2-08-54228/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. novembril 2009.a. kell 13.45 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-54228 Tsiviilasi M E`i hagi RK vastu lapse elatise nõudes Tsiviilasja hind 19.350.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M E (ik. XXX, XXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk (Vabaduse pst 59, Tallinn 11211, e-post: indrek@sirk.ee), Kostja: RK (ik. XXX elukoht XXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista RK elatusraha tema alaealise tütre KK, sünd. XXX.a., ülalpidamiseks M E kasuks summas 2150.- (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni kuus alates 01.09.2008.a. kuni XXX.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus.

3. Jätta hageja kohtuväliseks menetluskuluks olev hageja esindajakulu täies ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

Lk 2 (4) otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.

1. Pooltel on XXX.a. sündinud tütar K K .

2. Laps elab koos emaga.

3. 15.08.2008.a. esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses Harju Maakohtusse avalduse kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja 22.10.2008.a. kohtunikuabi määrusega anti elatise nõue kostja vastu üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

4.. Kohus võttis M Ei hagi RK vastu elatise väljamõistmiseks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks kohtu menetlusse 26.11.2008.a. määrusega.

Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.

5.. Hageja palus kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise minimaalses elatise määras summas 2150.- krooni.

Hageja väidab hagiavalduses, et pärast poolte suhete lõppu 2008.a. juunis, kostja lapse ülalpidamiseks raha andnud ei ole, väljaarvatud kokku 1000.- krooni, mille kostja on andnud väiksemate summadena hageja pikaajalise palumise peale.

6.. Hageja väidetel koosnevad kulud lapsele lapsehoidja palkamise kulust 500.- krooni kuus, lasteaiakoha tasust 435.- krooni ja lasteaia söögirahast 500.- krooni, lasteürituste kulust 100.- krooni, kulutustest riietele ja söögile 800.- krooni ning transpordikuludest 600.- krooni, mis koosnevad lapse transportimisest lasteaeda ja lapsehoidja transportimise kuludest.

7. Hageja sissetulekuks on tema palk G OÜ-s, kus ta töötab osalise tööajaga, peretoetus 300.- krooni ja toitjakaotuspension 1825.- krooni.

8. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, Tallinna Pensioniameti tõendi, mille kohaselt maksti hagejale toitjakaotuspensioni kuni 01.12.2008.a., oma pangakonto väljavõtte Swedbankist perioodi 04.09.2008.a. – 04.12.2008.a. kohta. hagejale esitatud arve lapse lasteaiatasude kohta..

Kostja vastuväited ja põhjendused.

Lk 3 (4)

9. Kostja esitas hagile vaid ühe vastuväite väites, et K K ei põlvne temast.

10. Kostja soovis esitada hagile ka vastuhagi vanema kande vaidlustamiseks KK sünniaktis, kuid kuna kostja puudusi vastuhagiavalduses ei kõrvaldanud, keeldus kohus vastuhagi menetlusse võtmast oma 09.10.2009.a. kohtumäärusega. Kohtumäärus on jõustunud.

11. Oma vastuväidete tõendamiseks kostja ühtki tõendit ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused.

12. Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.

Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1, lg 2 ja lg 4 sätetest, § ning sama seaduse §- st 70 lg 1.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

13. Kohus on seisukohal, et kostja väide sellest, et ta ei ole KK isa on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja on kantud lapse sünniakti lapse isana, seega on tal ka seadusest tulenev lapse ülalpidamise kohustus.

14. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud lapse kulutusi kuus hageja poolt väidetud summas ega ka seda, et ta on alates juunist 2008.a. andnud lapse ülalpidamiseks kokku 1000.- krooni, loetakse nimetatud hageja väited kostja poolt omaksvõetuks, sest TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse poole omaksvõttu teise poole poolt esiletoodud faktilise asjaolu kohta kuni vastaspoolt seda faktilist asjaolu selgesõnaliselt ei vaidlusta ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Lapse lasteaiakulu suurust tõendavad arved hagejale lapse lasteaia kohamaksu ja söögiraha tasumise kohta.

Kohus on seisukohal, et kuna kostja on jätnud oma seadusest tuleneva kohustuse maksta lapsele ülalpidamiseks elatusraha täitmata, on hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatud.

15. Kuna kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama lisaks lapse vajadustele ka vanemate varalist olukorda ja hageja on kohtule esitanud dokumentaalsed tõendid, mille kohaselt töötab ta OÜ-s Gaudium osalise tööajaga, kus tema palga suuruseks on keskmiselt 3625,66 krooni netos, mida tõendavad hageja palgatõend ja pangakonto väljavõte, ning lisaks palgale on hageja sissetulekuks 300.- krooni peretoetust + oli kuni 01.12.2008.a. toitjakaotuspension, mida tõendab Pensioniameti tõend, ning kostja ühtki tõendit oma

Lk 4 (4) varalise olukorra tõendamiseks kohtule esitanud ei ole, kuid kohtu poolt tehtud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale korteriomand XXX alevikus, asub kohus seisukohale, et kostjalt on põhjendatud välja mõista elatis tema alaealise lapse ülalpidamiseks summas 2150.- krooni nagu hageja seda hagiavalduses nõuab. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud asjaolu, et ta lapsele elatist minimaalses määras maksma suuteline ei ole.

16. Tulenevalt PkS § 70 lg 1 sätestatust kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates 01.09.2008.a. nagu hageja seda taotleb.

17. Menetluskulud.

Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

Hageja kohtuväliseks menetluskuluks on tema esindaja kulu. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses jääb hageja kohtuväline menetluskulu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

18. Tsiviilasja hinna määramine.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 2150.- krooni kuus, on tsiviilasja hinnaks 19.350.- krooni (9 x2150).

Kohtunik: