2-09-37541/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1(4)

Tsiviilasi nr 2-09-37541

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

23. november 2009 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-37541

Tsiviilasi

OÜ Incure Inkasso Agentuur hagi Karhel Tehnika OÜ vastu

põhivõla

8651,51

krooni,

viivise

1240,39

krooni

ja

kahjuhüvitise 1348,49 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

10 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Incure Inkasso Agentuur (RK 10995797, asukoht

Mustamäe tee 16 10617 Tallinn), lepinguline esindaja Ferenc

Koso, e-post ferenc.koso@incure.ee;

kostja Karhel Tehnika OÜ (RK 11231671, asukoht Riia 130 51014

Tartu), lepinguline esindaja v-adv Indrek Veso (Advokaadibüroo

Veso & Partnerid, Rävala pst 8 10143 Tallinn, e-post

indrek@veso.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Incure Inkasso Agentuur hagi Karhel Tehnika OÜ vastu.

2. Välja mõista Karhel Tehnika OÜ-lt OÜ Incure Inkasso Agentuur kasuks 11 240 (üksteist

tuhat kakssada nelikümmend) krooni ja 39 senti, millest 8651,51 krooni on põhivõlgnevus,

1240,39 krooni viivis ja 1348,49 krooni kahjuhüvitis.

3. Jätta OÜ Incure Inkasso Agentuur menetluskulud Karhel Tehnika OÜ kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

2(4)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue (tl 4-6)

31.07.2009 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis Maxima Eesti OÜ hagejaga nõudeõiguse

loovutamise lepingu nr 549. Maxima Eesti OÜ rentis äriruumide üürilepingu alusel kostjale ruume

Võru 55f Tartus. Vastavalt lepingu p-le 4.1 kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri 7000 krooni kuus,

millele lisandub käibemaks. Lepingu p-i 4.5 kohaselt kohustus võlgnik tasuma 250 krooni (koos

käibemaksuga) interneti püsiühenduse eest ning 300 krooni (koos käibemaksuga) mehaanilise valve

eest. Võlgnik täitis oma kohustuse osaliselt, seisuga 31.07.2009 on tasumata 8651,51 krooni. Osaliselt

on tasumata arve nr FI-16323/10 summas 8002,51 krooni ja arve nr FI-16329/09 summas 649 krooni.

Kostja andis üüritud ruumid üle 31.10.2007 ja tasumata on oktoobrikuu 2007 rent ning septembri

interneti ja mehaanilise valve eest kokku summas 8651,51 krooni. Hageja palub üürilepingu p 4.6

alusel mõista kostjalt välja viivis 1240,39 krooni.

Kuivõrd Maxima Eesti OÜ põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, loovutas ta eelnimetatud võla

tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmise õiguse OÜ-le Incure Inkasso Agentuur. Sellega

tekkis Maxima Eesti OÜ-le kahju summas 1348,49 krooni. Nimetatud summa kujutab endast OÜ-le

Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasu.

Hageja lisas tõenditena koopiad 18.08.2006 nõudeõiguse loovutamise lepingust nr 549 koos lisadega (tl

7-13), 16.02.2006 äriruumi üürilepingust (tl 14-17), 02.10.2007 üürilepingu lõpetamise teatest (tl 18),

03.10.2007 arvest nr FI-16323/10 ja 30.09.2007 arvest nr FI-16329/09 (tl 19-20), 31.10.2007

äriruumide üleandmise-vastuvõtmise aktist (tl 21), 07.02.2008 viivisarvest (tl 22).

Kostja vastuväited (tl 28-29)

Karhel Tehnika OÜ sõlmis tegelikkuses äriruumide üürilepingu AS-ga Tartu Külmhoone 16.02.2006.

Maxima Eesti OÜ 02.10.2007 üürilepingu ülesütlemise teade ei vasta tegelikkusele ja kokkulepetele,

mis poolte vahel olid. Kuna Maxima Eesti OÜ-l oli vaja vabastada kostja valduses olnud ruum, siis

leppisid pooled kokku, et kostja kolib Võru 55f Tartu majas teisele üüripinnale, kuna kostjal ei olnud

nii lühikese aja jooksul võimalust leida uut üüripinda. Pooled leppisid kokku, et üürilepingut ei

vormistata ning kostja kasutab Võru 55f Tartu majas teist üüripinda nii kaua kuni leiab uue üüripinna.

