2-09-41498/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-09-41498 Otsuse kuupäev 27.november 2009

Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Kohtuasi E.S.i hagi K.R. vastu lapsele elatise nõudes Hageja E.S. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxx ) Kostja K.R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx-xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx ) Asja läbivaatamise kuupäev 25.november 2009

Resolutsioon Välja mõista K.R.lt E.S.i kasuks elatis R R ( sündinud xx.xxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 2000 ( kaks tuhat) krooni kuus alates 25.novembrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Viivitamata täidetavaks tunnistada elatis alates 25.novembrist 2009.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud Hagiavalduse järgi on pooltel ühine laps R R. Laps elab ema juures. Isa ei võta osa lapse ülalpidamisest.

Hageja palub välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus.

Kostja oma vastuväites maksekäsu kiirmenetluses on vastanud, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas. Ta on osa võtnud lapse ülalpidamisest ja maksnud toetust hagejale. Poeg on olnud igal suvel tema juures vähemalt 1 kuu ja talvistel koolivaheaegadel samuti 1 nädal.

Kohtuistungil palus hageja välja mõista kostjalt elatis 2000 krooni kuus alates kohtuistungi päevast.

2 Kostja kohtuistungil oli hageja nõudega nõus.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 sätete alusel.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. PkS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Kohus leiab, et elatis 2000 krooni kuus tuleb kostjalt välja mõista. Kostja on sellega nõus. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hädavajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada elatis alates 25.11.2009.

Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Silvi Maiste kohtunik