2-09-1290/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-1290

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

18. novembril 2009.a, kell 16.00, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-1290 Tsiviilasi, hageja nõue O M hagi A M vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind

25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O M (isikukood: xxx; elukoht: xxx Kostja: A M (isikukood: xxx; elukoht:xxx) Asja läbivaatamise kuupäev

29. oktoober 2009.a, avalik kohtuistung Resolutsioon

1. Rahuldada O M hagi.

2. Lahutada O M ja A M abielu, mis on sõlmitud 15. oktoobril 1994.a. Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaalis ja mille kohta on tehtud kanne nr 389.

3. Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

O M hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 15. oktoobril 1994.a. Ida-Virumaa Perekonnaseisuameti Narva filiaalis kanne nr 389 all. Hageja ja kostja ei ela koos juba kolm aastat. Kostjal on uus perekond. Hageja palub lahutada poolte abielu ja mõista kostjalt välja kohtukulud.

Kohtuistung

2-09-1290

2(2) Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse nõude juurde, kinnitas kohtule, et soovib abielu lahutamist, kuna abielusuhete jätkamist võimalikuks ei pea, hageja palub jätta endale perekonnanimi M. Kostja nõustus istungil abielu lahutamisega ja kostja samamoodi abielusuhete jätkamist võimalikuks ei pidanud..

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tuvastas, et O M ja A M on abiellunud 15. oktoobril 1994.a. Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaalis ja abielu kohta on tehtud kanne nr 389 (abielutunnistus AL 0025964). Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu.

Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on lõppenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov