2-09-16964/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

18. november 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-16964 Tsiviilasi J S hagi GK vastu lapsele elatise saamiseks Tsiviilasja hind

24 300 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J S (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja GK (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Sirje Must Kohtuistungi toimumise aeg

28. oktoober 2009 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista GK J S kasuks alates 17.04.2009.a igakuiselt elatis 2 700 (kaks tuhat seitsesada) krooni kuni AK(isikukood XXX) täisealiseks saamiseni 15.02.2010.a, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Jätta hagi rahuldamata GK lapsele elatise 1 800 krooni väljamõistmise osas. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta J S kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud J S esitas 17.04.2009 hagi GK vastu lapsele elatise saamiseks. Poolte kooselust on sündinud XXX.a tütar AK. Hageja väitel ei täida kostja piisavalt lapse ülalpidamiskohustust kuna tasub elatist 1 000 krooni kuus. Hageja on loetlenud tütre vajadusi 9 500 krooni ulatuses kuus: eluasemekulud 1 000 krooni, kulutused toidule 2 500 krooni; kulutused transpordile 800 krooni; sidekulud 150 krooni; kulutused tervishoiule 2 000 krooni; kulutused hügieenitarvetele 350 krooni; kulutused riietele ja jalanõudele 700 krooni; muud vältimatud püsikulutused 1 500 krooni; kulutused tantsukoolile 525 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista 9 680 krooni kuus alates 01.04.2009.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel on pooltel suuline kokkulepe, mille kohaselt maksab kostja iga kuu tütrele taskuraha. Peale selle on kostja tasunud tema õpingute eest Rahvaülikoolis, välisreiside ja hambaravi eest. Ühtlasi ostis kostja tütrele arvuti ning tihti ostab talle riideid ja muid vajalikke esemeid. Tütar viibib kostja juures suvekuudel ja talvistel vaheaegadel. Sel ajal kannab isa täielikult lapse ülalpidamisega seonduvad kulutused. Kostja abikaasa TK (sünd XXX) on määratud töövõimetuse kaotus 60% (arstliku ekspertiisi komisjoni otsus ). Oma halva tervisliku seisundi tõttu on TK kodune ning ta on täielikult kostja ülalpidamisel. Igakuiselt kulub palju raha TK ravimite peale. Kostja on seisukohal, et hageja ei suuda nende ühist last vajaliku hoolsusega kasvatada, kuna käesoleval ajal ei käi tütar AK koolis ega tööl. Seetõttu on kostja nõus, et laps asuks elama tema juurde. Kostja leiab, et hageja taotletud igakuine elatis sellises summas on ebamõistlik ega ole põhjendatud. Kostja sissetulek võib küll tunduda suurena, kuid kuna ta töötab Soome Vabariigis, siis kulub tal seal suurem osa oma sissetulekust elamiskulude peale. Sellest tulenevalt ei ole kostjal võimalik tasuda elatist hageja poolt nõutud summas. Kostja on nõus elatist maksma 2 175 krooni. Kui kohus mõistab lapse kasuks välja igakuise elatise, siis ei ole kostja enam nõus tasuma tütrele taskuraha. Kostja väiteil on nõutava elatise suurus põhjendamata ega arvesta lapse vanuse ning reaalsete vajadustega. Hageja ei ole väidetavaid kulutusi tõendanud.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista elatis 4 500 krooni kuus tütre ülalpidamiseks alates hagi esitamisest. Kostja esindaja väitel on kostja nõus tasuma elatist 2 600 krooni kuus. AK(sünd XXX) sünnitunnistusest nähtuvalt on GK ja J S tema vanemad (t lk 8).

Vaidlus on poolte vahel lapse ülalpidamiseks elatise suuruse tasumise üle.

B S OÜ 07.04.2009 kirjaga on tõendatud, et hageja brutokuupalk on 4 699,45 krooni (t lk 9). Tallinna Pensioniameti 19.06.2009 otsusest nr 524964 ilmneb, et hagejal on töövõime kaotus 40% (t lk 51-53). Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta aga töötab mitmel kohal kuni 16 tundi päevas.

Kostja esindaja väitel töötab kostja Soomes firmas R 40 tundi nädalas tunnitasuga 11,69 eurot. GK ja R OÜ vahel 12.12.2007 sõlmitud lepingust nähtub, et kostjal tuleb tasuda igakuiselt renditasu 450 eurot (t lk 46).

OÜ Iluteeninduse koolitus ja AK vahel 15.08.2009 sõlmitud õppelepinguga on tõendatud, et õppetöö kestab oktoobrist 2009 kuni detsembrini 2010 õppemaksuga 33 040 krooni, millele lisandub lõpueksami tasu 500 krooni (t lk 59-60, 82, 146-149, 163).

Loksa Linnavalitsuse sotsiaaltöö vanemspetsialisti 11.08.2009 elektronkirjaga on tuvastatud, et hageja võttis lapse dokumendid Keskkoolist välja ning tütarlaps ei tegele millegagi, ei käi kuskil kursustel (t lk 45).

