2-09-26676/16 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1 2-09-26676

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-26676 Tsiviilasi E. S. hagi T. A. vastu alaealisele lapsele elatise nõudes Tsiviilasja hind 34 177.50 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:E. S., isikukood *, elukoht *, e-post:* Lepinguline esindaja: advokaat Peep Rajavere (Andres Rüütli Advokaadibüroo, Karja 20, 90503 Haapsalu, epost:advokaat.rajavere@gmail.ee) Kostja:T. A., isikukood *, elukoht * Kohtuistungi aeg Kohtuistungi sekretär 09. november 2009. a Kristi Serva RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Välja mõista kostjalt T. A. hageja E. S. kasuks elatis alaealise lapse S. A. (isikukood *) ülalpidamiseks alates 05.06.2009.a. kuni S. A. täisealiseks saamiseni * igakuiselt 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, millest arvata maha kostja T. A. poolt tasutud elatis 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. 3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

2

Pärnu Maakohtu menetluses oli E. S. maksekäsu kiirmenetluse avaldus T. A. vastu lapse elatisnõudes. Kohus tegi 16.06.2009.a. määrusega võlgnik T. A. makseettepaneku tasuda elatist 3000 krooni kuus lapse kuni lapse S. A. täisealiseks saamiseni. Makseettepaneku sai võlgnik kätte 18.06. 2009.a. 22.06.2009.a. saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses.

09.09.2009.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 11.09.2009a. tegi Pärnu Makaohus kohtumäruse, millega kohustas hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 24.09.2009a. esitas hageja kohtule hagiavalduse. 25.09.2009.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 19.10.2009a. esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 09.11.2009.a toimus käesolevast tsiviilasjas kohtuistung

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja poolt esitatud tõendid ja hageja seisukoht kohtus

Hagiavalduse kohaselt tuleb lapse S. A. ülalpidamiseks teha igakuiselt alljärgnevad kulutused. Lapse eluasemekulud on keskmiselt 840 krooni kuus. Kulutused toidule on 750 krooni kuus, mis seoses lapse kasvamisega suurenevad pidevalt. Riietele ja jalanõudele tuleb teha kulutusi summas 800 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt tuleb hügieenile teha kulutusi 700 krooni eest kuus. Hageja muutis selles osas kohtus hagi, leides, et hügieenile tuleb teha kulutusi 450 krooni eest kuus /tl 63/. Seoses lapse käimisega lasteaias tuleb teha kulutusi 650 krooni eest kuus. Sidekuludele kulub igakuiselt 150 krooni. Lapse S. A. mänguasjadele ja lõbustustele kulub 200 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt olid lapse vajadused 4090 krooni kuus. Kohtus oli hageja seisukohal, et lapse vajadustele kulub igakuiselt 3840 krooni /tl 63/.

Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.06.2009.a. põhjusel, et kostja on rikkunud lapse ülalpidamiskohustust, sest on andnud lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja ebapiisavas ulatuses. Kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks 1500 krooni kuus /tl 64/. Kohtuistungil palus hageja välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 05.06.2009a. /tl 64/ Perekonnaseaduse § 70 lg 2 sätetel. Hageja palub välja mõista kostjalt igakuise elatise summas 3797.50 krooni.

Hageja varaliseks võimaluseks on lapsetoetus summas 300 krooni ning Töötukassast saab hageja 32 krooni päevas.

Kostja töötab hageja väidetel *. Kostja varalisteks võimalusteks on kostja töötasu koos töölähetuse päevarahadega, mis sõltuvalt kuust on kokku 15 000-20 000 krooni.

Pooltele kulub kaasomandisse korteriomand, mis on koormatud hüpoteegiga korteri ostuks võetud laenukohustuse täitmise tagamiseks. Kuna laenujääk on võrdne korteriomandi väärtusega, pole hüpoteegiga koormatud kinnisasi likviidne. Seda ei saa käsitleda varalise võimalusena.

