2-08-37009/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2009.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number 2-08-37009

Tsiviilasi OÜ A avaldus K V vastu 2 310,60 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja OÜ A(registrikood XXX, asukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja S Eensaar Võlgnik K V (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlustoiming Määruskaebuse läbivaatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K V määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 16.09.2009 määrus tsiviilasjas nr 2-08-37009, millega mõisteti maksekäsu kiirmenetluses K V välja 2 310,60 krooni ja menetluskulud 1

750 krooni OÜ A kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud OÜ A esitas 11.07.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse K V vastu 2 310,60 krooni saamiseks. 16.09.2009 määrusega mõisteti maksekäsu kiirmenetluses K V välja võlg 2 310,60 krooni ja menetluskulud 1 750 krooni. K V sai Harju Maakohtu 16.09.2009 määruse kätte 02.10.2009. 07.10.2009 esitas K V 16.09.2009 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt leidis K V 15.09.2009 oma postkastist maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele ta esitas vastuväite. K V sai seejärel kohtult vastuse, mille kohaselt oli makseettepanek võlgnikule kättetoimetatud ning vastuväite esitamise tähtaeg möödunud. Makseettepaneku oli vastu võtnud AK, keda K V ei tunne. Seega ei olnud makseettepanek võlgnikule isiklikult kätte toimetatud. K V palub määruskaebus rahuldada ning 16.09.2009 maksekäsk tühistada. Avaldajal ei ole vastuväiteid võlgniku määruskaebusele.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 1 kohaselt maksekäsu kiirmenetlus on hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 663 lg 6 kohaselt kui kaevatava maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse ise rahuldada ja teha uue määruse. Kui ta määruskaebust viie päeva jooksul kaebuse esitamisest alates täielikult ei rahulda, annab ta kaebuse edasi pädevale kohtunikule, kes võib samuti kaebuse rahuldada ja uue määruse teha. Kohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 4891 lg 2 p 1 järgi võlgniku määruskaebus võib tugineda ühele järgmistest asjaoludest: makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Harju Maakohus on saatnud 20.04.2009 kohtumääruse makseettepanekuga K V aadressile XXX. Väljastusteatest nähtuvalt on dokumendid vastu võtnud AK. Seega ei ole Harju Maakohtu 20.04.2009 määrust makseettepaneku kohta võlgnikule isiklikult üle antud ja täitmata on TsMS § 4891 lg 2 p 1 tulenev eeldus makseettepaneku üleandmiseks võlgnikule isiklikult allkirja vastu. TsMS § 4891 lg 4 kohaselt kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. See ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas 16.09.2009 tehtud määrus, millega kohus mõistis maksekäsu kiirmenetluses K V välja 2 310,60 krooni ja menetluskulud 1 750 krooni, tuleb tühistada. TsMS § 662 lg 3 järgi määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Võlgnik esitas 10.11.2009 avalduse ja selgitas, et kohtule esitatud leping on võltsitud, samuti palus kohaldada aegumist.

TsMS § 277 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. TsMS § 277 lg 4 järgi kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid. Kohus märgib ka, et avaldaja esitas 05.11.2009 kohtule RAS-i ja K V vahel 11.02.2000 sõlmitud liitumislepingu algdokumendina. Kohus asub seisukohale, et visuaalsel vaatlusel on tuvastatav, et nimetatud lepingul on K V allkiri tõenäoliselt võltsitud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Enne 01.07.2002 kehtis hagi korras õiguste kaitse üldine aegumise tähtaeg 10 aastat (kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1).

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Viimatinimetatud aegumise tähtaeg kuulub VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldamisele alates 01.07.2002. Seetõttu peab kohus hagi aegumise tähtajaks kolm aastat alates 01.07.2002. Tuginedes TsÜS § 146 lg 1 pidanuks OÜ A esitama hagi hiljemalt 30.06.2005 kell 24:00.

Kuna OÜ A on esitanud maksekäsu 11.07.2008, siis on avaldus aegunud ja nõue K V vastu põhjendamatu TsMS § 4891 lg 2 p 3 tähenduses.

Viivi Villemson