3-08-607/48 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-607 Haldusasi OÜ Bannerton kaebus Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 12.03.2008 otsuse nr 3-5/249 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Bannerton, esindaja Mihkel Leesment Vastustaja – Pärnu Linnavalitsus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.05.2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Bannerton apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta OÜ Bannerton apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.05.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-607 muutmata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest arvates (HKMS § 53 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 12.03.2008 otsusega nr 3-5/249 otsustati muuta alates 01.04.2008 OÜ Bannerton kohta majandustegevuse registris tehtud registreeringut, asendades kauplemisaja „01.09.-31.05. pühapäevast neljapäevani kl 11.00-23.00, reedest laupäevani kl 11.00-01.00 ning 01.06.-31.08. pühapäevast neljapäevani kl 11.00-24.00, reedest laupäevani kl 11.00-01.00“ kauplemisajaga „01.09.-31.05. esmaspäevast pühapäevani kl 11.00-22.30 ja 01.06.-31.08. esmaspäevast pühapäevani kl 11.00-23.30“.

3-08-607

2(8) Otsuse kohaselt on Uus tn 1 elumaja elanikud juba alates 04.07.2005 esitanud linnavalitsusele mitmeid kaebusi Uus tn 3a tegutseva OÜ-le Bannerton kuuluva ja elanike öörahu häiriva baari Veerev Õlu tegevuse peale ning taotlenud baari kohta tehtud registreeringu kustutamist majandustegevuse registrist. Elanike rahu häirib nii baarist kostuv muusika kui ka lärmakad baarikliendid väljas baari ukse taga. Politsei poolt linnavalitsusele 26.09.2007 saadetud vastuse kohaselt on perioodil 01.01.2005-22.08.2007 politseis registreeritud 79 Veerev Õlu baariga seotud väljakutset.

Väljakutsed on olnud põhjendatud ning vaid kaheksal korral ei ole rahurikkumine baari läheduses kinnitust leidnud. Linnavalitsus on püüdnud olukorda lahendada, korraldades erinevate osapoolte vahel kokkusaamisi ja andnud äriühingule mitmeid võimalusi tõestada enda head tahet öörahu tagada. Politseiametnike korduvatele sekkumistele vaatamata on olukord baari lähiümbruses endiselt ümbruskonna elanike rahu häiriv. Linnavalitsuse ametnikud on kontrollinud olukorda baaris ja selle ümbruses ning teinud järelduse, et probleem on olemas ning koht taolise pubi pidamiseks on pigem ebasobiv.

Käesoleval juhul ei oma tähendust asjaolu, et baar tegutses Uus tn 3a aadressil enne, kui sinna kõrvale ehitati Uus tn 1 elumaja. Äriühingul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et baari lähedusse kunagi elumaja ei ehitata või kui ehitatakse, säilib tal õigus hoida baar avatuna öörahu rikkumisest sõltumata. Isikutel on õigus öörahule sõltumata sellest, et nad teadsid, et soetavad eluruumi baari kõrvale. Olukorras, kus vastanduvad ärihuvid ja kolmandate isikute õigused rahulikule elukeskkonnale, väärib kaitsmist eelkõige viimane, sest linnaelanikel on õigus elada inimväärses keskkonnas, liiatigi kui õigusaktidega on määratud konkreetsed müranormid, mida on antud juhul mõõtmistulemustest nähtuvalt ületatud (öisel ajal lubatud 25 dB asemel 40-45 dB).

Põhjust ei ole kahelda, et müra põhjustamise allikaks on just baar või sellest tulenev tegevus. Baari tegevus registreeringus märgitud lahtiolekuaegadel kahjustab baari vahetus läheduses elavate inimeste huve. Kuna äriühing ei ole ise suutnud tagada, et baari pidamisega ei häiritaks läheduses elavate isikute ööja kodurahu, tuleb lühendada baari kauplemisaega, et Pärnu linnas kehtiva öörahu ajaks (Pärnu Linnavolikogu 21.04.2005 määruse nr 18 Avaliku korra eeskiri § 3 järgi on Pärnu linnas öörahu 01.09.-31.05. kl 23.00-07.00 ja 01.06.-31.08. kl 24.00-06.00) oleks tegevus baaris ja selle ümbruses lõppenud.

Majandustegevuse registris registreeringu kustutamine ei oleks antud juhul proportsionaalne meede.

2. OÜ Bannerton esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 12.03.2008 otsuse nr 3-5/249 tühistamiseks. Vastustaja on riivanud väga intensiivselt kaebaja huve ja piiranud kauplemisaega ajal, mil teenitakse lõviosa ettevõtte kasumist. Baari läheduses elavad naabrid ei saa nõuda, et nende õigust rahulikule keskkonnale üldse ei piirata. Samuti pidid isikud korterit omandades arvestama selle asukohta kesklinnas pubi lähedal ning teadvustama, et elukeskkond ei pruugi selles piirkonnas olla rahulik. Otsusest ei selgu, kas on analüüsitud ka teisi, kaebaja jaoks vähem koormavaid vahendeid, nt turvamehe palkamine või politsei sagedasem järelevalve pubi juures. Samuti tulnuks rakendatud meetme proportsionaalsuse hindamisel arvestada, milline on ümberkaudsete elanike hulk, kelle rahu väidetavalt rikuti. Käesoleval juhul on kaebusi esitanud vaid üks naabermajas elav perekond. Samas on ümberkaudsete elanike hulgas avaldatud ka vastupidiseid seisukohti. Enamik kaebusi ja väljakutseid on tehtud ajal, mil tegutses hooajaline laiendus, seetõttu pole põhjendatud, miks vähendati lahtiolekuaegu ka perioodil, mil hooajaline laiendus ei ole kasutusel. Kaebaja suhtes pole läbi viidud ühtegi väärteomenetlust avaliku korra rikkumise eest, mistõttu ei kuulu kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 16 lg 6 p 3 tema puhul kohaldamisele. Müra mõõtmisel on lähtutud valest metoodikast, mistõttu mõõtmistulemused pole usaldusväärsed. Üldteada on asjaolu, et pubis tarbitakse alkoholi, ja on ettearvatav, et alkoholi tarbinud

3-08-607

3(8) isikud võivad asutusest väljudes rikkuda sealsete isikute öörahu. Veenev ei ole otsuses toodud põhjendus, et külastusaja lühendamisel lahkuvad külastajad pubist enne öörahu saabumist ning seega on tagatud elanike öörahu. Müra mõõtmise protokollide kohaselt ei ole müraallikaks ainult pubi, vaid ka pubi hoovis viibivad isikud. Mõõtmise tulemusel selgus, et välismüra tase on ületatud vaid siis, kui hoovis viibivad inimesed, seega ei ole müra põhjustajaks kaebaja. Uus tn 1 hoone ehitamisel pole tõenäoliselt täidetud ehitusseaduse (EhS) ja muude õigusaktidega kehtestatud mürakindlustuse nõudeid. Samuti pole arvestatud asjaoludega, et naabruses paiknevad ka mitmed teised meelelahutusasutused, millega seoses on politseile tehtud väljakutseid, kuid nende asutuste lahtioleku aegu ei ole muudetud.

3. Pärnu Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohaldatud meede oli proportsionaalne, kuna baari aastatepikkune tegevus näitab, et kaebaja ei ole vaatamata talle antud võimalustele saanud hakkama olukorra lahendamisega. Baar avati 13.05.2004, esimesed avaldused baari häirivast tegevusest laekusid 04.07.2005. Sellest ajast alates on toimunud mitmeid koosviibimisi ümberkaudsete elanike, ettevõtjate, kaebaja ja linna esindajatega selleks, et leida kõiki osapooli rahuldav lahendus. Kaebusi baari tegevuse kohta on tulnud erinevatelt isikutelt, sh ka ettevõtjatelt. Lisaks elanike kaebustele esitas ettepaneku baari tegevuse lõpetamiseks ka Lääne Politseiprefektuur. Politseile tehtud väljakutsed olid seotud baari tegevusega ning nende eesmärgiks oli korra ja rahu tagamine ümbruskonnas. Samuti on vastustaja teinud korduvalt meeldetuletusi. Asja lahendamisel on oluline, kas ja kuivõrd kahjustab kaubandustegevus tegevuskoha vahetus läheduses olevate või pidevalt viibivate isikute huve. KaubTS § 16 lg 6 p 3 ei eelda isiku kohta tehtud süüdimõistvat otsust. Piisab ka mürataseme ületamise fikseerimisest. Baari hooajalise laienduse rajamise lubatavuse üle otsustab vastustaja igal hooajal uuesti, arvestades selle mõju ümberkaudsetele elanikele, mistõttu ei ole hooajalise laienduse lahtioleku ajad seotud baari igapäevaste lahtiolekuaegadega. Alates 02.07.2005 on Tervisekaitseinspektsiooni Pärnu labor teostanud Uus tn 3 korteris mitmeid müramõõtmisi. Kuna tegemist on valitsusasutuse ja akrediteeritud järelevalveorganiga, võib mõõtmise õigsust eeldada. Mõõtmistulemustest nähtub, et müra normaaltaseme piir on olnud baari tegevuse tagajärjel statsionaarselt üle normi. Kaebaja ei ole mõõtmistulemusi vaidlustanud. Samas on ta põhjendamatult seadnud kahtluse alla Uus tn 1 hoone ehitamise heliisolatsiooninõuded. Otsuses pole otstarbekas ega vajalik analüüsida baari lahtiolekuaegade piiramise tagajärgi kaebaja käibele. Kaebaja ei esitanud vastustajale ka selliste järelduste tegemiseks vajalikke andmeid. Kaebaja poolt olukorra parandamiseks efektiivsete ja tulemuslike vahendite pakkumisel on võimalik baari lahtioleku aegu muuta kaebajale soovitud ulatuses. Vastustaja on positiivselt lahendanud kaebaja taotlused pikendada lahtioleku aegu teatud ürituste puhul, mis näitab, et vastustaja eesmärk ei ole takistada kaebaja ettevõtlust.

4. Tallinna Halduskohtu 08.05.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. KaubTS § 16 lg 6 p 3 kohaldamine ei eelda äriühingu tegevuses õigusrikkumise tuvastamist. Äriühingul tuleb korraldada oma äritegevust nii, et see ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Politseile tehtud väljakutsed olid seotud baari lahtioleku ajal baari tegevuskohas ja selle vahetus läheduses olnud isikute poolt toime pandud tegudega. Seetõttu tuli kaaluda kaebaja huvi baari tegevuse jätkamiseks ja selle vastu astuvate isikute huve.

3-08-607

4(8) Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kohaldub ka kaebaja suhtes. Pädeva asutuse, Tervisekaitseinspektsiooni, poolt teostatud mõõtmised näitavad, et ümberkaudseid elanikke häiriv müra ületab lubatud norme. Kaebaja pole esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber mõõtmiste tulemused või kinnitaks Uus tn 1 hoone mittevastavust mürakindluse nõuetele. Hoonetele on väljastatud nii ehituskui kasutusluba. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud, kui haldusorgani diskretsiooniline otsustus rajanes asjas tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel. Kaevatava otsuse ja asjas esitatud tõendite kohaselt on kaebusi pubi tegevuse osas laekunud vastustajale korduvalt ning vaatamata korduvatele kokkusaamistele ja läbirääkimistele osapoolte vahel, ei ole seni kasutatud vahendid soovitud tulemusi andnud. Kaebaja ettevõtlusvabadusele vastandub avalik huvi tagada avalik kord ning kolmandate isikute õigus rahulikule elukeskkonnale, eelkõige öörahule. Asjas ei ole vaidlust, et politsei väljakutsete arv seoses kaebaja tegevuskohaga on kõrge. Pubi lahtiolekuaegade lühendamine piirab kaebaja ettevõtlusvabadust. Samas võib põhiseaduse §

31 teise lause kohaselt kehtestada seadusega piirangud ettevõtlusvabadusele. Piirangud on õigustatud teiste isikute õiguste kaitseks. KaubTS § 16 lg 6 p 3 sätted annavad võimaluse piirata äriühingu tegevust selle tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huvides ja avaliku korra kaitsmiseks. Arvestades seda, et kaevatava otsusega on pubi lahtiolekuaega vähendatud olenevalt nädalapäevast kuni 1,5 tundi võrreldes pubi eelneva lahtiolekuajaga, ei saa nõustuda kaebaja väidetega, et ainuüksi antud piirang võib kaasa tuua tema ettevõtluse lõpetamise. Seda väidet ei kinnita ka kohtumenetluses esitatud tõendid. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, on antud olukorras, kus vastanduvad kaebaja ärihuvid (teenida kasumit kauplemisega öisel ajal) avaliku huviga ja kolmandate isikute huviga, põhjendatud vastustaja seisukoht, et enam vajab kaitsmist kolmandate isikute ja avalik huvi. Arvestades öörahu rikkumise tagajärgi ümbruskonnas elavatele inimestele peavad kaebaja ärihuvid antud olukorras taanduma.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

5. OÜ Bannerton palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Menetluskulud palutakse välja mõista vastustajalt. Kaebaja põhjendab apellatsioonkaebust järgmiselt. Kohus ei ole otsuses kontrollinud, kas haldusorgan on kaalunud registreeringu muutmise mõju kaebaja ettevõtlusvabadusele. Tegelikult selliseid põhjendusi haldusaktis ei esine. Kuna haldusorganil on KaubTS § 16 lg 3 rakendamisel ulatuslik diskretsiooniruum, on kaalutlusõiguse õige teostamine ja selle kontrollimine eriti oluline. Mõju hindamine ei saa olla pelgalt üldsõnaline ja oletuslik vaid peab tuginema eksperdi hinnangule, majanduslikule analüüsile, senisele praktilisele kogemusele või muudele tõenditele. Kohus ei ole hinnanud vastuvõetud otsuse proportsionaalsust. Otsus kujutab tugevat riivet kaebaja ettevõtlusvabadusele, sest sunnib kaebajat oma tegevuse antud kohas lõpetama. Kuna tegelikult häirib ümberkaudseid elanikke avalikult õuealalt kostev müra, ei saa registreeringu muutmine olukorda parandada. Seega pole tegemist sobiva vahendiga. Isegi, kui lugeda meede sobivaks, pole kaalutud vähem koormavaid abinõusid olukorra lahendamiseks. Kui siiski hinnata ka abinõu mõõdukust, tuleb tähele panna, et lõviosa ettevõtte käibest teenitakse ajal, mil otsusega ettevõtte lahtioleku aegu lühendati ja Pärnu vanalinnas ei saagi olla täielikku vaikust ka ööajal. Seega pole öörahu rikkumine eriti tõsine samal ajal kui riive ettevõtlusvabadusele on tugev.

3-08-607

5(8) KaubTS § 16 lg 6 15.08.2008 jõustunud muudatuse seletuskirjast saab järeldada, et ka vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt oli KaubTS § 16 lg 6 p 3 kohaldamiseks vajalik õigusrikkumise tuvastamine, mitte pelk politsei väljakutsele viitav teave. Kohus pole kaebaja seda väidet otsuses üldse käsitlenud. Kohus on jätnud analüüsimata esitatud tõendid, peatudes neil vaid valikuliselt. Kaebaja on endiselt seisukohal, et müra mõõtmise aluseks on võetud valed normid ning mõõtja on lähtunud valest metoodikast. Ekslik on halduskohtu etteheide, et kaebaja ei ole tõendanud mõõtmistulemuste ja kasutatud metoodika ebaõigsust. Haldusmenetluses lasub tõendamiskoormis haldusorganil, kellel on kohustus tõendada, et mõõtmisel ei rikutud mõõtemetoodikat. Samuti oli haldusorganil kohustus hinnata haldusakti andmisel, kas Uus tn 1 elamu heliisolatsiooni projekteerimisel või ehitamisel võis esineda vigu. Haldusorgan pidi enne haldusakti väljaandmist selgitama välja kõik asjaolud. Käesolevas asjas pole aga ekspertiisi korraldatud ning sellega on rikutud uurimispõhimõtet. Haldusakt ei sisalda põhjendusi võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise kohta. Teiste meelelahutusasutuste, kelle tegevuse peale on samuti esitatud hulgaliselt kaebusi, lahtiolekuaegu ei ole muudetud. Sellise erapooliku suhtumisega loob vastustaja ebavõrdse konkurentsiolukorra.

6. Pärnu Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, jäädes samuti halduskohtus välja toodud põhjenduste juurde. Menetluskulud palutakse jätta kaebaja kanda. Vastustajal puudub alus kahelda pädeva asutuse poolt tema pädevuse piires tehtud müra mõõtmise tulemustes. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kummutaks linnavalitsuse kasutuses olevate protokollide tõele vastavust. Olukorras, kus vastustajal oli võimalik tugineda mitmetele teostatud müramõõtmise protokollidele, polnud vajalik neid teostada veel täiendavalt, sest müranormide ületamine oli tuvastatud kõigi müramõõtmise protokollidega. Kuna Uus tn 1 ehitisele on väljastatud nii ehituskui kasutusluba, on tegemist kõigile nõuetele vastava ehitisega. Kaebaja lahtiolekuaegadega ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. KaubTS § 16 lg 6 p 3 kohaldamise eelduseks ei ole meelelahutuspaikadesse tehtud väljakutsete arv, vaid kas ja kuivõrd baari tegevus kahjustab ümberkaudseid elanikke ja avalikku korda. Linnavalitsusele ei ole laekunud taotlusi teiste meelelahutuskohtade lahtiolekuaegade piiramiseks või majandustegevuse registrist kustutamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus.

8. Kaebaja on kohtule ette heitnud, et kohus pole vaidlustatud otsuse puhul kontrollinud seda, kas haldusorgan on diskretsiooni õigesti rakendanud. Kaebaja leiab, et haldusorgan pole vaidlustatud otsuses üldse analüüsinud rakendatud meetme mõju kaebaja ettevõtlusvabadusele. See väide ei ole õige. Vaidlustatud otsuse lehekülgedel 7 ja 8 on vastustaja põhjendanud, miks kaebaja ettevõtlusvabadus väärib vähem kaitset kui ümberkaudsete elanike huvid: piirnorme ületava müra tekitamisega ümberkaudsete elanike häirimine on tõendatud Pärnu Tervisekaitsetalituse müramõõtmise protokollidega, politsei teatistega ja elanike kaebustega linnavalitsusele; kaebaja pole vaatamata talle probleemi lahendamiseks antud ajale selle lahendamisega hakkama saanud, kasutatav meede võib eeldada kaebajalt üksnes oma tegevuse mõningal määral ümber korraldamist, mitte selle lõpetamist, mistõttu on valitud meede proportsionaalne.

3-08-607

6(8)

9. Seega on vastustaja oma otsust kaaludes tuginenud haldusmenetluse käigus kogutud tõenditele ja senisele praktilisele kogemusele, mitte üldsõnalistele oletustele. Kaebaja haldusmenetluses oma äritegevust puudutavaid andmeid ei esitanud ning eelnevast tulenevalt ei olnud vastustajal võimalik neid otsuse tegemisel ka analüüsida. Samas on vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud ning asjaolu, et kaebaja baari äritegevus sellisel kujul ei pruugi enam olla kasumlik, on otsuse tegemisel arvesse võetud. Nagu eelpool viidatud, eeldas vastustaja, et kaebaja peab oma äritegevuse ümber korraldama ja tegelema edasi toitlustamisega varasemal ajal (lk 8). Kohus on vastustaja nende seisukohtade põhjendatust kontrollinud ja leidnud samuti, et piirnorme ületava müra korral, mille tekitamist pole kaebajal õnnestunud lõpetada vaatamata võetud meetmetele ja pikaajalistele läbirääkimistele, on ettevõtlusvabaduse piiramine sellisel moel lubatav ja proportsionaalne.

10. Kaebaja on apellatsioonkaebuses leidnud, et kohus ei ole analüüsinud vaidlustatud meetme proportsionaalsust ning rõhutanud, et meede ei ole sobiv, vajalik ega proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kuigi kohus ei ole proportsionaalsuse kontrollimisel lähtunud kohtupraktikas kasutusel olevast proportsionaalsuse kontrolliskeemist, nähtub kohtuotsusest, miks kohus meedet proportsionaalseks pidas - seni kasutatud meetmed müra ohjamiseks pole tulemusi andnud, ümberkaudsetele elanikele tuleb tagada öörahu, lahtiolekuaja piiramine ei tähenda kaebaja ettevõtluse lõpetamist ning kaebaja soov teenida kasumit kauplemisega öisel ajal ei kaalu üles avalikku huvi ja kolmandate isikute huve. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas kaebaja poolt apellatsioonkaebuses viidatud proportsionaalsuse kontrolliskeemi kasutamine võiks anda teistsuguse tulemuse kui see, milleni halduskohus jõudis.

11. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kuna öörahu rikkujateks olid baarist väljas õuealal olevad isikud, pole baari lahtiolekuaegade piiramine ümberkaudsete elanike öörahu tagamiseks kohane meede. Toimikus olevatest müramõõtmise protokollidest nähtub, et müra allikana on märgitud nii pubis Veerev Õlu mängiv muusika kui ka pubi õuealal istuvad külastajad (tl 95- 111). Ilmne on, et peale pubi sulgemist seal elavat muusikat ei mängi ning müra normtaseme ületamist selle müraallika poolt ei ole karta. Protokollides viidatud õuealal istunud isikute näol ei olnud tegemist juhuslike õuealale sattunud isikutega, vaid baari külastajatega. Ümbruskonna elanike huve kahjustaski kaebajapoolne teenuse müük. Kui kaebaja baar öörahu ajal avatud ei oleks ning isikutel puuduks võimalus sealt alkoholi osta, poleks neil ka põhjust baari läheduses viibides ümberkaudsete elanike öörahu rikkuda.

12. Kaebaja on leidnud, et leebemate meetmetena oleks vastustaja pidanud kaaluma politsei ja eriti munitsipaalpolitsei kontrolli tõhustamist antud piirkonnas ja rikkumiste toimepanijate karistamist. Asja materjalidest nähtub, et politsei on baari Veerev Õlu kontrollinud korduvalt ning õigusrikkumisi toime pannud isikuid on ka karistatud, kuid olukord baaris ja selle ümbruses pole paranenud. Lisaks eeltoodule tuleb märkida, et kaebaja ei saa oma äritegevusest tulenevate mõjutuste kõrvaldamist lükata avaliku võimu kanda ja peab ise rakendama meetmeid müra vähendamiseks. Kuna kaebajale on ümberkaudsete elanike kaebused ja neid põhjustavad asjaolud teada alates 2005. aastast, kaebaja on lubanud linnavalitsusele parandada baari heliisolatsiooni sõltuvalt müramõõtmise tulemustest baaris, tagada avaliku korra baari lähiümbruses ja garanteerida ümberkaudsetele elanikele öörahu (vt vaidlustatud otsuse lk 3), kuid müra ohjamine ei õnnestunud, polnud linnavalitsuse käsutuses enam leebemaid meetmeid kui baari lahtiolekuaegade piiramine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanneteks mh igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas (vt selle kohta ka Riigikohtu halduskolleegiumi 09.03.2009 otsust asjas nr 3-3-1-94-08).

13. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et ümberkaudsete elanike õigus öörahule väärib vähem kaitset kui kaebaja ettevõtlusvabadus. Isegi kui nõustuda kaebajaga, et korteri muretsemisel meelelahutusasutuste piirkonda peab isik olema valmis taluma suuremaid ebamugavusi öise

3-08-607

7(8) müra näol, pole inimeste tervise kaitseks kehtestatud norme ületava müra tekitamist võimalik aktsepteerida. Põhjendatud pole kaebaja väited, et linnavalitsuse poole on kaebustega pöördunud ainult üks perekond. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja baari tegevuse üle on kaevanud mitmed isikud (tl 42-44). Samas on ka sellel ühel perekonnal õigus avaliku korra eeskirjaga ettenähtud öörahule. Asjaolu, et mõningaid inimesi baari tegevus ei häiri, ei tähenda, et teiste isikute öörahu peaks vähem kaitsma. Põhjendamatu on kaebaja tuginemine asjaolule, et tema baar tegutses Uus tn 3a majas juba enne Uus tn 1 elamu ehitamist. Praeguseks on elamu valmis ehitatud ja selle elanikke tuleb piirnorme ületava müra eest kaitsta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et lahtioleku piirangu kehtestamine ei tähenda ilmtingimata baari tegevuse lõpetamist antud kohas ning kaebaja ärihuvid ei ole kaalukamad kolmandate isikute õigusest ees öörahule.

14. Kaebaja leiab, et kohus pole otsuses käsitlenud tema väidet, et KaubTS § 16 lg 6 p 3 kooseisu täitmiseks on vajalik õigusrikkumise tuvastamine ning käesoleval juhul pole koosseis täidetud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune haldusakt on kooskõlas KaubTS § 16 lg 6 p-ga 3, mis lubab linnavalitsusel kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal võib kahjustada tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. KaubTS § 16 lg 6 p 3 alusel kaebaja ettevõtluse piiramine ei eelda kaebajapoolset väärteo toimepanemist. Oluline pole, et tuvastatud oleks kaebaja töötajate poolt müra tekitamine, piirangute rakendamiseks piisab, kui kaebaja poolt teenuse osutamisega kaasneb müra ning arvesse läheb ka pubi külastajate poolt tekitatud lärm. Kui asjas on leidnud tõendamist KaubTS § 16 lg 6 p-s 3 märgitud isikute huvide kahjustamine, mis kaasneb kauba või teenuse müümisega, on nimetatud sätte rakendamise koosseis täidetud ning kaaluda tuleb tagajärje kohaldamist.

15. Kaebaja leiab, et müra mõõtmise aluseks on võetud valed normid ning mõõtja on lähtunud valest metoodikast, mistõttu müra mõõtmise protokollid pole tõenditena kasutatavad. Ehkki kohus ei ole seda väidet sisuliselt analüüsinud, ei ole see menetlusnormi rikkumine siiski toonud kaasa ebaõige otsuse tegemist.

16. Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid § 7, mille kohaldamist kaebaja õigeks ei pea, näeb ette tehnoseadmete müra normtasemed hoonetes ja hoonete välisterritooriumil. Tehnoseadmete all mõistetakse sama paragrahvi 1. lõike kohaselt hoonete tehnokommunikatsioone ning müratekitavaid seadmeid sama hoone või läheduses asuvate hoonete teenindusruumides. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt on elamu lähedal asuvate tantsusaalide ja diskoteekide tegevusest põhjustatud müra normtasemed samased elamu tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra normtasemetega. Sama paragrahvi 3. lõikest nähtub, et elamutes on müra normtasemed kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemetega müraallikatele. Esitatud maksimaalsed müra normtasemed on kehtestatud muutuva tasemega või lühiajaliselt toimivatele üksikutele müraallikatele. Määruse § 7 lg 8 kohaselt ei tohi ühe või samaaegselt mitme müraallika tekitatud müra ületada normtaset. Sama paragrahvi 9. lõike kohaselt on mõõtmisaeg ja tingimused määratud mõõtemetoodikas ning sõltuvad müraallikast. Määruse § 10 sätestab mõõtmise meetodid ning selle paragrahvi 4. lõike kohaselt mõõdetakse ja hinnatakse müra asjassepuutuvate EVS-EN ISO standardite kohaselt ja nende puudumisel lähtutakse sama paragrahvi lõigetes 5-12 sätestatust.

