2-09-38385/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-38385 Tsiviilasi S L hagi VL vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind

49 005 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S L (isikukood xxx elukoht xxx) Kostja VL(isikukood xxx, elukoht xxx) Isungi toimumise aeg 10.11.2009 Istungil osalenud isikud Hageja S L Kostja VL RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista VL’ilt S L kasuks igakuine elatusraha 2 632 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni tütar SL(sünd XXX) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 15.06.2009 kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o XXX.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud

1. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks igakuine elatusraha 5 445 krooni tagasiulatuvalt alates 15.06.2009 kuni tütre täisealiseks saamiseni.

2. Poolte kooselust sündis XXX tütar S L , kes elab hageja juures. Hageja väitel kostja last materiaalselt ei toeta.

3. Tütrele kulub keskmiselt ühes kuus 9 000 krooni (eluasemekulud 800 krooni, toit 1 200 krooni, transport 600 krooni, sidekulud 300 krooni, tervishoid 300 krooni, hügieenitarbed 400 krooni, koolikohustus 2 000 krooni, riided ja jalanõud 1 800 krooni, kursused 1 600 krooni).

4. Hageja töötab OG E AS-is ning hageja keskmine sissetulek on 7 568,25 krooni kuus. Hagejale kuulub korteriomand asukohaga XXX.

Kostja kirjalik vastus

5. Kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust vastavalt võimalustele. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal toetasid tütre ülalpidamist kostja vanemad. Peale vabanemist juunis 2009 on kostja andnud tütrele mitmel korral raha summas 5 000 krooni, 2 000 krooni, 1 000 krooni ning hiljuti ostis kostja tütrele mobiiltelefoni. Kostja vaidleb vastu elatise välja mõistmisele tagasiulatuvalt.

6. Alates 31.07.2009 on kostja arvel Töötukassas töötuna ega oma ametlikku töötasu. Kostja leiab, et hageja poolt näidatud kulutused lapsele on ülepaisutatud ega vasta lapse vajadustele ja vanema võimalustele.

Maakohtu põhjendused

7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.

9. Sünnitunnistusega XXX on tõendatud, et SL ema on S L ja isa VL(tl 7).

10. Hageja on seisukohal, et kostja toetab last ebapiisavalt ning seega palub hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha 5 445 krooni tagasiulatuvalt alates 15.06.2009 kuni tütre täisealiseks saamiseni. Tütrele kulub keskmiselt ühes kuus 9 000 krooni. Hageja töötab OG S-is ning hageja keskmine sissetulek on 7 568,25 krooni kuus (tl 8). Hagejale kuulub korteriomand asukohaga XXX.

11. Kostja väitel on kostja täitnud lapse ülalpidamiskohustust vastavalt võimalustele. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal toetasid tütre ülalpidamist kostja vanemad. Peale vabanemist juunis 2009 on kostja andnud tütrele mitmel korral raha summas 5 000 krooni, 2 000 krooni, 1 000 krooni ning hiljuti ostis kostja tütrele mobiiltelefoni. Kostja vaidleb vastu elatise välja mõistmisele tagasiulatuvalt. Alates 31.07.2009 on kostja arvel Töötukassas töötuna ega oma ametlikku töötasu. Kostja leiab, et hageja poolt näidatud kulutused lapsele on ülepaisutatud ega vasta lapse vajadustele ja vanema võimalustele.

12. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Samuti tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

13. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi on tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit lapse kulutuste kohta ning kohus leiab, et hageja näidatud kulutused on ülepaisutatud. Lapsele tuleb kulutada vastavalt võimalustele. Esitatud tõenditest nähtub, et hagejal on hetkel parem majanduslik seis kui kostjal, kes on arvele võetud töötuna. Samas töötu olek ei tähenda, et laps ei vaja ülalpidamist, laps vajab ülalpidamist igapäevaselt ning töötu olek ei ole põhjuseks elatise välja mõistmiseks alla miinimummäära. Kostja ei ole ka tõendanud, et on lapsele elatist maksnud, seega on põhjendatud elatise välja mõistmine tagasiulatuvalt. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole kulutusi lapsele tõendnaud, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista igakuine elatis tütre ülalpidamiseks 2 632 krooni (miinimummäär + 21% tulumaks) kuni tütre täisealiseks saamiseni.

14. PKS § 61 lg. 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise uurust muuta.

Menetluskulude jaotus

15. Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Taimi Kollom Kohtunik