2-09-57805/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-09-57805 K.H. versus K.M. Hagi ese Elatise nõudes Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja K.H. (isikukood xxxxxxxxx; elukoht xxxx x-x xxxxxxxx) Kostja K.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx xx-x xxxxxxxx)

Resolutsioon Välja mõista K.M.ilt K.H. kasuks elatis 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni K H ülalpidamiseks alates 04.novembrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Pangarekvisiidid elatise tasumiseks: Makse saaja K.H., arveldusarve 1100260354, Swedbank, selgitus K H.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonikaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi nõue on elatis Vabariigi valitsuse kehtestatud miinimumsummas. Kostja on hagi õigeks võtnud. Ta ei vaidle elatise väljamõistmise vastu. Ta soovib jätkuvalt olla poeg K heaks isaks ja teda ülal pidada ning kasvatada. Hageja kohtuväliselt tema poole pöördudes oleks saanud elatise asjas mõlemale poolele vastuvõetavalt kokku leppida. Hageja pole tema poole pöördunud.

2 Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 alusel. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste kohtunik