AK arvelduskonto väljavõttega Swedbank AS-is perioodil 01.08.2008 – 01.08.2009 on tuvastatud, et kostja on tasunud lapsele kogusummas 2 000 krooni (t lk 61-64). Hageja arvelduskonto väljavõttega Swedbank AS-is perioodil 01.08.2008 – 01.08.2009 on tõendatud, et kostja on tasunud elatist 1 000 krooni kuus (t lk 65-75). Kohus jätab tähelepanuta OÜ W –L 03.01.2005 tõendi A S töölepingu sõlmimise kohta, kuna see ei puutu asjasse (t lk 77). Kohus jätab tähelepanuta K-arvutisalongi saatelehe-arve ja Enter IT Market AS-i arve, mille maksjaks on OÜ W –L asukohaga XXX, kuna need ei puutu asjasse (t lk 78-79). Asjakohane on kostja positsioon, et hageja on esitanud suures hulgas ostutšekke toiduainete ja tarbekaupade ostude kohta nii Tallinnas kui ka Loksal, mis iseenesest ei kinnita, kelle vajadusteks on neid ostetud (t lk 84-102, 105, 108-110, 113-129, 131-137, 150-151, 153-162). Kohus leiab, et lapse mõistlikud kulutused toidule on 1 200 krooni, hügieenitarvetele – 250 krooni, riietele ja jalanõudele – 600 krooni kuus.

Loksa apteegi välja antud ostutšekkidest nähtuvalt on hageja ostnud ravimeid AK tarvis (t lk 103-104, 140-141, 152). Kohus leiab, et tervishoiule on mõistlik kulutada 280 krooni kuus. Hageja esitatud bussipiletid ei kinnita ega lükka ümber, et need kulutused on tehtud lapse jaoks (t lk 106-107, 138-140, 164). Kohus arvestab lapse transpordikuludeks 275 krooni. Hageja on kandnud XXX asuvale eluasemele tehtavaid kulutusi keskmiselt 532 krooni perekonnaliikme kohta (t lk 83, 112-113, 144). Kohus asub seisukohale, et eluasemele tehtavad kulutused on vajalikud, sest eluasemeta ei oleks lapsele tagatud elu säilimine. Neidki kulutusi peavad kandma mõlemad vanemad.

Kohus arvestab ka asjaolu, et kostja peab ülal oma abikaasat TK, kes on vastavalt Tartu Pensioniameti Tartu arstliku ekspertiisi komisjoni otsusega kaotanud 60% töövõimest (t lk 25-26).

Kohus jätab tähelepanuta dr R R tõendi, mille kohaselt vajanuks hageja ise ravikehakultuuri ja massaaži, kuna see ei puutu asjasse (t lk 49). dr R R 15.08.2008 tõendi kohaselt vajanuks AK ravikehakultuuri ja massaaži (t lk 50). Loksa ravikeskuse infoleht ei kinnita, et AK oleks nende teenuseid kasutanud (t lk 48). Hageja on tasunud 09.09.2009 ja 03.10.2009 grupp Hip-Hopi eest 525 krooni (t lk 47, 130, 145). Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaolu, et laps õpib erakoolis on ebamõistlik kulutada lapse hobidele: tantsustuudios osalemisele.

Sotsiaalministeeriumis on 2004.a valminud uurimus lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 14-19 eluaastat läheb maksma 3 210 krooni. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 2000-2009.a. tõusnud. Hageja peab tasuma elatiselt tulumaksu.

Kohus leiab, et lapse mõistlikud vajadused ja kulutused on eluasemele – 532 krooni, toidule –

1 200 krooni, õpingutele – 2 236 krooni, tervishoiule - 280 krooni, hügieenitarvetele – 250 krooni, riietele ja jalanõudele – 600 krooni, transpordikuludele – 275 krooni, kogusummas

5 373 krooni kuus.

Hageja kinnitas, et AK on viibinud pikki perioode kostja juures. Kohus arvestab elatise määramisel asjaoluga, et kostja täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps tema juures viibib.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 50 lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal.

PKS § 49 ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb PKS § 61 lg 2 kohaselt arvestada vanema varalist seisundit. Arvestades lapse mõistlikke vajadusi ja kulutusi ning poolte kuupalka, määrab kohus elatise suuruseks AK ülalpidamiseks 2 700 krooni kuus. Nimetatud elatise suurus peab tagama lapse ülalpidamise ega ole kostjale ülemäära koormav. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt 60 % ulatuses. Hagi tuleb jätta rahuldamata elatise

1 800 krooni väljamõistmise osas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 3 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.

Vastavalt TsMS § 163 lg-le 2 kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja pakkus kompromissina elatist 2 600 krooni kuus, siis tuginedes TsMS § 163 lg 2 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viivi Villemson