Legislator Case Law & Legislation
2-09-20355/7 AI generated

2-09-20355/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-09-20355/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-20355 kannab Toomas Villonen täies ulatuses. Määrata kindlaks, et Aktiva Finants OÜ menetluskulu on 1250.00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigilõivu ja 1100.00 (üks tuhat ükssada) krooni õigusabikulu.

Legislator headnote

AI generated

2-09-20355/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 16.november 2009.a Paide

Tsiviilasja number 2-09-20355 Tsiviilasi

Aktiva Finants OÜ hagi Toomas Villonen’i vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind 2246.21 EEK

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finants OÜ, registrikood 10746479, asukoht Jõe 3 Tallinn Esindaja: Silver Eensaar volikirja alusel

Kostja: Toomas Villonen, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 16.novemberil 2009.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Toomas Villonen’ilt Aktiva Finants OÜ kasuks 2246.21 (kaks tuhat kakssada nelikümmend kuus krooni ja 21 senti) krooni põhivõlga ja 2245.21 (kaks tuhat kakssada nelikümmend viis krooni ja 21 senti) krooni viivist.

3. Tunnistada käesolev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-20355 kannab Toomas Villonen täies ulatuses.

2. Määrata kindlaks, et Aktiva Finants OÜ menetluskulu on 1250.00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigilõivu ja 1100.00 (üks tuhat ükssada) krooni õigusabikulu.

3. Toomas Villonen peab maksma Aktiva Finants OÜ-le 2350.00 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni hageja menetluskulude hüvitamiseks.

4. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD Toomas Villonen ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Toomas Villonen võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale

14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui

100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Aktiva Finants OÜ võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTU SEISUKOHAD1. 1.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu

2 (2) Tsiviilasi nr 2-09-20355

määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud. TsMS §

407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

2. Hageja nõue tuleneb AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 26.02.2002.a sõlmitud mobiilsideteenuste lepingust 10165273 (edaspidi Leping), mille alusel kostja kasutas AS Tele2 Eesti poolt pakutud teenuseid ning kohustus saadud teenuste/kauba eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. AS Tele2 Eesti esitas kostjale igakuiselt arved, kuid kostja jättis nende eest tasumata. Kostja jättis AS-le Tele2 Eesti tasumata arvete alusel kokku 2246.21 krooni. Vastavalt Lepingu lahutamatuks lisaks oleva Üldtingimustele VII peatükis sätestatule on kostja kohustatud arvete maksmisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Üldtingimuste punkt IX kohaselt lõpetas Tele 2 Eesti AS Lepingu ennetähtaegselt ning loovutas Lepingust tuleneva nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võla tasumist, kuid kostja nõuet ei rahuldanud. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.

Eeltoodut arvestades on hageja nõue põhivõla, intressi ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega. Hageja andmetel on tema menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud 1000 krooni riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni riigilõivu ja 2500 krooni õigusabikulu.

Hagimenetluses tasutud riigilõiv on kooskõlas riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja Lisa 1, st põhjendatud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Arvestades, et hageja avaldus jäeti maksekäsu kiirmenetluses TsMS §

483 lg 2 p 3 rahuldamata Pärnu Maakohtu 14.04.2009.a määrusega ning hageja esitas sama kostja vastu samas nõudes hagiavalduse kohtusse 04.05.2009.a, tuleb ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni riigilõivu arvata hageja menetluskuluks. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 1100 krooni (s.o peaaegu 50% tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära.

Sirje Lahesoo Kohtunik