Tegelikkuses vabastas kostja üüripinna juba varem kui 31.10.2007 koostatud üleandmise-vastuvõtmise

aktis. Kostja tasus 2007 oktoobrikuu üüri üürilepingu kohaselt oktoobrikuu alguses. Kuna kostja oli

vastavalt poolte kokkuleppele tasunud hagejale üüri, siis võimaldati kostjal kasutada samas majas teist

üüripinda. Üüri tasumine käis üüripinna vahetamise ajal ning asendusüüripinna eest sularahas.

Väär on hageja väide, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja nõudele. Kostja on kohtuväliselt hagejale

korduvalt selgitanud, et hageja nõue on alusetu ning kostja on oma kohustuse hageja ees täitnud.

Arvete esitamine hagiavalduse lisana ei tõenda, nagu oleks kostjal jäänud täitmata kohustus hageja ees.

Hageja seisukoht kostja vastusele (tl 34-35)

Hageja leiab, et kostja väited üürilepingu ülesütlemise teate tegelikkusele mittevastamise ja poolte

vahel suulise kokkuleppe olemasolu kohta üüripinna vahetamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

Kostja ei ole tõendanud ruumide varasemat kui 31.10.2007 üleandmist. Üüri tasumise kohta sularahas

märgib hageja, et üürilepingu p-is 4.4 leppisid lepingupooled kokku, et üürnik on kohustatud üüri

tasuma vastavalt arvel näidatud üürileandja arvelduskontole, maksekohustus loetakse täidetuks raha

3(4)

laekumisel näidatud arvelduskontole. Hagi aluseks olevaid arveid ei ole tasutud. Kuna kostja kinnitab,

et arved on tasutud sularahas, peaks kostja raamatupidamises sellise makse kohta olema kassa

väljamineku order. Hagejal sellise makse kohta kassa sissetuleku order puudub. Kostja ei ole lisanud

ühtegi tõendit selle kohta, et hageja nõudele on korduvalt vastu vaieldud. Kostja oma vastuses on

aktsepteerinud esitatud arveid ning kinnitanud, et need on väidetavalt tasutud sularahas, seega arvete

üle sisuliselt vaidlus puudub.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul

käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses.

2. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud, milles poolte vahel ei ole vaidlust:

- AS Tartu Külmhoone ja Karhel Tehnika OÜ vahel on 16.02.2006 sõlmitud äriruumide üürileping

tähtajaga 02.03.2006-01.02.2007, mille objektiks olid AS-i Tartu Külmhoone omandis olevad

äriruumid aadressil Võru tn 55f Tartus;

- Maxima Eesti OÜ ja OÜ Helter Kaubandus vahel 19.02.2007 notariaalselt sõlmitud müügilepingu

alusel sai äriruumide aadressil Võru tn 55f Tartus omanikuks Maxima Eesti OÜ, mille tulemusel läksid

üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle Maxima Eesti OÜ-le (VÕS § 291 lg 1);

- 16.02.2006 algselt tähtajalisena sõlmitud üürileping oli enne Maxima Eesti OÜ poolt Võru tn 55f

Tartus omandamist muutunud tähtajatuks (VÕS § 309 lg 1), kostja jätkas lepingu täitmist uuele

üürileandjale.

4. Maxima Eesti OÜ (endine VP Market OÜ) loovutas 18.08.2006 tähtajatu kestvuslepinguna sõlmitud

nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel ja vastavalt lepingu lisas 2 fikseeritud nõuete vastuvõtmisele

OÜ-le Incure Inkasso Agentuur nõuded Karhel Tehnika OÜ vastu võlgnevuse 8651,51 krooni, viivise

1539,53 krooni ja (lepingu p 3.3 järgi) võla tasumata jätmisega nõude loovutajale tekitatud

kahjuhüvituse nõudes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja

oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 järgi astub nõude loovutamisega uus

võlausaldaja senise asemele. VÕS § 165 kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja

tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Seega on nõuete

loovutamine toimunud kooskõlas kehtiva õigusega.

5. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kuna hagi esemeks on üüri- ja muude teenuste võlgnevuse ning

kahjuhüvitise nõue, mille lahendamine ei eelda kostja ja Maxima Eesti OÜ vahel väidetava suulise

kokkuleppe olemasolu teise üüripinna asemele andmiseks tuvastamist, jätab kohus kostja sellekohase

vastuväite tähelepanuta. Kostja peamine vastuväide on, et kostja täitis oma kohustuse nõuetekohaselt.

