2-08-65957/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

lk 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25. november 2009 Kuressaare

Tsiviilasja number 2-08-65957 Hagi ese AS EMT hagi R M vastu võla 2852, 30 krooni ja viivise ja kulude 2851,30 krooni nõudes Menetlusosalised Hageja AS EMT (registrikood 10096159, Valge 16, 19095 Tallinn), Hageja esindaja Katrin Verma e-post: juristid@lindorff.ee kostja R M ( Asja läbivaatamise kuupäev õigeksvõtul põhinev, kirjalik menetlus Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista R Mlt(M) ( ) AS EMT (registrikood 10096159, Valge 16, 19095 Tallinn) kasuks võlg summas 2852(kaks tuhat kaheksasada viiskümmend kaks) krooni ja 30 senti ja viivis ja kulutused 2851 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend üks) krooni ja 30 senti.

Menetluskulud Hageja menetluskuludriigilõiv summas 250.00 krooni ja õigusabikulud summas 1000 krooni jätta kostja R M kanda. Välja mõista R Mlt AS EMT kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 250.00 (kakssada viiskümmend) krooni ja õigusabi kulu 1000 (üks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sõlmis hageja AS EMT kostja R Mga (M) 6. 12. 2006 liitumislepingu (leping 1), mille alusel hageja osutas kostjale sideteenust.

EMT Esindused AS ja kostja sõlmisid 09. 01. 2006 järelmaksuga müügilepingu (leping

lk 2

2), millega kostja omandas mobiiltelefoni Nokia 3120. EMT Esindused AS loovutas 31. 03. 2007 nõude AS-le EMT (hageja).

Vastavalt lepingutele esitas hageja arved kokku summas 3142,75 krooni. Kostja tasus arved osaliselt ja võlgneb hagi esitamise aja seisuga hagejale 2852,30 krooni.

Hageja on arvestanud viivist 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise nõue on summas 2376, 30 krooni. Lisaks on kostja kohustatud hüvitama hagejale kõik võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutused summas 475,00 krooni.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 5, 8 lg.2, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.1 ja 6, 113 lg. 1, 115 lg. 1 taotleb hageja võlgnevuse 2852, 30 krooni, viivise summas 2376,30 krooni ja kulude summas 475 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb kostjalt ka menetluskulude väljamõistmist s.h. riigilõivu summas 250 krooni ja õigusabi kulude summas 1000 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja oma kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud.

TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 8 lg. 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on 06. 12. 2006 sõlminud lepingu 1 /t.l. 7/, mille kohaselt hageja osutas kostjale sideteenust. Kostja on sõlminud ka järelmaksuga müügilepingu /t.l. 9/, millega omandas mobiiltelefoni NOKIA 3120. Lepingust tuleneva võlgnevuse nõue on loovutatud hagejale. Kostja võlg hagejale on kokku 2852, 30 krooni. Võla väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p. 1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

lk 3

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja soovib viivise väljamõistmist kostjalt 0,15 % päevas, mis tuleneb EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p. 5.12. Viivisenõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni /tl 6/ ja õigusabi kulu 1000 krooni. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabi kulu summas 1000 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt.

TsMS § 430 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohtunik: Külli Mõlder