3-09-2680/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-09-2680

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-09-2680 Haldusasi

L. L.i kaebus kohtuniku tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: L. L.

RESOLUTSIOON

1. Jätta L. L.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Tagastada L. L.i kaebus kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel.

3. Tagastada L. L.i kaebus muus osas HkMS § 11 lg 4 alusel.

4. Saata määrus kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 11 lg 8, § 122 lg 5, § 471 lg 2 ja 3).

1. 17. novembril 2009 saabus Tallinna Halduskohtule e-kirjaga L. L.i kaebus, milles taotletakse, et halduskohus tuvastaks Tallinna Linnakohtu 14. mai 1996 otsuse õigusvastasuse, teeks kindlaks, et kaebuse esitajal on õigus kasutada Tallinnas Pärnu mnt 6/Müürivahe 28 asuvat korterit nr 9. Kõnealuse korteri kasutamisõigus näib kaebusest tulenevalt olevat Tallinna Linnakohtu otsusega lahendatud vaidluse esemeks. Samas palub kaebuse esitaja mõista tema kasuks välja õigusvastase kohtuotsusega tekitatud kahju summas 861 000 krooni.

2. Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada.

3. Esimesena on kaebuse esitaja esitanud taotluse teha kindlaks Tallinna Linnakohtu otsuse õigusvastasus. Sellise taotluse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) §-st 3 tulenevalt lahendab halduskohus avalik-õiguslikke vaidlusi, mille lahendamiseks ei ole seaduses ette nähtud teist menetluskorda, annab seadusega sätestatud juhtudel lubasid haldustoiminguteks ning lahendab seadusega halduskohtu pädevusse antud muid asju. Kohtuotsuste peale edasikaebamise korda reguleeritakse vastavas menetlusseaduses, tsiviilasjas tehtud esimese astme kohtuotsuse on võimalik esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul kaebus ringkonnakohtule. Lisaks nähtub, et Riigikohtu määrusega tsiviilasjas nr 3-2-2-3-99 on kaebuses viidatud Tallinna Linnakohtu otsus tühistatud. Tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse õigusvastasuse tuvastamine ei ole halduskohtu pädevuses. HkMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

4. Teisena taotleb kaebuse esitaja, et kohus teeks kindlaks, et kaebuse esitajal on õigus kasutada Tallinnas Pärnu mnt 7 / Müürivahe 28 asuvat korterit nr 9. Eluruumi kasutusõiguse üle toimuvad vaidlused ei ole avalik-õigusliku iseloomuga. välja arvatud juhul kui tegemist on avaliku võimu poolt isikule avalik-õiguslike normide alusel antud eluruumidega. Riigikohtu määrusest haldusasjas 3-2-2-3-

99 nähtuvalt see kaebuses nimetatud eluruumi puhul nõnda ei ole, vaid eluruumi kasutamist puudutav vaidlus on puhtalt eraõiguslike isikute (A. S. ning L. L.i ja A. L.i) vaheline. Selline vaidlus tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluses. Seega ei ole selle eluruumi kasutusõiguse üle otsustamine halduskohtu pädevuses ning selleski osas tuleb kaebus tagastada HkMS § 11 lg 4 alusel.

5. Kolmandaks on kaebuse esitaja taotlenud põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-i 147 kohta. Sellise taotluse lahendamine ei kuulu samuti halduskohtu pädevusse. Ei halduskohtumenetluse seadustikust ega põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustikust ei tulene isikule võimalust esitada abstraktse normikontrolli taotlust. Ainsana võib isik taotleda tema kohtuasja läbivaatamisel asjassepuutuva normi kohaldamata jätmist ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.

6. Viimaks on kaebuse esitaja taotlenud õigusvastase kohtuotsusega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise taotluse lahendamine kuulub küll põhimõtteliselt halduskohtu pädevusse, ent kohtu hinnangul tuleb kaebus selles osas tagastada HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Nimelt on riigivastutuse seaduse § 15 lõikes 1 sätestatakse, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kuriteo toimepanemine tuleb tuvastada kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega. Kaebuses nimetatud kohtunike suhtes ei ole süüdimõistvat kohtuotsust jõustunud. Seega ei ole täidetud õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise eeldused ning isegi kui eeldada, et kohtulahenditega on kaebuse esitajale tekitatud kahju, ei oleks kaebuse esitajal RVS § 15 lg 1 kohaselt õigust nõuda selle hüvitamist. Seetõttu tuleb kahju hüvitamise taotluse osas kaebus tagastada HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel.

7. Ühes kaebusega on kaebuse esitaja taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist, soovides et ta paigutataks elama Tallinnas Pärnu mnt 6 / Müürivahe 28 korterisse 9. HkMS § 121 lõikest 2 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Kuna kohus tagastab esitatud kaebuse, puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kristjan Siigur kohtunik