2-09-19972/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

16. november 2009.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-19972 Tsiviilasi KM`i hagi SS vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KM (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Eva Tibar (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, asukoht Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn; e-post: eva.tibar@tibar.ee) Kostja: SS(isikukood XXX, XXX) Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus KM`i hagis SS vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta kostja SS kanda.

2. Välja mõista kostjalt SS´lt riigilõiv summas 5 000,00 (viis tuhat) krooni riigituludesse. Väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123 ning selgitusse märkida „SS, tsiviilasi number 2-09-19972, riigilõiv“ 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetluse käik ja määruse põhjendused 04.05.2009.a esitas KM kohtule hagi SS vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hageja palub tuvastada lapse SM`i (sündinud XXX.a) põlvnemine SS`st ning mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks välja igakuine elatis. 27.08.2009.a määrusega kohus andis hagejale riigipoolset abi menetluskulude kandmiseks – kohus vabastas hageja täielikult riigilõivu summas 5 000,00 krooni ning DNA ekspertiisi tegemise kulu summas 3 600,00 tasumisest.

28.08.2009.a määrusega kohus määras viia läbi DNA ekspertiis, et tuvastada kas SM põlvneb SS`st. 11.11.2009.a saabus kohtule hageja avaldus hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt on pooled 03.11.2009.a ühise avalduse alusel pöördunud isa kande tegemiseks perekonnaseisuametisse, mille kohta on välja antud sünnitunnistus. Pooled on saavutanud ka kohtuvälise kokkuleppe elatise osas. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 142 lg 1 järgi on asja läbivaatamise kulud muuhulgas eksperdikulud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus hagist kuna kostja on pärast hagi esitamist tema nõuded rahuldanud – kostja on tunnistanud SM`i oma tütreks ning asunud täitma lapse ülalpidamiskohustust. Seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 järgi, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudelt. Põlvnemise tuvastamise nõudelt kuulus tasumisele riigilõiv summas 5 000,00 krooni. 27.08.2009.a määrusega kohus vabastas hageja täielikult riigilõivu summas 5 000,00 krooni ning DNA ekspertiisi tegemise kulu summas 3 600,00 tasumisest. TsMS § 190 lg 4 sätestab muuhulgas, et kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista põlvnemise tuvastamise nõude riigilõiv summas

5 000,00 krooni, mille tasumisest hageja vabastati. DNA ekspertiisi tegemise kulu osas märgib kohus, et 28.08.2009.a kohtumäärusega kohus küll määras käesolevas asjas viia läbi DNA ekspertiis, kuid tegelikult DNA ekspertiisi ei teostatud. Seega langeb ka ära vajadus kostjalt DNA ekspertiisi tegemise kulu riigituludesse väljamõistmiseks.

Epp Haabsaar

Kohtunik