3-09-1704/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1704 Haldusasi OÜ Ranna Pesumaja kaebus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2009 otsuse nr 160-09/111846 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil 05. novembril 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Ranna Pesumaja Esindaja: v.adv Kuldar-Jaan Torokoff Vastustaja: (vaidlustaja): OÜ Laundry Pro-Service Esindaja: v.adv Rene Varul Kolmas isik (hankija) : SA Pärnu Haigla Esindaja: v.adv Arne Ots RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ Ranna Pesumaja kaebus. 2. Tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2009 otsus nr 160-09/111846. 3. Mõista OÜ-lt Laundry Pro-Service (registrikood 11126052) OÜ Ranna Pesumaja (regostrikood 10357594) kasuks välja menetluskulu 10 000 (kümme tuhat) krooni. 4. Mõista OÜ-lt Laundry Pro-Service (registrikood 11126052) SA Pärnu Haigla kasuks välja menetluskulu 10 000 (kümme tuhat) krooni. 5. Saata kohtuotsus menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4).

2 ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSKOMISJONI OTSUS 1. SA Pärnu Haigla juhatuse 09. juuni 2009 otsusega nr 57 tunnistati riigihankemenetluses „Pesupesemisteenuse ostmine SA Pärnu Haiglale” (reg nr 111846) edukaks Laundry Pro-Service OÜ pakkumus. 2. SA Pärnu Haigla juhatuse 16. juuni 2009 otsusega nr 61 tühistati juhatuse 09.juuni 2009 otsus nr 57 Laundry Pro-Service OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ning kõrvaldati viimatinimetatud isik hankemenetlusest riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 38 lg 1 p 4 alusel. Sama otsusega tunnistati edukaks Ranna Pesumaja OÜ pakkumus. 3. 28. juuli 2009 otsusega nr 160-09/111846 rahuldas Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) Laundry Pro-Service OÜ vaidlustuse ning tunnistas SA Pärnu Haigla juhatuse 16. juuni 2009 otsuse nr 61 kehtetuks osas, millega tühistati SA Pärnu Haigla juhatuse 09. juuni 2009 otsus nr 57 Laundry Pro-Service OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ning tunnistati edukaks Ranna Pesumaja OÜ pakkumus. VAKO asus seisukohale, et kuivõrd Laundry Pro-Service OÜ parandas oma 2009. aasta aprillikuu käibedeklaratsiooni, mille tulemusena väljastas maksuhaldur talle tõendid, mille kohaselt seisuga 09.-16. juunil 2009 ei olnud Laundry Pro-Service OÜ-l maksuvõlga, siis on vaidlustuskomisjoni otsuse tegemise ajal tõendatud, et tegelikult maksevõlga ei olnud. KAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Ranna Pesumaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 28. juuli 2009 otsuse tühistamiseks. Kaebuse esiaja hinnangul oli SA Pärnu Haigla 16. juuni 2009 otsus õiguspärane ning OÜ Laudry Pro Service tuli seadusest tulenevalt maksuvõla ilmnemisel hankemenetlusest kõrvaldada. Kaebuse esitaja leiab, et RHS § 38 lg 1 p 4 sätestatud nõude kohaldumist ei mõjutaks asjaolu, kui pakkuja on hiljem maksuvõla likvideerinud, kuna oluline on mittenõuetekohase maksukohustuse täitmise fakt iseenesest hankemenetluse ajal, sest vastasel juhul ei oleks tagatud pakkujate võrdne kohtlemine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui pakkuja kõrvaldamine sõltuks maksuvõla avastamise ajast või oleks sootuks lubatud hinnata maksuvõla esinemist tagantjärgi, saaksid osad pakkujad osaleda hankemenetluses maksuvõlglastena. 5. Kaebuse esitaja toob ka välja, et hankijal on võimalik esitatud informatsiooni kontrollimiseks teha järelepärimisi vastavalt RHS § 38 lõikele 5, ent hankijal ei ole õigust asuda hindama Maksuja Tolliameti seisukohta sisuliselt. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu seisukohale haldusasjas 3-3-1-58-06 ja leiab, et riigihankemenetluses ei kehti haldusmenetlusele omane uurimisprintsiip. Kaaebuse esitaja leiab ka, et pakkuja kannab ise riisikot, et on Maksuja Tolliametile esitanud korrektsed deklaratsioonid ning deklaratsiooni hilisem parandamine ei muuda fakti, et hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemise hetkel oli pakkujal ametlike andmete kohaselt maksuvõlg. 6. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu otsusele haldusasjas 3-3-1-100-06 ja leiab, et riigihankemenetlus on rangelt formaliseeritud menetlus, mis tagab pakkujate võrdse kohtlemise ning kui asuda seisukohale, et hankija tohiks Maksuja Tolliameti tõendit ka sisuliselt kontrollida, peaks ta võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt sellisel juhul alati teostama kõigi pakkujate esitatud maksuõiendite sisulist kontrolli, sest vastasel juhul oleks ebaselge, millal täiendav kontrollimine on vajalik ja millal mitte. Taolise kohustuse asetamine hankijale põhjustaks kaebuse esitaja hinnangul aga muuhulgas hankemenetluste lubamatu venimise ning põhjendamatu kulukuse, minnes vastuollu riigihangete korraldamise peamise eesmärgiga.

3 VASTUSTAJA SEISUKOHT 7. OÜ Laundry Pro Service (edaspidi vastustaja) vaidleb kaebusele vastu ja toetab VAKO otsuses võetud seisukohta. Vastustaja on seisukohal, et tal ei olnud vaadeldaval ajal maksuvõlgnevust ja vastav asjaolu on tõendatud asja juures oleva Maksuja Tolliameti 02. juuli 2009 vastuskirja ning Maksuja Tolliameti 22. juuni 2009 tõenditega maksuvõlgade puudumise kohta perioodil 09. juunist 16. juunini 2009. Vastustaja leiab, et andmeid pakkujate maksukohustuse täitmise kohta kontrollitakse just Maksuja Tolliameti asjakohase tõendi alusel ja vaidlustuskomisjoni otsuse tegemise ajal oli tõendatud, et vastustajal ei olnud maksuvõlga perioodil, mille ajal maksuvõla esinemine oli hankija 16. juuni 2009 otsuse tegemise aluseks. 8. Vastustaja väitel ei tuleks lähtuda Maksuja Tolliameti 15. juuni 2009 tõendist, mille kohaselt olevat vastustajal esinenud 11. juuni 2009 seisuga maksuvõlgnevus, kuna hilisemad tõendid kinnitavad, maksuvõlg puudus ning 15. juuni 2009 maksuvõlgnevuse tõend ei kajastanud täielikult vastustaja maksukohustuste täitmist, sest selle juures ei arvestatud asjaolusid, mis olid hilisemalt käibedeklaratsiooni parandamise aluseks. Vastustaja rõhutab, et ta ei ole maksuvõlga likvideerinud, vaid tõendanud, et maksude deklareerimise ja deklaratsiooni paranduse koosmõju arvestades ei olnud ettevõttel maksuvõlgnevust. 9. Vastustaja on arvamusel, et hankija kannab riisikot, et Maksuja Tolliameti esialgne tõend ei kajasta tegelikku olukorda. Samuti leiab vastustaja, et antud juhul oli vastustaja suhtes tehtud edukaks tunnistamise otsus, mistõttu pidanuks hankija kõrgendatud tähelepanuga tuvastama, kas esinevad alused selle tühistamaks ning oleks pidanud pärast Maksuja Tolliameti 15. juuni 2009 tõendi saamist pöörduma selgituste saamiseks vastustaja poole, arvestades, et RHS § 38 lg 3 p 2 loogika kohaselt esitab maksuameti tõendeid pakkuja ise, mistõttu oleks vastustajal olnud võimalus ise esitada MTA tõend maksuvõlgade puudumise kohta. 10. Vastustaja leiab samuti, et hankija on rikkunud hea halduse põhimõtet langetades vastustaja suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse, ilma vastustajat ära kuulamata. Ärakuulamispõhimõte rakendub vastustaja hinnangul ka riigihankemenetluses. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 11. SA Pärnu Haigla toetab kaebust ning leiab, et tema juhatuse 16. juuni 2009 otsus nr 61 on õiguspärane, kuna selle aluseks oli Maksuja Tolliameti 15. juuni 2009 maksuvõlgade tõend nr 8- 8/2462, kus oli sõnaselgelt kirjas, et Laundry Pro-Service OÜ-l oli 11. juuni 2009 seisuga maksuvõlg kinni peetud tulumaksu osas 14 946,08 krooni ja sotsiaalmaksu osas 40 022 krooni. Kolmas isik leiab, et Laundry Pro-Service OÜ hilisem, hankija otsusele järgnenud tegevus maksuvõla osas ei saa muuta hankija otsust õigusvastaseks ning otsuse õiguspärasust kontrollitakse selle tegemise hetke seisuga. Lisaks märgib kolmas isik, et maksuvõla kõrvaldamine on näilik, kuna maksudeklaratsiooni korrigeerimise õiguspärasust polnud kontrollitud ja vaidlustuskomisjonil ei saanud vaidluse lahendamisel olla veendumust, et maksuvõla probleem on õiguspäraselt kõrvaldatud. 12. Kolmanda isiku hinnangul on ilmne, et Laundry Pro-Service OÜ-l oli maksuvõlg tuluja sotsiaalmaksu osas ning RHS § 38 lg 1 p 4 kohaldamise kontekstis pole oluline, mis oli maksuvõla tekkimise põhjuseks ning millisel viisil see kõrvaldatakse ja hankija ei pea neid põhjuseid ning maksuvõla kõrvaldamise viise ja õiguspärasust analüüsima ega saagi seda teha. Kolmas isik leiab, et kui Laundry Pro-Service OÜ esitas ebaõige maksudeklaratsiooni, mis hiljem vajas korrigeerimist, on see tema riisiko.