Hageja on märkinud õigesti, et kostja oma vastuses sisuliselt tunnistas kohustust, s.o ta ei vaidlusta

arve esitamise ja selle sisu õiguspärasust. Kohus leiab, et hageja on äriruumide üürilepinguga,

01.03.2007 kirjaliku teatega OÜ-le Karhel Tehnika üürileandja vahetumise kohta ja esitatud arvetega nr

FI-16323/10, FI-16329/09 tõendanud kostjal üüri ja osutatud teenuste eest tasumise kohustuse

olemasolu. Kostja väitega, et ta on kohustuse täitnud, on tõendamiskoormis läinud üle kostjale.

Kuivõrd üürilepingu p-i 4.4 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri üürileandja arvelduskontole ja

maksekohustus loeti täidetuks raha laekumise hetkest arvel näidatud arvelduskontole, siis saabki kostja

esmajoones tõendada üüri sularahas tasumise toimumist. Hageja ei ole kohtule sellekohaseid tõendeid

esitanud.

VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1

kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud)

üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku

teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Maxima Eesti OÜ (kui uue üürileandja) ja

4(4)

Karhel Tehnika OÜ vahel kehtiva üürilepingu p 4.1 järgi kohustus üürnik maksma üürileandjale

igakuiselt üüri üüritud pinna eest kokku 7000 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu p-i 4.5

kohaselt on üürnikul võimalus lepingu kehtivuse ajal saada interneti püsiühendus 250 krooni ja

mehaaniline valve 300 krooni eest kuus, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole nimetatud teenuste

kasutamist eitanud ja esitatud arvet vaidlustanud.

VÕS § 82 lõige 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav

lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et

täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Üürilepingu p 4.3 järgi kohustus üürnik maksma

kokkulepitud üüri hiljemalt arvestusliku kuu seitsmendaks kuupäevaks. Arve nr FI-16329/09 järgi tuli

kõrvalkulud – tasu interneti ja mehaanilise valve teenuse eest - tasuda hiljemalt 15.10.2007.

Hagiavalduse kohaselt tasus kostja oktoobrikuu üüriarve osaliselt, tasumata jäi 8002,51 krooni, ning

täielikult tasumata on septembrikuu kõrvalkulude arve summas 649 krooni.

VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Kuna kostja poolt oktoobrikuu 2007 üüri sularahas tasumine ei leidnud tõendamist, tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata üür 8002,51 krooni ja kõrvalkulud 649 krooni.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürilepingu p 4.6 järgi on üürileandjal

õigus üüri tähtaegselt maksmata jätmisel nõuda üürnikult viivist 0,15% võlguolevalt summalt iga

maksmisega viivitatud päeva eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 1240,39 krooni.

6. Hageja taotleb kostjalt Maxima Eesti OÜ-le võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju hüvitamist.

Kahju seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasus. Nõudeõiguse loovutamise lepingu

p 3.3 kohaselt volitas Maxima Eesti OÜ hagejat lisaks võla põhiosale ja viivistele võlgnikult sisse

nõudma võla tasumata jätmisega Maxima Eesti OÜ-le tekitatud kahju hüvituse, mis koosneb Incure

nõude käsitlemise eest teenustasuna makstavast summast ja muudest põhjendatud kuludest (riigilõivud

jms). Lepingu p 4.3 kohaselt tasub Maxima Eesti OÜ loovutatava nõude eest Incurele tasu, mille

suurus on fikseeritud lepingu lisas nr 1 protsendina rahuldatud nõudest, mis võlgnik nõude täitmisel

Incurele tasub. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtule esitatud asjaolude põhjal on hagis taotletud

kahju näol tegemist VÕS § 128 lg 3 nimetatud otsese varalise kahjuga, täpsemalt kahju tekitamisega

kantud või tulevikus kantav kulu kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus peab hageja

nõutud kulu mõistlikuks, arvestades nii loovutatud nõuete suurust kui inkassoteenuse kasutamise

põhjust. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemele nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine rikkumist vabandavaid

asjaolusid VÕS § 103 tähenduses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1348,49

krooni.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja

menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik