 sätestatust, kuid viidatud säte ei
kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Mõjuv põhjus TsMS § 67 lõike 1 järgi tähendab ka
seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.
Kuigi võlgnik ei ole tähtaja ennistamise avalduses toonud välja, et tal oleks esinenud mõjuv põhjus
menetlustoimingu tegemata jätmiseks TsMS § 422 lõike 1 mõttes (enda ootamatu haigestumine,
lähedase ootamatu raske haigus, liikluskatkestus), leiab kohus, et kohtu enda sellekohane kinnitus, et
määruskaebuse esitamise tähtaeg on 13.10.2009. a, on objektiivseks põhjuseks, mis tingis
määruskaebuse õigeaegselt esitamata jätmise. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul oli mõjuv põhjus
menetlustähtaja järgimata jätmiseks, mistõttu tuleb tema avaldus määruskaebuse esitamise tähtaja
ennistamiseks rahuldada. Kohus loeb määruskaebuse tähtaegselt esitatuks.
TsMS § 149 lõike 5 esimese lause kohaselt tagastatakse menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise
või täieliku rahuldamise korral kautsjon kohtumääruse alusel. Advokaadibüroo Valge & Uiga on
22.10.2009. a tasunud kautsjoni 250 krooni. Kuna kohus rahuldas võlgniku avalduse menetlustähtaja
ennistamiseks, tuleb kautsjon TsMS § 149 lõike 5 alusel tagastada.
TsMS § 663 lõige 4 sätestab, kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle
ise määrusega. Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Kohus on selgitanud võlgnikule TsMS
§ 489 lõikes 5 sätestatut, mille kohaselt on määruskaebuse esitamine võimalik üksnes TsMS § 4891
lõikes 2 nimetatud juhtudel. Võlgnik on määruskaebust esitades tuginenud asjaolule, et nõue, mille
sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu (TsMS § 4891 lõige 2
punkt 3). Kohtule esitatud maksekorraldustest (tl 16-19) nähtuvalt on võlgnik tasunud perioodil
07.12.2007. a kuni 14.08.2008. a Tele2 Eesti AS-le kokku 26 960,70 krooni. Avaldaja on vastuses
määruskaebusele kinnitanud, et tegelikkuses oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal
võlgniku põhivõlg 10 960,67 krooni 15 900,67 krooni asemel ja et käesoleval ajal on kogu nõudest
tasumata veel 9 999,97 krooni. Kohus leiab, et kuna võlgnik oli enne maksekäsu tegemist
rahuldanud osaliselt maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse, siis oli maksekäsk tehtud nõude
kohta, mis oli selgelt põhjendamatu ning seetõttu tuleb maksekäsk tühistada. Maksekäsu tühistamine
ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses (TsMS § 4891 lõige 4).
Kuivõrd määruskaebus rahuldati, siis tuleb määruskaebuse esitajale TsMS § 150 lõike 1 punkti 5
alusel riigilõiv tagastada. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 32) tasus Advokaadibüroo Valge & Uiga
13.10.2009. a võlgniku eest riigilõivu 400 krooni, mistõttu tagastab kohus riigilõivu selle maksjale.
TsMS § 172 lõike 9 alusel jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse kulud avaldaja kanda.
Kohtunik