4

13. Kolmas isik märgib ka, et sõltumata käesoleva vaidluse tulemusest ei õnnestuks Laundry Pro- Service OÜ-l ilmselt ikkagi saavutada hankijaga hankelepingut, sest on täiendavalt selgunud Laundry Pro-Service OÜ poolt pakkumuses eksitavate andmete esitamine ning seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmine. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 14. Kohus, hinnanud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Ranna Pesumaja kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada ja Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2009 otsus tühistada. Kohus nõustub kaebuse esitaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et SA Pärnu Haigla juhatuse 16. juuni 2009 otsus nr 61 Laundry Pro Service OÜ hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on õiguspärane. 15. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus on Laundry Pro –Service OÜ nimele väljastanud tõendi, mille kohaselt oli viimase maksuvõlg 11. juuni 2009 seisuga kinnipeetud tulumaksu ja sotsiaalmaksu osas kokku 54 968,08 krooni, ega ka selles, et 22. juunil 2009 väljastatud tõendi nr 8-8/4061 kohaselt Laundry Pro-Service OÜ-l 11. juuni 2009 seisuga maksuvõlg puudus. Väljaspool vaidlust on ka asjaolu, et 19. juunil 2009 parandas OÜ Laundry Pro Service OÜ oma 2009. aasta aprillikuu käibedeklaratsiooni, millist tulenevalt tekkis käibemaksu ettemaks ega selleski, et nimetatud ettemaksu olemasolu andis maksuhaldurile aluse väljastada 22. juunil 2009 tõendid maksuvõlgade puudumise kohta. Vaidlus taandub aga küsimusele, kas OÜ Laundry Pro-Service hankemenetlusest kõrvaldamine hankija 16. juuni 2009 otsusega oli õiguspärane ja põhjendatud või mitte. 16. Kohus leiab, et riigihankemenetluses tehtav hankija otsus on õiguspärane, kui selle tegemise aluseks olevad faktilised asjaolud on õigesti tuvastatud ning otsus vastab selle tegemise ajal kehtinud seadusele. RHS § 38 lg 1 p 4 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mis tahes ajal pakkuja või taotleja, kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema eluvõi asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud. Sama paragrahvi lõike 3 punktist 2 tulenevalt on tõendiks, mille alusel hankija riiklike maksude tasumise kohustuse nõuetekohast täitmist hindama peab, Maksuja Tolliameti tõend RHS § 38 lg 1 punktis 4 sätestatud asjaolu puudumise kohta. Kohtu hinnangul on tegemist seaduses kindlaksmääratud tõendiliigiga ning maksukohustuse täitmise nõuetekohasuse kohta muude tõendite kogumise ega maksuhalduri väljastatud tõendi sisu õigsuse kontrollimise pädevust hankijal ei ole. Haldusasjas 3-3-1-58-06 asus Riigikohus seisukohale, et riigihanke pakkumismenetluses on asjakohatu viidata haldusmenetluse uurimispõhimõttele, kuna riigihangete pakkumismenetlus ei ole haldusmenetlus HMS § 2 lg 2 tähenduses, vaid tegemist on menetlusega, mis toimub RHS-is sätestatud avalik-õiguslike toimingute kaudu. Kuigi eelnimetatud seisukoht on võetud enne praegu kehtiva RHS jõustumist, leiab kohus, et riigihankemenetluse olemus ei ole põhimõtteliselt uue RHS jõustumisega 01. mail 2007 muutunud ning Riigikohtu eelviidatud seisukoht on asjakohane ka käesoleval juhul. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigihankemenetluses tehtud otsuse aluseks olevad asjaolud õigesti tuvastatuks lugeda, kui hankija on otsuse langetamisel nõuetekohaselt kontrollinud otsuse aluseks oleva faktilise asjaolu esinemist või puudumist ettenähtud vormis tõenditest. Mingisuguseid täiendavaid tõendeid hankija koguma ei pea ega saa ka kontrollida, kas vormikohane tõend on sisuliselt õige või mitte. 17. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hankija tuvastas 16. juuni 2009 otsuse tegemisel maksuhaldurilt saadud tõendi põhjal, et Laundry Pro-Service OÜ ei ole nõuetekohaselt tuluja

5 sotsiaalmaksu tasumise kohustust täitnud ning seega on otsus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta õiguspärane. 18. Tõendi isiku maksuvõla olemasolu või puudumise kohta väljastab maksuhaldur temal tõendi väljastamise ajal olemasolevate andmete alusel. Kuivõrd maksuseadused võimaldavad isikul tagantjärele korrigeerida varem esitatud maksudeklaratsioone selliselt, et varasemate andmete (deklaratsioonide) põhjal tekkinud maksukohustus tuleb deklaratsiooni parandamise järel lugeda kas varem täidetuks või mittetekkinuks, siis tuleb põhimõtteliselt nõustuda vastustaja seisukohaga, et ta ei asunud mitte maksuvõlga likvideerima, vaid varasema perioodi deklaratsiooni parandamisega saavutas ta olukorra, kus kontrollitava aja seisuga ei saa maksuvõlga tekkinuks lugeda. See aga ei tähenda, et hankija poolt RHS § 38 lg 1 p 4 alusel tehtud otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleks selliste maksudeklaratsioonide muutmisest tingitud muudatustega arvestada. RHS-i eelviidatud säte välistab isiku jätkuva osalemise hankemenetluses või temaga hankelepingu sõlmimise, kui hankemenetluse mistahes hetkel (st. kuni hankelepingu sõlmimiseni) tuvastatakse maksuhaldurilt saadud tõendi alusel maksuvõla olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole seega RHS § 38 lg 1 p 4 kohaldamise seisukohast vahet, kas pakkuja likvideerib hankemenetluse ajal esinenud maksuvõla või korrigeerib varasemaid maksudeklaratsioone selliselt, et varem nõuetekohaselt tuvastatud maksuvõlga ei saa pärast andmete korrigeerimist tekkinuks lugeda. Samuti nagu on välistatud pakkuja poolt pakkumuses esitatud andmetega hilisem manipuleerimine, peab olema välistatud ka võimalus manipuleerida (olgu õiguspäraselt või õigusvastaselt) andmetega, mille alusel tuvastatakse pakkuja vastavus RHS-is sätestatud nõuetele. Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt kaebuse esitaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et varasematel perioodidel maksuhaldurile valesid andmeid sisaldanud deklaratsioonide esitamisega seotud riski kannab vastustaja, mitte aga kolmas isik (hankija). Lisaks tuleb märkida, et niisamuti nagu hankija ei pidanud kontrollima, kas maksuhalduri poolt 15. juunil 2009 väljastatud tõendist nähtuv maksuvõlg on tegelikult tekkinud ega selgitama, millistel asjaoludel see tekkinud on, ei pea ega saagi hankija ega ka hankija otsuse õiguspärasust hindav VAKO või kohus kontrollida seda, kas pärast 19. juunil toimunud varasema käibedeklaratsiooni parandamist, on deklareeritud andmed õiged ning maksude tasumise kohustus on tõepoolest nõuetekohaselt täidetud. Samamoodi ei ole hankija pädevuses kontrollida ka seda, kas maksuhalduri andmed mistahes teise pakkuja maksukohustuste täitmise kohta on õiged või on need esitatud näiteks pakkuja poolt maksuhaldurile esitatud valeandmete alusel või teatud andmete esitamata jätmise tõttu. 19. