2-09-35501/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-09-35501 Otsuse kuupäev 27.november 2009

Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Kohtuasi G.L.i hagi M.L.i vastu lapsele elatise nõudes Hageja G.L. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx ) Kostja M.L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx ) Asja läbivaatamise kuupäev 24.november 2009

Resolutsioon Välja mõista M.L.ilt G.L.i kasuks elatis K L ( sündinud xx.xxxxxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus alates 22.juulist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Viivitamata täidetavaks tunnistada elatis alates 24.novembrist 2009.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud Hagiavalduse järgi on pooltel ühine laps K L. Laps elab ema juures. Isa ei võta osa lapse ülalpidamisest.

Hageja palub välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks miinimumsummas.

Kostja vastas 14.08.2009 kohtule, et ei ole põhjendatud lapse elatise nõudmine läbi kohtu, kuna ta on valmis osalema lapse ülalpidamises ja lapse emaga selles osas läbirääkimisi pidama. G.L.i sõnul on vaja lapse jaoks raha anda, aga kostja pole selles kindel, et see raha ka tema lapsele kulutatakse. Ta ei ole nõus väitega, et pole osalenud lapse ülalpidamisel. Ta maksis lapse lasteaia maksu perioodil november 2008-aprill 2009 ja on nõus tegema seda ka edaspidi. Kuna ta on G.L.i

2 perekonnas nn halvas nimekirjas, tema ema suhtles G.L.i emaga, et teada saada, mida lapsele vaja muretseda on. Sealt saadud soovid nad ka täitsid. Kostja soovib osaleda lapse ülalpidamises. Ta tahab olla kindel, et tema poolt lapse jaoks antud raha kulutatakse vastavalt lapse vajadusteks. Omalt poolt pakub ta välja variandi, et hüvitab kõik lapse jaoks tehtud kulutused arvete/ tšekkide alusel ning soovib ka last aeg-ajalt enda juurde, et veeta temaga koos aega ja saada osa lapse elust.

Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuistungil palus hageja välja mõista kostjalt elatis miinimummääras alates 22.juulist 2009.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjus teadmata.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 sätete alusel.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Perekonnaseadus ei sätesta otseselt, mil viisil saab kohus elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et kohustatud vanem on kohtumenetluse ajal osaliselt või täielikult täitnud ülalpidamiskohustust. Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega ka juhul, kui vanem täidab ülalpidamiskohustust, kuid mitte piisavalt, tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule. PkS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Kohus leiab, et elatis 2175 krooni kuus tuleb kostjalt välja mõista. Perekonnaseaduse sätete järgi tuleb elatist maksta igakuise elatusrahana vanemale, kelle juures laps elab. Seadus ei sätesta elatise maksmist arvete/tšekkide alusel, seetõttu kostja selline ettepanek ei ole seaduslik ja kohus ei saa seda otsuse tegemisel arvestada. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hädavajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada elatis alates 24.11.2009.

3 Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Silvi Maiste kohtunik