2-09-45224/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 26.november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-09-45224 E.M.L. versus G.L. hagi elatise saamiseks Määruse tegemine eelmenetluses Kohtunik Helle Tamm Hageja E.M.L. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx) Kostja G.L. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx) Kostja esindaja jurist Peeter Malve

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused I Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1. G.L. tasub alates 10.12.2009 E.M.L.´i arveldusarvele nr 100 102 008 17015, SEB Ühispank, alaealiste laste- G M L (i.k. xxxxxxxxxxx), M M L (i.k. xxxxxxxxxx) ja F R L (i.k. xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuiselt ja hiljemalt 10-ks kuupäevaks elatist summas 1250 krooni iga lapse kohta kuni laste täiskasvanuks saamiseni so G.M. Leisi suhtes kuni xx.xx.xxxx, M.M.Leisi suhtes xx.xx.xxxx ja F.R.Leisi suhtes kuni xx.xx.xxxx. 2. Täiendavalt kohustub kostja tasuma hagejale elatisevõlana 2850 krooni hiljemalt 31.12.2009. 3. Hageja kinnitab, et peale p-des 1 ja 2 märgitud rahaliste kohustuste tal muid lapse ülalpidamisega seotud nõudmisi kostja suhtes ei ole. Nimetatud kinnitus siiski ei välista mõlema Poole poolt igakuise elatisemakse suuruse muutmist perekonnaseaduses sätestatud alustel ja korras, kui seda tingivad lapse kasvades tema muutunud vajadused ja/või vanemate võimalused. 4. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga jäävad poolte kohtukulud nende endi kanda. 5. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi sõlmimisel teadlikud TsMS § 430-433 sisust ja õiguslikest tagajärgedest. 6. Lähtuvalt TsMS § 632 lg 4 nõustuvad pooled kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamisega 1 päevani. Muud otsustused II Seoses menetluse lõpetamisega:

2 • jaotada menetluskulud ja jätta need poolte endi kanda; • toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte. Selgitused III Selgitada: • TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonna- kohtule; • kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 1 päev, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; • TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist.

Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 430 lg 4). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

3 Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Helle Tamm

Kohtunik