2-08-26064/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-26064

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht

17. novembril 2009.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-26064 Tsiviilasi, hageja nõue AS Ramirent hagi Osaühing ÕNNESAAR vastu 157 148,

81 krooni nõudes Tsiviilasja hind

74 966 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Ramirent /registrikood 10199349, asukoht: Laki 11d, 12915 Tallinn/ Hageja esindaja: OÜ Incure Inkasso Agentuur /registrikood: 10995797, asukoht: Laki 14a, 10621 Tallinn/ Kostja: Osaühing ÕNNESAAR /registrikood 10402685, asukoht: Daumani 15-57, 20607 Narva/ Resolutsioon

1. Rahuldada AS Ramirent hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista kostjalt Osaühing`ult ÕNNESAAR hageja AS Ramirent kasuks võlgnevus 74 966 (seitsekümmend neli tuhat üheksasada kuuskümmend kuus) krooni, viivis 74 966 (seitsekümmend neli tuhat üheksasada kuuskümmend kuus) krooni ja kahjuhüvitis 7216 (seitse tuhat kakssada kuusteist) krooni 81 senti.

3. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-26064 kannab kostja Osaühing ÕNNESAAR.

5. Välja mõista kostjalt Osaühing`ult ÕNNESAAR hageja AS Ramirent kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv kokku summas 4000 (neli tuhat) krooni. Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

2-08-26064

2(2) taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

13.10.2008.a esitas AS Ramirent hagi Osaühing ÕNNESAAR vastu 157 148, 81 krooni nõudes. Kostja oma 11.11.2008.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses nõustus esitatud nõudega, st. võttis hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja 10.11.2008.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistas hagi, kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Viru Maakohtule esitatud kliendilepingust nähtub, et hageja rentis kostjale erinevaid ehitusseadmeid ja hageja esitatud kliendi väljavõttest nähtud, et kostjal on hagejale tasumata 6 arvet kogusummas 74 966 krooni.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).

VÕS §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kliendilepingu p 3.6 kohaselt on rendileandjal õigus nõuda rentnikult arve tasumisega viivitamisel viivist 0,5% päevas.

Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 74 966 krooni ja viivis Kliendilepingu p 3.6 kohaselt 0,5% päevas. Hageja on viivise summat vähendanud ning nõuab viivist võlgnevusega samas suuruses, seega kuulub väljamõistmisele viivis summas 74 966 krooni.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 7216, 81 krooni kahjuhüvitis.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

2-08-26064

3(2) täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 4000 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohtunik

Tamara Šabarova