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et hankija oleks pidanud vastustajale tagama ärakuulamisõiguse, kuna sellist ärakuulamisõigust pakkujale, sealhulgas pakkujale, kelle pakkumus on edukaks tunnistatud, ette ei näe. Küll aga annab RHS § 38 lg 5 hankijale õiguse kahtluse korral nõuda maksuhaldurilt dokumenti pakkuja maksukohustuste täitmise nõuetekohasuse kohta. Hankija peab otsuste tegemisel maksuhalduri väljastatud tõenditest lähtuma ning juhul kui maksuhaldur esitab tõendi maksuvõla olemasolu kohta, tuleb pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. Riigihankemenetluse formaliseeritud iseloomust tulenevalt ei ole pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks seega mitte objektiivne tõde maksuvõla puudumise kohta, vaid õiguspäraselt saadud (kas pakkuja enda esitatud või hankija poolt maksuhaldurilt nõutud) tõend, millest nähtub, et hankemenetluse kestel on teatud ajahetkel maksuhalduri andmetes kajastunud maksuvõla olemasolu. 20. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et SA Pärnu Haigla 16. juuni 2009 otsus nr 61 on õiguspärane ning VAKO 28. juuli 2009 otsus vaidlustusasjas nr 160-09/111846 on põhjendamatu ning tuleb tühistada. 21. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on kohtuotsus tehtud vastustaja kahjuks. Menetlusosaliste ringiga seotud eripärasid

6 riigihankemenetluses on kohus käsitlenud käesolevas haldusasjad 10. augustil (tl. 10) ning 02. oktoobril 2009 (tl. 26) tehtud määrustes, kus muuhulgas leitud, et vastustaja positsioonis esineb käesolevas vaidluses isik, kelle kasuks on tehtud vaidlustatud VAKO otsus ehk Laundry Pro- Service OÜ. HkMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja on taotlenud kohtult menetluskulude jätmist vastustaja kanda ning esitanud advokaadibüroo Tark&Co AS-i arve summas 23 038, 75 krooni, millele lisandub 20%-line käibemaks ning panga kinnituse arvel näidatud summa laekumise kohta. Lisaks on koos kaebusega esitatud tõend 250-krooni suuruse riigilõivu tasumise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 6 kohaselt peab isik menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kaebuse esitaja seda kinnitanud ei ole, lisaks nähtub käibemaksukohustuslaste registrist, et OÜ Ranna Pesumaja on seal registreeritud. HkMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades vaidlusaluse küsimuse mahukust ning eeldatavat töömahtu kaebuse esitaja positsiooni väljatöötamisel, samuti seda, et varem on läbitud menetlus VAKO-s, on õigusabikulu põhjendamatult suur ning kaebuse esitaja poolt esitatud arve spetsifikatsioonil kajastatud õigusabiteenuse maht asja keerukust arvestades mittevajalik. Kohus peab põhjendatud menetluskuluks, mis tuleb kaebuse esitaja kasuks vastustajalt välja mõista, kokku 10 000 krooni. HkMS § 92 lõikes 7 sätestatakse, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuigi formaalselt ei kaasata halduskohtumenetluses kolmandat isikut kindlal poolel, leiab kohus, et menetluskulude väljamõistmise seisukohast tuleb kolmanda isiku positsioneerimisel lähtuda tema seisundist vaidluse aluseks olevas faktilises olustikus kui ka tema valitud menetluslikust positsioonist kohtus. Käesoleval juhul toimus vaidlus sisuliselt kolmanda isiku otsuse üle, mille õiguspärasust kolmas isik kaitses ning mille tühistanud VAKO otsusele ta vastu vaidles, mistõttu osales kolmas isik kaebuse esitaja poolel ning seega on tal õigus nõida vastustajalt menetluskulude väljamõistmist. Kolmas isik on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning Advokaadibüroo Raidla, Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ arved summas 27345 krooni, millele lisandub 20%-line käibemaks. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku kasuks menetluskulude suuremas mahus välja mõistmist, kui kaebuse esitaja kasuks ning seetõttu tuleb vastustajalt kolmanda isiku kasuks välja mõisat 10 000 krooni.

Kristjan Siigur kohtunik