2-09-29193/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS HAGI ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-09-29193 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18. novembril 2009, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi O P hagi P T vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 23 685,75 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O P (ik XXX, elukoht XXX) Kostja: P T (ik XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 18.11.2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Olga Nõmmemees Istungil osalenud isikud Pooled

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O P hagi P T vastu elatise nõudes täies ulatuses hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Mõista P T välja O P kasuks poja A T, sünd XXX ülalpidamiseks elatis alates 17.06.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX .igakuise elatusrahana summas 2631,75 krooni (kaks tuhat kuussada kolmkümmend üks krooni ja 75 senti), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärast. 3. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks tagatiseta.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-29193 jätta kostja P T kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

Tsiviilasi nr 2-09-29193

2(3) tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

17.06.2009.a esitas O P hagi P T vasstu elatise nõudes. Kostja 18.11.2009 kohtuistungil nõustus esitatud nõudega, s.t võttis hagi õigeks.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 17.06.2009.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu.

Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2175 krooni pluss tulumaks 21% ehk summas 456,75, seega kokku 2631,75 krooni, mistõttu antud asja hagihind moodustab 23 685,75 krooni (2 175 krooni + 456,75 * 9 kuud).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja 18.11.2009.a kohtuistungil tunnistas hagi, kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud Perekonnaseaduse (PKS) §-dega 60 lg 1, 61 lg 1-4, 70 lg 1 ja 2.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuksElatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine

Tsiviilasi nr 2-09-29193

3(3) vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; mis on antud asjas 26.05.2009. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Antud asjas PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid puuduvad ja kostja neid ei esitanud. Samuti tuleb arvestada sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu.

Kuna kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust, tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ning mõista kostjalt välja hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt summas 2 631,75 krooni (seadusega ettenähtud miinimummääras 2175 krooni pluss tulumaks) alates 17.06.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

TsMS 468 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Seega antud asjas menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik