2-09-41531/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse tegemise aeg ja koht

23. novembril 2009.a Tallinnas kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-09-41531 Tsiviilasi EAS-i hagi KT vastu võlgnevuse, intressi, viivise, leppetrahvi ja sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

10 780.00 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: EAS (registrikood: XXX asukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Aleksei N Kostja: KT(isikukood: XXX elukoht: XXX) Resolutsioon

1. Rahuldada EAS-i hagi KT vastu võlgnevuse, intressi, viivise, leppetrahvi ja sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmiseks tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista KTvõlg 3000.00 krooni, intress 700.00 krooni, viivis 8430.00 krooni, sissenõudmisega seotud kulud

150.00 krooni s.o kokku 12 280.00 (kaks teist tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni EAS-i kasuks.

3. Jätta rahuldamata EAS-i hagi KT vastu leppetrahvi väljamõistmiseks.

4. Välja mõista KT menetluskulu 2673.00 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend kolm) krooni EAS-i kasuks.

5. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista OÜ SMS Laen ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel võla 3000.00 krooni, intressi 700.00 krooni, viivise 8430.00 krooni, leppetrahvi 1500.00 krooni, sissenõudmisega seotud kulu 150.00 krooni, kokku summas 13 780.00 krooni ning kohtukulud, mis koosnevad hageja poolt tasutud riigilõivust summas 3000.00 krooni. OÜ SMS Laen on loovutanud nõude hagejale.

Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid kätte emale allkirja vastu üleandmisega 10.10.2009.a. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalise rahuldamise osas on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kohus jätab hagi rahuldamata leppetrahvi ja sellelt viivise nõude osas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksata kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 kohtuotsuse nr 3-2-1-120-08 p 15 kohaselt on ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, sest VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist ning sätestatud loetelu tuleb lugeda lõplikuks. Seega ei saa nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi ja sellelt viivist.

Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla 3000.00 krooni, intressi 700.00 krooni, viivise 8430.00 krooni, sissenõudmisega seotud kulud 150.00 krooni s.o kokku 12 280.00 ning jätab rahuldamata 1500.00 krooni suuruse leppetrahvi väljamõistmise kostjalt hageja kasuks.

Menetluskulud Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamisega poolte kanda, s.o 89,1% ulatuses kostja kanda ja 10,9% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude väljamõistmise aluseks on TsMS § 1741 lg 3. Kuna kohus rahuldab hagi 89,1%, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 89,1% menetluskulusid. Hageja menetluskulud on 3000.00 krooni, millest 98,1% on 2673.00 krooni.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik: