3-08-1175/77 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1175 Haldusasi Vladimir Jarikovi kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 1. detsembri 2008. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vladimir Jarikovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. oktoober 2009 Menetlusosalised Kaebaja Vladimir Jarikov Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta mittenõuetekohases kambris (nr 1081) kinnipidamise ja vitamiinide andmata jätmise õigusvastaseks tunnistamise taotluste osas apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 1. detsembri 2008. a otsus muutmata. 2. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 21. detsembrini 2009.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Ringkonnakohtu 23. aprilli 2009. a osaotsusega uuendati käesoleva asja arutamine mittenõuetekohases kambris (nr 1081) kinnipidamise ja vitamiinide andmata jätmise õigusvastaseks tunnistamise taotluste osas. Kaebuse aluseks olevad asjaolud, menetluse käik ning halduskohtu ja menetlusosaliste seisukohad nähtuvad osaotsusest (tl 221).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2. Osas, millega asja arutamine uuendati, jääb apellatsioonkaebus rahuldamata (HKMS § 46 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhiseisukohtade ja lõppjäreldusega

3-08-1741

2 ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

3. Kaebaja üldistele etteheidetele menetlusele halduskohus on ringkonnakohus andnud hinnangu osaotsuse p-s 6. Ringkonnakohus ei näe vajadust neid korrata. Seetõttu analüüsib ringkonnakohus järgnevalt poolte väiteid kahe toimingu suhtes, mille üle pärast asja arutamise uuendamist vaidlus käib: kaebaja väidetav paigutamine mittenõuetekohasesse kambrisse perioodil 2. november kuni 20. detsember 2007 ning kaebajale vitamiinide andmisest keeldumine oktoobris 2007.

4. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et kaebaja oleks 2. novembrist kuni 20. detsembrini 2007 paigutatud mittenõuetekohasesse, s.o lõhutud akna tõttu ebapiisava temperatuuriga kambrisse. Kambri nr 1081 temperatuuri on tagantjärele kontrollinud nii vangla kui ka halduskohus paikvaatluse raames 6. märtsil 2008. Õhutemperatuur oli normaalne (tl 43, 44, 116). Puuduvad tõendid, et kambrit oleks vahepealsel ajal remonditud, sh akent parandatud või vahetatud. Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2009. a istungil ülekuulatud tunnistaja P. Mürk kinnitab, et kambris oli „külm nagu väljas“. Aken oli terve, kuid ümber aknavahe puudus soojustus. Klaasi all asunud aknaluuk oli kinni (istungi protokolli lk 2). Tartu Vangla esindaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt on kambris kaasaegsed pakettaknad, millel ei ole soojustust. Akna vahelt tuleb tuult üksnes juhul, kui õhutusluuk on lahti.

Arvestades halduskohtu 6. märtsi 2008. a paikvaatluse tulemusi, peab ringkonnakohus usutavamaks vangla seletust, et kambri aken oli nõuetekohane, kui kaebaja väiteid, mida küll osaliselt kinnitavad tunnistaja ütlused. Kaasaegne aken, mille ümber on sellised vahed, et suletud olekus on ruumi sisetemperatuuri võimalik hoida vaid rohke soojustusega, pidanuks olema paikvaatluse ajal silmatorkavalt mittenõuetekohane. Sellist olukorda aga halduskohus ei tuvastanud. Seega võis vajadus soojustuse järele ning soojutuse puudumisest tingitud madalam temperatuur olla tekkinud vaid lahtise õhutusluugi tõttu. Lahtist õhutusluuki ei saa lugeda kambri tehniliseks puuduseks.

4. Kaebaja väitel taotles ta vangla meditsiiniosakonnalt vitamiine, kuid nende väljastamisest keelduti. Õige ei ole halduskohtu märkus, et kaebaja peaks tuvastamiskaebuse läbivaatamisel tõendama vastustaja süü. Süü võib olla oluline riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise asjades, mitte aga asjas, kus on esitatud kaebus haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohus tegi haiguskaardi alusel kindlaks, et kaebaja ei ole meditsiiniosakonda vitamiinide saamise taotlusega pöördunud. Kuigi taotlus vitamiinide saamiseks pidanuks nähtuma tervisekaardilt, ei saa tervisekaardil vastava märkuse puudumisest teha ümberlükkamatuid järeldusi. Märkus võib tervisekaardile olla jäänud kandmata ka eksituse või hooletuse tõttu.

Vangla väide, et kaebaja ei ole taotlenud vitamiine, on ümber lükatud vangla 14. novembri 2007. a vastusega (tl 382), milles selgitatakse kaebaja tervislikku seisundit ning märgitakse, et normaalsete näitajate tõttu ei ole arstid pidanud vitamiinikuuri vajalikuks. Eeltoodu ei anna aga veel alust pidada vitamiinide andmisest keeldumist õigusvastaseks. Kaebaja tervislikku seisundit on kontrollitud vaidlusalusel perioodil (oktoober 2007) pidevalt. Ka muud tõendid kinnitavad 14. novembri 2007. a vastuses sisalduvate põhjenduste õiguspärasust. Näitajad kaebaja tervisliku seisundi kohta, sh kehakaal ja veresuhkur, on olnud normi piires (Tartu Vangla 15. novembri 2007. a vastus nr 2-2-2/14654-1, tl 375).

3-08-1741

3 Ükski tõend ei sea arstide poolt vitamiinide andmisest keeldumise õiguspärasust kahtluse alla. Ükski kehtiva õiguse norm ei andnud neil asjaoludel kaebajale õigust nõuda vanglalt vitamiine.

Maili Lokk Agu Timmi Ivo Pilving