2-09-24166/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-24166 Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2009.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi A A`i hagi L A`i vastu abielulahutuse nõudes ja L A`i vastuhagi A A`i vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise kuupäev 17.11.2009.a. Menetlusosalised Hageja ( vastuhagis kostja): A A isikukood XXX XXX Hageja esindaja: Kairi Pobbul Kostja (vastuhagis hageja):L A isikukood XXX XXX Kostja esindaja : Annika Nielson

RESOLUTSIOON Lahutada A A`i (isikukood XXX) ja L A`i (isikukood XXX) vahel Tartu Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas XXX.a. sõlmitud abielu – kanne nr. XXX. XXX.a. sündinud tütar L –L A jätta L A kasvatada. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 25.05.2009.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja XXX.a. Tartu Perekonnaseisuosakonnas kostjaga sõlmitud abielu lahutada. Hageja ja kostja elavad pea 12 aastat lahus, omavahelised kontaktid puuduvad ja abielulised suhted on lõppenud. Ühisvara puudub. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde

VASTUHAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hageja ja kostja kooselu lõppes 2000.aastal. Kostja ei ole peale kooselu lõppu s.o. enam kui 9 aasta jooksul lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Lapsele kulub ühes kuus keskmiselt 5225 krooni. Kostja (vastuhagis hageja) palub A A välja mõista elatis summas 2500 krooni L L A`i ülalpidamiseks alates üks aasta enne hagi esitamist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuistungil saavutasid pooled elatise osas kokkuleppe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Tartu Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas – kanne XXX. Abielust on sündinud XXX.a. tütar L –L A. Perekonnaseaduse § 29 lg.2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielu jätkamine on võimatu, kuna pooled ei soovi abielu jätkata. Kohus leiab, kuna abielu on faktiliselt lõppenud 2000.a., pooled ei soovi abielu jätkata, tuleb abielu lahutada. Ühisvara pooltel puudub. Vaidlust tütre elukoha suhtes poolte vahel ei ole. Laps on elanud pärast poolte kooselu lõppemist ema juures. Lapse elukoha muutmist pooled ei taotle. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Vastuhagi osas saavutasid pooled kohtuistungil kokkuleppe. Kohus kinnitab poolte kokkuleppe määrusega.

TsMS § 164 lg1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Maie Seppo kohtunik