2-09-47265/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3) Tsiviilasi nr 2-09-47265

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2009a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-09-47265 Tsiviilasi Mxxxxx Jxxxxx hagi Hxxxx Jxxxxx vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxxx Jxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxx Jõgeva, e-post: xxxxxxxxxm), telefon xxxxxxxx; Kostja: Hxxxx Jxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) telefon xxxxxxxx; Kohtuistungi toimumise aeg 11.11.2009 RESOLUTSIOON

Mxxxxx Jxxxxx hagi HxxxxxJxxxxx vastu lapsele elatise nõudes rahuldada.

Mõista välja HxxxxxJxxxxxxxxx( ik xxxxxxxxxxx) Mxxxxx Jxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks lapse Rxxx Jxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus. Elatis välja mõista alates

01.06. 2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxx.a. Hxxxx Jxxxxxxxx tuleb temalt välja mõistetud elatis kanda igakuiselt Mxxxxx Jxxxxxxxxarveldusarvele SEB Eesti Ühispangas a/a 10010472388013, selgitusega „elatis Rxxx Jxxxxxxxx“.

Menetluskulude jaotus:

Menetluskulud jätta Hxxxx Jxxxxxxx kanda. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK

Mxxxxx Jxxxxx esitas 18.09.2009a. Tartu Maakohtule hagi Hxxxx Jxxxxx vastu lapsele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps xxxx Jxxxxx, kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja ei ole lapse ülalpidamiskulusid hagiavalduses

2(3) märkinud. Poolte abielu on lahutatud, kuid kostja ei võta lapse kasvatamisest osa ja pole rahaliselt toetanud aastast 2008. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2175 krooni kuus lapse ülalpidamiseks. Hageja on lisanud tõendid oma sisetuleku kohta (tl.8), millest nähtub, et hageja töötasu on viimase kuue kuu kestel olnud keskmiselt 7504 krooni kuus. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama hiljemalt 30.10.2009a. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määrus koos hagimaterjalidega on kostja poolt vastu võetud 03.10.2009a.( tl 10). Kostja kohtule ei vastanud. Kohus määras kohtuistungi.

Hageja kohtuistungil andis seletuse lapse kulude kohta: et lapsele vajalikud kulud on umbes 3465 krooni kuus. Laps käib võistlustantsuklubis, millega kaasnevad treeningukulud 350 krooni kuus, kulud võistlustel osalemiseksriided, jalanõud. Hageja soovib saada elatist alates 1.juunist 2009. Varem ei ole kohtusse pöördunud, kuna on lootnud kostjaga kokkuleppele saada. Ka nüüd sooviks kostjaga kokkuleppele saada, et kostja last toetaks. Kostja kohtuistungil avaldab, et tal ei olnud kohtule midagi vastata. Tal puudub umbes aasta jooksul sissetulek, elab ema korteris koos emaga ja ema kulul. Viimane töö oli Soomes 2008 kevadel. Elukutset omandatud ei ole, pangalaene ei ole, autot ja korterit ei ole. Tahaks tööl käia, kuid tööd ei ole. Elatise maksmisele vastu ei vaidle, kuid ei ole millestki maksta. Ei oska öelda, millal saab maksma hakata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Mxxxxx Jxxxxxx hagi Hxxxx Jxxxxxx vastu lapsele makstava elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal onxxxxxxxxxxxa. sündinud poeg Rxxx( sünnitunnistus tl.6). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 2175 krooni kuus. Hageja on nimetanud lapsele vajalike kulutustena igas kuus umbes 3500 krooni. Hageja sissetulek on olnud 2009a keskmiselt 7504 krooni kuus. Kostjal puudub igasugune sissetulek.

PerS § 49 järgi on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kostja ei ole vaidlustanud lapse vajadusi ja nõutava elatisesumma suurust ega ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel. Perekonnaseaduse § 61 lg.6 sätestab: kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1)vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2)lapsel on piisav sissetulek või 3)ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kostja ainus põhjendus elatise mittemaksmisele ontal puuduvad praegu selleks vahendid. Uurides, millised on võimalused elatise välja mõistmata jätmiseks või elatisesumma vähendamiseks, tuleb kohtul järeldada, PkS § 61 lg.6 p.1 ja 2 nimetatud alused puuduvad.

3(3) Kohus leiab, et tegelikku olukorda arvestades ei saa kostja tööta olemist lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise maksmisest vabastamiseks või elatisesumma vähendamiseks PkS § 61 lg.6 p.3 mõttes. Elatise maksmise näol osaleb vanem, kes ei ela lapsega koos, lapse ülalpidamises ja kasvatamises. Juhul kui kohus otsustab, et tööta olev vanem tuleb vahendite puudumise tõttu vabastada elatise maksmise kohustusest või temalt väljamõistetavat elatisesummat tuleb vähendada, tähendab see sisuliselt otsustust, et vanem ei pea osalema lapse ülalpidamises või et vanemal on õigus täita oma kohustusi lapse ülalpidamisel tegelikust vajadusest oluliselt väiksemas määras. Selline otsustus oleks lapse huve kahjustav. Laps vajab toitu, riideid, eluaset ja arendamist iga päev olenemata vanemate varalistest võimalustest või tahtest. Seega on objektiivselt vajalik teha lapsele väljaminekuid iga päev. Praegu on poolte ühine poeg 12-aastane ja temale vajalikud kulud igas kuus on vähemalt 3500 krooni. Kostjal on kohustus nende kandmises osaleda. Tõendite uurimise tulemusena on kindlaks tehtud, et kostjal puuduvad nii vaimsest kui füüsilisest tervisest või muudest isikuga seonduvatest objektiivsetest asjaoludest tulenevad takistused töötamiseks. Asjaolu, et kostja viimane töökoht on olnud 2008.aasta kevadel, viitab, et kostja tööta olemise tegelikuks põhjuseks ei ole üldine majanduslangus. Neil asjaoludel leiab kohus, et ei ole mõjuvaid põhjusi, mis annaksid aluse otsustada, et kostja osalemine oma lapse ülalpidamiseks võiks olla väiksem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Seejuures arvestab kohus ka seda, et kostja on olnud oma lapse ülalpidamise asjas apaatne, ei ole huvitunud hagejaga kokku leppimisest ja ei soovi seda võimalust kasutada ka kohtuistungil.

Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks hageja taotletud miinimummääras. Kostja võimalusi teha pingutusi endale sissetuleku saamiseks ei piira miski. Hageja taotleb elatise välja mõistmist tagasiulatuvalt alates 01.06.2009. Perekonnaseaduse § 70 lg.1 järgi mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Perekonnaseaduse § 70 lg.2 sätestab: kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid.

Ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust juba aastast 2008 ja tema olukord oli sama kui käesoleval ajal, s.t. ei esinenud PkS § 61 lg.6 nimetatud asjaolusid. Seetõttu mõistab kohus elatise välja alates hageja taotletud ajast, s.o.01.06.2009.a. Kohus mõistab elatise välja PkS § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 09.04.2015. Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus PkS § 63 lg 1 järgi elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad.

4(3) TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Ü.Raag