2-08-84546/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-84546 1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

18. november 2009.a. kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-84546 Tsiviilasi M T hagi J V vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Tsiviilasja hind Hagi hind 38400 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M T (rahvastikuregistris T) (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja J V (rahvastikuregistris Y V) (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

28. oktoober 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja M T

RESOLUTSION

1. Lahutada M T (isikukood xxx) ja Y V (isikukood xxx) abielu, mis sõlmiti 25. novembril 2005.a. Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), mille kohta on koostatud abieluakt nr 416.

2. Välja mõista Y V K V (sündinud xxx) ülalpidamiseks elatis 2600 (kaks tuhat kuussada) krooni kuus alates 01.11.2008.a.kuni K V täisealiseks saamiseni xxx. M T kasuks.

Menetluskulude jaotus

Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 18. novembril 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

2-08-84546 2(4) mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse sisu

10.12.2008.a esitas M T kohtule avalduse J V vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes (tlk 1-2). Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid 25.11.2005.a., poeg K sündis xxx. Pärast poja sündi elas hageja mõnda aega Narvas, seejärel kuni 2008.a. juulikuuni Sankt-Peterburis kostja elukohas tema vanemate korteris. 2008.a. juulis tuli hageja koos pojaga Narva tagasi. Perekond lagunes tegelikult 2008.a. juulis, abielusuhted on lõppenud. Kooselu kostjaga ei sujunud, kuna kostja ei osutanud vajalikku tähelepanu lapsele, ei püüdnud säilitada perekonda ja ei kandnud hoolt pere varalise seisundi heaolust, ei võtnud tarvitusele mingeid abinõusid perekonnale eluaseme muretsemiseks. Kostja ei soovinud registreerida hagejat ja poega oma elukohta, mistõttu puudus hagejal võimalus tööle asumiseks, panna laps lasteaeda, saada vajalikku meditsiiniabi. Perekonna edaspidine säilitamine on võimatu. Kostja saadab hagejale telefonitsi solvavaid sõnumeid, ei soovi varaliselt aidata perekonda ja oma last, keeldub abielust seoses selle registreerimisega Eestis. Ajavahemikul alates 2008.a. juulist kuni 2008.a. novembrikuuni tegi kostja hagejale poja ülalpidamiseks rahalise ülekande 160 USA dollarit (ligi 2000 krooni). Alates 2008.a. novembrikuust ei ole hageja kostjalt poja ülalpidamiseks varalist abi saanud. Kostjal on alaline elukoht ja tema kuupalk on 25-27 tuhat rubla (12-13 tuhat Eesti krooni). Teisi lapsi kostjal ei ole. Hageja asus tööle 2008.a. oktoobris ja tema kuupalk sõltub õppetundide arvust (7 tundi) ning kuus saab hageja 2380 krooni. Varaliselt aitab hagejat hageja ema. Poeg K käib lasteaias, on tihti haige. Hageja on sunnitud teda hooldama ja viibima statsionaarsel ravil. Poja ülalpidamiseks lasteaias kulub 500-600 krooni kuus. Hageja leiab et kostja parem varaline seisund võimaldab tal maksta elatisraha poja ülalpidamiseks summas 2600 krooni kuus, kuna poja vajaduste rahuldamiseks kulub vähemalt 4350 krooni kuus. Hageja palub lahutada hageja ja kostja vahel sõlmitud abielu, mis oli registreeritud 25.11.2005 Ida- Viru Maavalitsuses (Narva), kanne nr 416; välja mõista kostjalt hageja kasuks elatisraha poeg Ki, sünd xxx ülalpidamiseks 2600 krooni kuus alates 01.11.2008; menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja on ära kuulatud erinõude korras Sankt-Peterburgi Primorski Rajooni kohtus 01.07.2009.a. Kohtuistungi protokolli (tlk 48-49) kohaselt on kostjale kätte antud hagiavalduse koopia koos lisadega. Kostjat on teavitatud kohtuistungi ajast ja kohast. Protokolli kohaselt kostjal ei ole vastuväiteid abielu lahutamiseks. Kostja palub hagi rahuldada, ehkki ei ole hageja väidetega nõus. Elatise osas ei ole kostja samuti nõus, kuna hageja võttis kostjalt ära võimaluse kohtuda lapsega. Poolte abielust sündis xxx poeg K V. Kuni 2008.a. elasid pooled Sankt-Peterburgis. 2008.a. juulis sõitis hageja koos lapsega ära Taani ema juurde ning lõpetas kostjaga suhtlemise. Kostja püüdis taastada suhtlemist, kuid telefonid olid välja lülitatud. Hiljem sai kostja interneti kaudu teada, et hageja elab Narvas, paigutas lapse lasteaeda ilma kostja teadmata. Sõita kohale selleks, et kohtuda lapsega, ei olnud võimalik, sest kostjal puudus viisa ning hageja ei vormistanud kostjale viisakutset. Kostja leiab et kooselu ei ole võimalik. Kohtuistungi ajast ja kohast on kostja teadlik.

Kohtuistung

Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast on teadlik. Kostja ei teatanud kohtule istungile ilmumata jätmise põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Hageja taotles asja kostja osavõtuta sisuliselt lahendada. Kohus rahuldas taotluse. Hageja jäi hagiavalduse juurde. Kooselu kostjaga taastada ei soovi. Kostja ammu elab koos teise naisega. Hageja on koos pojaga käinud Sankt-Peterburgis lapse vanaema-vanaisa juures. Kostja

2-08-84546 3(4) pojaga kohtuda ei soovinud. Hageja palub lahutada poolte abielu ja välja mõista kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatis 2600 krooni kuus alates 01.11.2008.a.

Kohtuotsuse põhjendused

Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud ja abielu jätkamine ei ole võimalik. Kohus tuvastas, et M T ja Y V on abiellunud 25.11.2005.a. Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), mille kohta on koostatud abieluakt nr 416 (abielutunnistus AL 0125198, toimiku lk 4). Kostja on nõus abielu lahutamisega. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja hagi kuulub rahuldamisele. PKS § 30 lg 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas PKS § 29 lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et K V on sündinud xxx. Tema ema on M T, isa Y V (K V sünnitunnistus, toimiku lk 5). Laps elab koos emaga (väljavõte Rahvastikuregistrist, toimiku lk 6).

PKS § 49 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 60 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (PKS § 61 lg 1).

PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele kuus olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 70 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.11.2008.a. summas 2600 krooni kuus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis ei võimaldaks kostjalt elatise väljamõistmist nimetatud suuruses. Kostja väide et elatise maksmisega ei ole ta nõus, kuna hageja võttis kostjalt ära võimaluse kohtuda lapsega, ei ole aluseks elatise väljamõistmata jätmiseks. Vanemal on seadusest tulenev kohustus ülal pidada oma alaealist last ja kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja. Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks 2600 krooni kuus alates 01.11.2008.a.

Kohus selgitab PKS § 52 sätteid, mille lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama § lg

2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mis viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

Menetluskulud

2-08-84546 4(4) Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Geete Lahi Kohtunik