2-09-34929/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-09-34929

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2009.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-34929 Tsiviilasi AS MiniCredit hagi Jxxxx Kxxxxx vastu võla ja viiviste nõudes Hagihind 1000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS MiniCredit (registrikood 11551909; asukoht Toompuiestee 18, Tallinn 10149); Hageja esindaja: Martin Gasman (aadress Kotka 14-12, Tallinn; elektronpost: martin@minicredit.ee); Kostja: Jxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Menetluse liik Tagaseljaotsus kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Välja mõista Jxxxx Kxxxxxxx AS-i MiniCredit kasuks 4670 (neli tuhat kuussada seitsekümmend) krooni, millest 1000 krooni on laenu põhiosa, intress 190 krooni, meeldetuletuse tasu 400 krooni, leppetrahv 500 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 25.11.2009. a seisuga 4170 krooni.

2. Välja mõista Jxxxx Kxxxxxxx AS-i MiniCredit kasuks alates 26.11.2009. a viivis 1,5 % tagastamata laenusummalt (1000 krooni) kuus kuni laenusumma täieliku tasumiseni

3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Välja mõista Jxxxx Kxxxxxxx AS-i MiniCredit kasuks tasutud riigilõiv 1000 (üks tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-09-34929

Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Asjaolud ja menetluse käik

AS MiniCredit esitas 17.07.2009. a kohtule hagiavalduse Jxxxx Kxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla summas 1000 krooni, laenuintressi summas 190 krooni, meeldetuletuse tasu nõude summas 400 krooni, leppetrahvi summas 500 krooni, viivise summas 2090 krooni ja alates 14.07.2009. a sissenõutavaks muutuva viivise 1,5 % võlgnetavalt summalt päevas kuni laenu põhiosa tasumiseni nõudes.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 30. oktoobriks 2009. a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 07.10.2009. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagis asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt laenulepingust, mille alusel andis hageja kostjale laenu 1000 krooni laenu tagastamise tähtajaga 20.02.2009. a. intressiga 60 % laenusummast aastas. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on laenulepingu punktis 9.1 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 1,5 % tagastamisele kuulunud summalt kalendripäevas. Hageja on esitanud viivise nõude seisuga 14.07.2009. a. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

2-09-34929

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus saab viivise välja arvestada kohtuotsuse tegemise seisuga -25.11.2009.a. seisuga Otsuse tegemise seisuga on kostja olnud viivituses 278 päeva. Seega on viivise suuruseks (laenusumma 1000 krooni x viivis 1,5 % x viivitatud päevade arv 278) 4170 krooni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 krooni. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt seadusele ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Ülle Raag Kohtunik