Hageja leiab, et kuna vanemate varalised võimalused moodustuvad 100% ulatuses üksnes kostja sissetulekutest, siis peaks kostja kuni hageja tööle asumiseni kandma lapse ülalpidamiskohustusi 100% ulatuses. Kohtuistungil leidis hageja, et kuna tema sissetulek on

3 7-9% poolte ühisest sissetulekust, siis peab tema ka selles määras kandma lapse ülalpidamiskulusid ja kostjalt tuleb välja mõista elatis 3797.50 krooni kuus.

Hageja esitas tõendina koopia S. A. sünnitunnistusest /tl 28/, arved nr *, * /tl 29-30/., Elion Ettevõtted AS arve /tl 31/, arve/maksuteade nr */ /tl 32/, Eesti Töötukassa otsus 03.11.2009a. /tl 59/, arve nr * /tl 60/, Stockmann AS arve /tl 61/ ja kauba (kinnaste) etikett /tl 62/.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus

Kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistab kostja esitatud hagiavaldust osaliselt. Kostja on nõus maksma hageja kasuks elatist 2175 krooni kuus. Kostja leiab, et puudub alus elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt, sest kostja on tasunud igakuiselt hageja kasuks 1500 krooni lapse ülalpidamiseks nii nagu hageja ja kostja omavahel kokku leppisid.

Kostja ei vaidluste kulutusi toidule igakuiselt summas 750 krooni. Kostja leiab, et riietele on põhjendatud kuutused summas 300 krooni. Kulutused meditsiinile on põhjendatud summas 200 krooni kuus. Mänguasjadele ja lapse lõbustustele kulub aastas 500 krooni. Kuna lapse ema ei käi tööl, siis ei ole põhjendatud kulutused lasteaiale.

Kostja leiab, et päevarahad ei ole tema sissetulek, vaid on mõeldud katmaks lähetuse igapäeva kulusid. Kostja leiab, et põhjendamatu on panna tema kanda lapse ülalpidamiskulutusi kogu ulatuses kuni lapse ema tööle asumiseni. Tuleb arvestada mõlema vanema varalist seisu. Kostjal on kohustus * ees, mida tuleb arvestada elatise väljamõistmisel. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna kostja täitis ülalpidamiskohustust nagu hageja ja kostja olid suusõnaliselt kokku leppinud.

Kostja esitas tõendida * tõendi 08.10.2009 /tl 45/, palgateatise /tl 46/, väikelaenu lepingu * tagasimakse graafiku /tl 47/, konto väljavõtte /tl 48-52/.

Kohtuistungil jäi kostja oma kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kostja selgitas kohtuistungil, et talle kulub sõiduauto Mitsubishi, mille ta ostis oktoobris 2009a. Sõiduauto maksis 47 000 krooni. Seoses autoga tuleb tal teha kulutusi kindlustusele 300 krooni eest kuus ja sellele lisanduvad veel kulutused auto kütusele. Auto on kostjale vajalik tööle käimiseks ja lapsega koos olemiseks /tl 65-66/.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ning seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja, hageja esindaja ja kostja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 70 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista

4 elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Elatis lapsele määratakse kindlaks lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalistest võimalustest.

Kohtuistungil jäi hageja seisukohale, et lapse vajadused on 3840 krooni kuus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lapse toidule kulub igakuiselt 750 krooni kuus.

Hageja väidetel on lapse eluasemekulud keskmiselt 840 krooni kuus. Kostja leiab, et kuna korter, kus hageja koos S. A. elab, on ostetud laenuga ja laenu võtja on hageja isa E. S., siis tuleb korteri kommunaalkulud jagada kolmeks, sest kostja nimetatud korteris ei ela. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et korteriomand, mis asub * kuulub pooltele kaasomandi alusel /tl 65,66/. Kohtule ei ole esitatud kinnistusraamatu väljavõtet, mis tõendaks kinnisasja kuulumist pooltele kaasomandi alusel. Kuna mõlemad pooled on nimetatud asjaolu korteriomandi omandiõiguse kohta kohtuistungil omaks võtnud, siis ei vaja see tõendamist. Vaidlust ei ole, et * asuvas korteris elab hageja koos poolte ühise alaealise lapsega. Kohus leiab, et kostja poolt esile toodud asjaolu, mille kohaselt hageja isa peaks kandma korteri majandamiskuludest 1/3, kuna tema võttis korteri soetamiseks laenu, ei ole kooskõlas seaduse mõttega, et omanik kannab kõik korteriomandiga seotud majandamiskulud. Arvestades, et korteris elab kaks inimest, siis on põhjendatud kulude jaotamine pooleks, seega S. A. eluasemekulud on ½ * asuva korteri majandamiskuludest. Hageja on tõendanud arvetega *, * ja *, et keskmine korteri majandamiskulu on (875.38+2472.70+1709.75= 5057.83:3=1685.94:2=842.97) 1685 krooni kuus, mis lapse eluasemekuludeks teeb 840 krooni kuus. Nimetatud kulud on põhjendatud ja vajalikud ning kohus loeb tõendatuks S. A. eluasemekulud igakuiselt summas 840 krooni.

Hageja väidetel kulub lapse riietele ja jalanõudele 800 krooni kuus, mis aastas on 9600 krooni. Kostja leiab, et piisav kulu riietele ja jalanõudele on 300 krooni, kuna enamik asju ostetakse nn teise ringi kauplustest. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud kaks ostutšekki pükstele ja kinnastele ei tõenda lapse riietele ja jalanõudele tehtavaid vajalikke kulutusi igakuiselt summas 800 krooni. Loomulikult ei ole võimalik ega vajalik iga riideeseme ja jalanõu paari kohta esitada kohtule ostutšekki, kuid samas on ilmne, et kui hagejal kuni novembrini 2009 puudus igasugune sissetulek ning alates novembrist 2009 on see 32 krooni päevas, mis teeb 960 krooni kuus, siis ei saa kulutada lapse riietele ja jalanõudele 800 krooni kuus. Selline kulutus ei ole proportsioonis vanemate, eelkõige hageja, varaliste võimalustega. Kohus loeb hädavajalikuks kulutused eluasemele, kuid riietelt ja jalanõudelt on võimalik mõistlikus määras kokku hoida. Samas ei pea kohus õigeks, et lapsele ostetakse riideid ja jalanõusid vaid nn teise ringi kauplustest, kui vanemate varalised võimalused vähegi võimaldavad osa vajaminevaid kaupu osta kauplusest ka uutena. On mõistetav, et iga lapsevanem tahab oma lapsele osta parimaid vajaminevaid riideid ja jalanõusid ning võimalusel uutena. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid ei ole alati võimalik dokumentaalsete tõenditega tõendada, vaid lähtuda tuleb mõistlikkuse põhimõttest. Arvestades asjaoluga, et laps on käesoleval ajal 2,5 aastane ja tema riietele ning jalanõudele tuleb veel aastaid teha pidevalt peaaegu igaks hooajaks kultusi, on põhjendatud kulu riietele ja jalanõudele 600 krooni kuus. See teeb aastas kokku 7200 krooni. Nimetatud summa eest on mõistliku majandamise korral võimalik soetada riideesemeid osaliselt nn teise ringi kauplustest ja osaliselt uutena.

Lapse hügieenile tehtavad kulutused on hageja väidetel 450 krooni kuus. Hageja on arvestanud, et osta tuleb mähkmeid, millele kulub 300 krooni, pesuvahendeid, vitamiine,

5 rohtu. Kostja leiab, et kulutused hügieenile on kaetud summaga 200 krooni kuus. Kostja seisukohtade kohaselt laps ei tarbi vitamiine, talle ei ole enam vaja osta mähkmeid ning ravimitele kulub siis, kui laps on haige. Kohus leiab, et hageja poolt näidatud kulutused hügieenile summas 450 krooni kuus on ülepaisutatud. Laps on 2,5 aastane ja hageja väidetel tuleb tema hügieenile teha kulutusi 5400 krooni eest aastas, millest mähkmetele kulub 3600 krooni ning šampoonile, nahahooldusvahenditele, vitamiinidele, ravimitele kulub 1800 krooni kuus. Kohus nõustub kostjaga, et arvestades lapse vanust on kulutused mähkmetele ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja ei ole tõendanud, et laps vajaks mähkmeid meditsiinilistel näidustustel. Kohus leiab, et kui ravimitele ja vitamiinidele kulutada 150 krooni kuus ning muudele hügieenivahenditele 100 krooni kuus, siis on kõik lapse vajadused hügieenile mõistlikus ulatuses kaetud.

Kohus peab põhjendatuks kulutusi, mis tehakse seoses S. A. lasteaias käimisega. Hageja on arve/maksuteatega /tl 32/ tõendanud, et lasteaiale kulub igakuiselt vähemalt 650 krooni kuus. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 1sätestab, et koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Sama seaduse § 5 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt lasteasutuse liigid on laste vanust ja erivajadusi arvestades järgmised: lastesõim - kuni kolmeaastastele lastele ja lasteaed - kuni seitsmeaastastele lastele. Lähtuvalt Koolieelse lasteasutuse seaduse mõttest ning ühiskonnas omaksvõetud tavast, et lapsed käivad lasteaias, on põhjendatud lasteaiaga seotud kulutused. Kohus leiab, et kostja väited, mille kohaselt hageja võib ise lapsega kodus tegeleda ning käia mänguväljakutel, kus laps saaks teiste lastega suhelda, on asjakohatud.

Kostja vaidlustas sidekulude osas lapsele eraldi digitaalkanalite teemapaketi vajalikkuse /tl 66/ summas 35 krooni. Kohus loeb üldtuntuks asjaolu, et digiTV teenuse kasutamisel on piisavalt palju tasuta telekanaleid, kus näidatakse lastele sobivaid telesaateid ning seetõttu ei pea kohus lastele mõeldud digitaalkanali teemapaketile tehtavaid kulutusi hädavajalikuks seoses lapse ülalpidamisega. Hageja poolt viidatud asjaolu, et vaidlusalune pakett telliti poolte kooselu jooksul, ei oma asjas olulist tähtsust, sest digiTV teenuse olemasolu ilma lastele mõeldud teemapaketita, ei halvenda lapse S. A. elukvaliteet sellisel märal, mis seaks kahtluse alla lapse arengu või huvid. Hagiavalduse kohaselt on lapsega seotud kulu 25% kodulahenduse kuutasust, mis teeb 115 krooni kuus. Selles määras loeb kohus tõendatuks ja põhjendatuks sideteenustele vajaminevad kulutused.

Hageja leiab, et lapse mänguasjadele ja lõbustustele kulub keskmiselt 200 krooni kuus. Kostja on seisukohal, et nimetatud kulutused saab kaetud 500 krooniga aastas. Kohus nõustub hagejaga, et lapse arenguks on vajalikud kulutused mänguasjadele ja lõbustustele, selleks, et tagada lapse vaimne ja sotsiaalne areng. Kuna laps käib lasteaias, siis on loomulik, et laps võtab osa lasteaia poolt korraldatavatest ühistest teatrikülastustest, jõulumaa külastustest jne. Kostja kohtuistungil antud selgituste kohaselt kulus tal endal ühele väljasõidule, mis ta tegi koos lapsega 300 krooni. Seega ei ole põhjust arvata, et hageja poolt tehtavad kulutused on väiksemad. Kohus nõustub hagejaga, et 200 krooni kuus on mõistlik kulutus lapse mänguasjadele ja lõbustustele.

Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks lapse vajadused 3405 krooni eest kuus.

Hageja on palunud elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 05.06.2009a. PkS § 70 lg 2 alusel. TsMS § 491 lg 3 sätestab, et lapse elatisnõudes toimuva maksekäsu kiirmenetlusele kohaldatakse maksekäsu kiirmenetluse kohta üldiselt sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. TsMS § 486 lg 4 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks

6 alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 09.06.2009a. Võlgnik T. A. esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluses 22.06.2009.a. Kohus võttis hagi menetlusse 25. septembril 2009.a Eeltoodu alusel on hagi esitatud alates 09.06.2009a. Kuna hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 05.06.2009a., siis tuleb kohtul hinnata, kas ajavahemiku 05.06.2009a. kuni 09.06.2009a. osas esinevad PkS § 70 lg 2 nimetatud alused elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid selles, et hagejal ja kostjal oli suusõnaline kokkulepe, et kostja tasub hageja kasuks elatist 1500 krooni kuus lapse ülalpidamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poole elasid koos kuni 05.06.2009.a. ning kuni selle ajani andis kostja lapsele ülalpidamist. Kostja on esitanud konto väljavõtte /tl 52/, kust nähtub, et 04.06.2009a. on kostja tasunud hagejale 1500 krooni S. A. ülalpidamiskulude katteks. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli algselt suusõnaline kokkulepe 1500 krooni tasumiseks lapse ülalpidamiseks kostja poolt, mida kostja on täitnud. Samas on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 09.06.2009a., mis ilmselgelt viitab asjaolule, et kostja poolt makstav elatis lapse ülalpidamiseks on ebapiisav. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-3-07, 3-2-1-108-07 ja 3-2-1-11907 rõhutavad, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis kui ülalpidamist on antud ebapiisavas ulatuses. Kohus on tuvastanud, et lapse vajadused on 3405 krooni kuus, seega kostja poolt makstud elatis 1500 krooni kuus on ebapiisav ning elatis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 05.06.2009.a.

Lapse vajadused on 3405 krooni kuus. PkS § 49 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hageja leiab, et kuna ta on töötu, ning tema sissetulek on vaid 7-9% poolte kogusissetulekust, siis peab hageja võtma osa lapse ülalpidamisest 7-9% ulatuses. Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega. Hageja on terve töövõimeline 21 aastane noor inimene ning asjaolu, et ta on käesoleval ajal töötu, ei ole põhjuseks, miks tuleks kõrvale kalduda vanemate võrdsuse põhimõttest kohustuste jagamisel lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Laps käib lasteaias, seega hageja saab aktiivselt tööd otsida ning kohus ei pea põhjendatuks hageja poolt taotletud määras kõrvale kalduda vanemate osade võrdsuse põhimõttest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (lahendid nr 3-2-1-52-07, 3-2-1-65-07), et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS § 61 alusel elatise maksmisest. Kohus leiab, et sama põhimõte kehtib ka vanema kohta, kes on esitanud hagi teise vanema vastu elatise väljamõistmiseks. Töövõimelisel hagejal palga või sissetuleku puudumine ei ole asjaoluks, et kõrvale kalduda vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest. Kumbki vanem peab kandma PkS § 49 mõtte kohaselt lapse ülalpidamiskohustust 1701 krooni eest kuus.

Elatise väljamõistmisel kohtuotsusega lisandub hagejal tulumaksu maksmise kohustus. Nimetatud asjaolule on osundanud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-93-08, mille p 17 järgi elatisraha suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista elatis summas 2175 krooni, sest igakuine elatusraha vastavalt PkS § 61 lg 4 ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

Kostja varaline seisund võimaldab tasuda elatist 2175 krooni kuus. Kohtule esitatud * 08.10.2009a. tõendi kohaselt on kostja töötasu ja lisatasud keskmiselt 11 774 krooni kuus. Kohus nõustub kostjaga, et päevarahad on vastavalt Vabariigi Valituse 25.06.2009a. määruse nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähe-tuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lg-le 1, mille kohaselt töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõiduja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate

7 muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses, mõeldud lähetuse kuludeks ning seetõttu ei saa neid arvestada kostja sissetulekuna elatise väljamõistmisel.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud lapse S. A. ülalpidamiseks elatist käesoleva aasta juunis, juulis, augustis, septembris ja oktoobris igakuiselt summas 1500 krooni. Hageja on palunud väljamõistetavalt elatiselt maha arvata kostja poolt tasutud elatis kokku summas 7500 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 05.06.2009a. summas 2175 krooni kuus kuni lapse S. A. täisealiseks saamiseni 11.03.2025. Välja mõistetavalt elatiselt tuleb maha arvata kostja poolt tasutud elatis summas 7500 krooni.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kohtul menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja leidis, et kuna hageja on põhjustanud talle tarbetut kohtuskäimist, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda, sest kohus rahuldab hagiavalduse määras, mida kostja on kohtuvälise kokkuleppena pakkunud juba maksekäsu kiirmenetluses ja kohtus. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik