3-09-1471/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-09-1471

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1471 Haldusasi O.B.u kaebus Justiitsministeeriumi tegevusetuse peale RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale HkMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel.

2. Sekretäril saata kohtumäärus teadmiseks kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8).

1. Tallinna Vangla kinnipeetav O.B. esitas 07. juulil 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi tegevusetuse peale.

2. Tallinna Halduskohtu 07. augusti 2009. a määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinenud puuduste tõttu ning anti 15-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Vastavalt väljastusteatele sai kaebuse esitaja 07. augusti 2009. a määruse kätte 13. augustil 2009. a. Seega puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 28. august 2009. a.

3. Tallinna Halduskohtu 03. septembri 2009. a määrusega tagastati kaebus selle esitajale Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 3 alusel, kuivõrd kohtu käsutuses olevatel andmetel kaebuse esitaja puudusi kaebusest kõrvaldanud ei olnud.

4. O.B. esitas 16. septembril 2009. a määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 03. septembri 2009. a määruse tühistamiseks.

5. Tallinna Halduskohtu 08. oktoobri 2009. a määrusega rahuldati O.B.u määruskaebus ning tühistati Tallinna Halduskohtu 03. septembri 2009. a määrus nr 3-09-1471. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd alles 11. septembril 2009. a (s.o peale tagastamise määruse väljasaatmist), mil kohtu tõlk edastas Tallinna Halduskohtu kantseleile O.B. 19. augusti 2009. a kaebuse täienduse tõlke, ilmnes, et kaebuse esitaja on käiguta jätmise määrusele vastanud, siis lähtus kohus kaebust tagastades ekslikult puudulikest andmetest.

6. Kaebuse esitaja taotleb 19. augusti 2009. a kaebuse muudatuses Justiitsministeeriumi toimingu (avaldusele vastamine tähtaja rikkumisega) õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitaja põhjendatud huviks on preventiivne huvi.

7. Tulenevalt HkMS § 7 lg 1 teisest lausest võib avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle toiminguga otsene ja isiklik puutumus. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses.

8. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja eesmärgiks, et Justiitsministeerium vastaks tema avaldustele seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Vastavalt Põhiseaduse §-le 3 teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Märgukirjale vastamise tähtaja sätestab Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, mis on hetkel kehtiv. Seega on kaebusega taotletav eesmärk saavutatav ka ilma kohtuotsuseta, kuivõrd kohustus järgida seaduses sätestatud avaldustele vastamise tähtaegu kehtib haldusorgani suhtes ka ilma, et kohus tuvastaks märgukirjadele vastamise tähtaja rikkumise. Seega ei saa õigusvastasuse tuvastamine kaasa aidata kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste kaitsele edaspidi.

9. HkMS § 11 lg 31 punkti 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema asjaolud on tõendatud. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele, kuivõrd kaebuse esitajal ilmselgelt puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks.

10. Vastavalt HkMS § 84 lg 4 punktile 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul ei ole kaebuselt riigilõivu tasutud, mistõttu riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. Aga ka juhul, kui riigilõiv oleks kaebuselt tasutud, ei kuuluks see kaebuse esitajale tagastamisele, kuivõrd kaebus tagastatakse selle esitajale kaebeõiguse puudumisel.

Lea Kuuse Kohtunik