17. Kaebaja väide, et Määruse §-s 7 näidatud müra normtasemest lähtumine pole õige, sest müra allikaks on lisaks pubi helivõimenditele ka inimesed, pole määruse § 7 lg-t 8 arvestades õige – ka siis, kui lisaks tehnoseadmetele on tegemist mingi muu müraallikaga, ei tohi müra kogumis ületada sama paragrahvi tabelis 2 näidatud normtaset - eluja magamisruumides on müra normtase 30dB või lühiajaliselt toimiva üksiku müraallika puhul maksimaalselt 35 dB. Kuna käesoleval

3-08-607

8(8) juhul oli üheks müraallikaks pubis kasutatav helivõimendi (tehnoseade), on määruse §-st 7 lähtumine põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et müra mõõtmisel on kasutatud ebaõiget metoodikat ning müra on mõõdetud liiga lühiajaliselt. Järgnevalt vaatleb ringkonnakohus vahetult meetme rakendamisele eelnenud 01.03.2008 müra mõõtmise protokolli. Kuna kaebaja pole väitnud, et sel õhtul oleks tegemist olnud mingite eriliste asjaolude kokkusattumisega, mis võinuks tingida müra normtaseme erakordse ületamise, võib selle protokolli põhjal teha järeldusi sarnase müraallika poolt tavapäraselt tekitatava müra taseme kohta. Toimiku lk 109 asuva katseprotokolli nr PL 2008/2/2-4 kohaselt on müra mõõdetud 01.03.2008 kell 22.45-23.30 Uus tn 1 korteris, kasutades järgmist mõõtemetoodikat: EVS-EN ISO 11203 1999-11-23. Müra allikana on kirjeldatud pubis Veerev Õlu mängivat elavat muusikat, mis varieerub sõltuvalt sellest, et kliendid käivad õues suitsetamas ja pubi ukse avamisel müra valjeneb. Statsionaarse müra tasemeks on mõõdetud 40,7 – 41,9dB ja lühiajaliselt toimiva maksimaalse müratasemena 42,7 – 55,3dB. Müra on mõõdetud 45 minuti jooksul ning arvestades müraallika eripära (muusikapalade vahelised pausid, ukse avamine ja sulgemine), on ilmne, et kogu mürale iseloomulik tsükkel oli kaetud. Nagu eelpool viidatud määruse § 10 lg 4 ette nägi, on mõõtmisel lähtutud asjassepuutuvast standardist EVS-EN ISO 11203:1999 „Akustika. Mehhanismide ja seadmete müra. Helirõhutaseme määramine tööja muudes piiritletud kohtades helivõimsustaseme alusel“. Seega on eelnimetatud müramõõtmise protokoll nõuetele vastav ning tõendina kasutatav. Viidatud tõend kinnitas, et müranormtase oli tunduvalt ületatud ning ümberkaudsete elanike kaebustel oli tõsine alus. Sellise tõendi olemasolul polnud vastustajal enam vajadust täiendavate ekspertiiside määramiseks, et teha kindlaks ümberkaudsete elanike huvide kahjustamine.

18. Kaebaja on seadnud kahtluse alla ka Uus tn 1 hoone heliisolatsiooni nõuetele vastavuse ning leidnud, et haldusorgan oleks haldusmenetluses pidanud selle asjaolu üle kontrollima. Samas ei ole kaebaja haldusmenetluses seda väidet esitanud, mistõttu haldusorganil ei pidanud tekkima kahtlust, et kasutusloa saanud elamu ei vasta nõuetele. Kohtumenetluses on tõendamiskoormis HKMS § 15 lg-st 3 tulenevalt kaebuse esitajal, kes on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kuna kaebaja oma väidet ei tõendanud, piisas selle paljasõnalise väite kummutamiseks viitest kehtivale kasutusloale. Ehitusloa väljastamisega kinnitab kohalik omavalitsus, et ehitusprojekt vastab kehtestatud nõuetele. Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele (EhS § 24 lg 1 p 1, § 32 lg 1).

19. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, jättes muutmata teiste meelelahutusasutuste, kelle tegevuse peale on samuti esitatud hulgaliselt kaebusi, lahtiolekuajad. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust ei saa järeldada võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, sest kohtule esitatud tõendist - politseile tehtud väljakutsete nimekirjast (tl 222) - ei selgu, et tegu oleks ümberkaudsete elanike poolt tehtud väljakutsetega. Kaebaja pole väitnud, et tema poolt viidatud meelelahutusasutuste ümberkaudsed elanikud oleksid taotlenud registreeringu muutmist sarnaselt kaebaja suhtes tehtud taotlusega. Võrdset kohtlemist saab nõuda võrdsetes olukordades.

20. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, seetõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi