2-09-38973/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-38973 Tsiviilasi AS-i M hagi SR vastu võla, intressi, meeldetuletustasu, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5780 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS M (reg kood xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: M Gasman (elukoht: xxx) Kostja: SR(isikukood xxx elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Rahuldada AS-i M hagi SR vastu võla, intressi, meeldetuletustasu, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks osaliselt..

2. Välja mõista SR võlgnevus 6780 (kuus tuhat seitsesada kaheksakümmend) krooni ja menetluskulu 1000 (üks tuhat) krooni AS-i M kasuks.

3. Välja mõista SR viivis 1,5% päevas põhivõlalt (2000 krooni) alates 06.08.2009 kuni põhinõude täitmiseni AS-i M kasuks.

4. Jätta rahuldamata AS-i M hagi SR vastu leppetrahvi väljamõistmiseks.

5. Välja mõista SR menetluskulu 45.20 krooni (nelikümmend viis krooni ja 20 senti) krooni Eesti Vabariigi kasuks.

Välja mõista SR menetluskulu viivist menetluskuludelt (45.20 krooni) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks.

SR tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi nr 2-09-38973 ja kui maksja ei ole kostja, siis ka kostja nimi.

6. Välja mõista AS-ilt M menetluskulu 154.80 krooni (ükssada viiskümmend neli krooni ja 80 senti) krooni Eesti Vabariigi kasuks.

Välja mõista AS-ilt M menetluskulu viivist menetluskuludelt (154.80 krooni) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks.

AS-il M tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi nr 2-09-38973 ja kui maksja ei ole hageja, siis ka hageja nimi.

7. Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja § 416 sätestatu alusel ning korras. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit 1000 (üks tuhat) krooni (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pangas või nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal viitenumber 3100057358).

8. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

9. Eesti Vabariigil Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu on õigus esitada kohtuotsuse resolutsiooni p-de 5 ja 6 peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

11. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused Juhindudes TsMS §-st 407, § 444 lg-st 4 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg 2, mille järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksata kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 kohtuotsuse nr 3-2-1-120-08 p 15 kohaselt on ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, sest VÕS § 415 lg-s 1 sätestatud loetelu tuleb lugeda lõplikuks. Seega ei saa nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.

Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla 2000 krooni, ja intressi 490 krooni, meeldetuletustasu 400 krooni, viivise 3890 krooni ning jätab rahuldamata 1000 krooni suuruse leppetrahvi väljamõistmise kostjalt hageja kasuks.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2.

Menetluskulude väljamõistmise aluseks on TsMS § 1741 lg 3. Kuna kohus rahuldab hagi 87,1%, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 87,1% menetluskulusid. Menetluskuluks on riigilõiv. Hageja tasus lõivu 1000 krooni, kuid hagilt hinnaga 5780 krooni tulnuks tasuda 1200 krooni. Seega mõistab kohus kostjalt välja 87,1% menetluskuludest, s.o 1000 krooni hagejale ja TsMS § 179 alusel 45.20 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Samuti mõistab kohus hagejalt TsMS § 179 alusel Eesti Vabariigi kasuks 154.80 krooni riigilõivu (1200- 1045.20).

TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõivult tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt.

Kohtunik