2-08-87899/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Otsuse tegemise aeg ja koht 18.november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-87899 Dominus Inkasso OÜ versus Kertu Kiisma Hagi ese põhivõlgnevuse 4800 krooni ja kõrvalnõuete nõudes Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja Dominus Inkasso OÜ (registrikood 11449068; aadress Narva mnt 11E 10151 Tallinn) Hageja esindaja Ahti Jesse (Dominus Inkasso OÜ juhatuse liige ) Kostja Kertu Kiisma (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx xx-x xxxxxxxx )

Resolutsioon Välja mõista Kertu Kiismalt Dominus Inkasso OÜ kasuks võlg 4800 krooni (neli tuhat kaheksasada krooni), viivis 4796.40 krooni (neli tuhat seitsesada üheksakümmend kuus krooni ja 40 senti ) krooni.

Välja mõista Kertu Kiismalt Dominus Inkasso OÜ kasuks viivis 0,175% protsenti päevas alates 11.11.2009 kuni põhinõude tasumiseni.

Välja mõista Kertu Kiismalt Dominus Inkasso OÜ kasuks menetluskulu 250 (kakssada viiskümmend ) krooni.

Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 03.juunil 2009. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.

Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 28.09.2009. Kostja ei ilmunud kohtuistungile, mitteilmumise põhjus teadmata, kohtukutse käes.

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

2 vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud esitatud hagis tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Hagiavalduse järgi oli hagi nõue põhivõlg 4800 krooni, käsitlustasu 3000 krooni ja viivis 5788.80 krooni, kokku summas 13588.80 krooni.

Hageja esitas kohtule 17.11.2009 haginõude täpsustuse. Hageja vähendab mõistlikkuse printsiibist lähtudes hagihinda ja palub välja mõista kostjalt põhisumma 4800 krooni ja viivised 4796.40 krooni ning kohtukuludena riigilõiv 250 krooni ning hageja poolt makstud tasu õigusabi eest. Kuivõrd laenu tagasimakse tähtaeg ( kohustuste täitmise tähtpäev ) oli 18.04.2008 , algab viiviste arvestamine alates 19.04.2008. Viivitatud päevi on 571, viivis päevas 8,4 krooni, nõutav viivis 4796.40 krooni. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt on hageja vähendanud viivise protsenti päevas 0,175%-ni. Hageja loobub käsitlustasu nõudest.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduses on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 250 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 1500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist.

Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 250 krooni.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja

3 kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul on 5 000 krooni. Hageja ei ole õigusabi kulu sisuliselt põhjendanud ega esitanud ühtegi tõendit õigusabi saamise ja selle eest maksmise kohta. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu riigilõiv 250 krooni.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste Kohtunik