2-07-21119/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-07-21119

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-21119

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Swedbank Liising Aktsiaselts hagi OÜ SB, AS ja PR vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks

881 415,23 krooni

Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine kostja PR suhtes

Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja: Swedbank Liising Aktsiaselts (endise ärinimega Aktsiaselts Hansa Liising Eesti; registrikood 10434248; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039) - hageja lepinguline esindaja: Sirje Saan - kostja I: OÜ SB (registrikood xxx asukoht xxx) - kostja I seadusjärgne esindaja ja kostja II: AS (isikukood xxx; elukoht xxx) - kostja III: PR (isikukood xxx; elukoht xxx) - kostja III lepinguline esindaja: advokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, Tallinn 10143; e-post viktor@lauspartners.ee)

Asja läbivaatamise kuupäev

13. november 2009.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) ja PR (kostja III) (koos pooled) vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1. Kostja III tunnistab hageja faktooringulepingust ja käenduslepingust tulenevat nõuet. Pooled on kokku leppinud, et kostja III tasub hagejale faktooringulepingu ja käenduslepingu alusel kokku 350 000 (kolmsada viiskümmend tuhat) Eesti krooni.

1.2. Kostja III kohustub hüvitama hagejale menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 11 600 (üksteist tuhat kuussada) Eesti krooni. Kostja III kohustub nimetatud summa tasuma hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, selgitusega: „Swedbank Liising AS hagi OÜ SB, AS ja PR vastu (05.06.2007)”, hiljemalt 30. oktoobriks 2009.a. Poolte õigusabikulud jäävad poolte endi kanda.

1.3. Kostja III kohustub tasuma hagejale kompromissi punktis 1.1. toodud summa 350 000 Eesti krooni (edaspidi võlgnevus) igakuiste maksetena ja tasuma võlgnevuse tagastamata osalt intressi 3% aastas vastavalt alljärgnevale maksegraafikule (edaspidi maksegraafik):

kuupäev tasumata osamaksed osamakse intress lepingutasu käibemaks kokku 15.11.2009

350 000,00 15.12.2009

350 000,00

11 249,20

12 124,20 15.01.2010

338 750,80

11 277,32 846,88

12 124,20 15.02.2010

327 473,48

11 305,52 818,68

12 124,20 15.03.2010

316 167,96

11 333,78 790,42

12 124,20 15.04.2010

304 834,18

11 362,11 762,09

12 124,20 15.05.2010

293 472,07

11 390,52 733,68

12 124,20 15.06.2010

282 081,55

11 419,00 705,2

12 124,20 15.07.2010

270 662,55

11 447,54 676,66

12 124,20 15.08.2010

259 215,01

11 476,16 648,04

12 124,20 15.09.2010

247 738,85

11 504,85 619,35

12 124,20 15.10.2010

236 234,00

11 533,61 590,58

12 124,19 15.11.2010

224 700,39

11 562,45 561,75

12 124,20 15.12.2010

213 137,94

11 591,36 532,84

12 124,20 15.01.2011

201 546,58

11 620,33 503,87

12 124,20 15.02.2011

189 926,25

11 649,38 474,82

12 124,20 15.03.2011

178 276,87

11 678,51 445,69

12 124,20 15.04.2011

166 598,36

11 707,70 416,5

12 124,20 15.05.2011

154 890,66

11 736,97 387,23

12 124,20 15.06.2011

143 153,69

11 766,32 357,88

12 124,20 15.07.2011

131 387,37

11 795,73 328,47

12 124,20 15.08.2011

119 591,64

11 825,22 298,98

12 124,20 15.09.2011

107 766,42

11 854,78 269,42

12 124,20 15.10.2011

95 911,64

11 884,42 239,78

12 124,20 15.11.2011

84 027,22

11 914,13 210,07

12 124,20 15.12.2011

72 113,09

11 943,92 180,28

12 124,20 15.01.2012

60 169,17

11 973,78 150,42

12 124,20 15.02.2012

48 195,39

12 003,71 120,49

12 124,20 15.03.2012

36 191,68

12 033,72 90,48

12 124,20 15.04.2012

24 157,96

12 063,81 60,39

12 124,20 15.05.2012

12 094,15

12 094,15 30,05

12 124,20

350 000,00 13725,99

363 725,99

1.4. Intressi arvestamine lõpeb mõlgnevuse täieliku tagasimaksmisega hagejale. Maksegraafikus fikseeritud intressi makse summad kehtivad juhul, kui võlgnevus tasutakse täpselt maksegraafikus toodud tähtpäevadel ja summades.

1.5. Kostjal III on õigus maksegraafikus toodud summad tagastada hagejale ennetähtaegselt. Ennetähtaegsel tagastamisel ei pea kostja III tasuma intressi etteulatuvalt.

2-07-21119

1.6. Kostja III tasub maksegraafikust tulenevad igakuised maksed hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, selgitusega: „faktooringuleping nr 25094”.

1.7. Maksegraafiku kohaselt tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata osamaksete ja muude kompromissi järgi kostja III poolt tasumisele kuuluvate maksete (v.a intress) summalt kohustub kostja III tasuma hagejale iga maksetähtpäevast möödunud päeva eest viivist 0,1% päevas. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse tasumise päeval.

1.8. Juhul kui kostja III hilineb vähemalt ühe maksegraafikus fikseeritud summa tasumisega rohkem kui 14 (neliteist) päeva või ei tasu seda üldse, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja III varale. Kostja III eelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-21119 Swedbank Liising Aktsiaselts hagis PR vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks seoses kompromissi kinnitamisega.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri hagejale ja kostjale III kätte.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-07-21119, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) hagi OÜ SB (kostja I), AS (kostja II) ja PR (kostja III) vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks.

04.11.2009.a esitasid hageja ja kostja III (pooled) kohtule kompromissi. Hageja palub kostja I ja kostja II osas kohtumenetlust jätkata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 (kolmele) päevale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus hageja hagis kostja III vastu lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja III kohustub hüvitama hagejale menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 11 600 krooni. Samuti on pooled kokku leppinud, et poolte õigusabikulud jäävad poolte endi kanda.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik