2-09-41000/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2009 Tallinn Tsiviilasja number 2-09-41000 Tsiviilasi KP avaldus PP vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalejad Avaldaja/hagiavalduse kohaselt hageja KP (ik xxx, elukoht xxx), esindaja Sven Sillar Puudutatud isik/hagiavalduse kohaselt kostja PP (ik xxx, elukoht xxx), esindaja Aile Vaiksaar Puudutatud isik Nõmme Linnaosavalitsus, esindaja Kati V Lapse esindaja Helen T (AB Tibar & Partnerid )

20.10.2009

Avaldaja KP Avaldaja esindaja Sven S Puudutatud isik PP Puudutatud isiku esindaja Aile V Nõmme LOV esindaja Kati V Lapse esindaja Helen T RESOLUTSIOON

Muuta 22.04.2009 Harju Maakohtu määruses määratud suhtlemise kord ja määrata uus suhtlemise kord PP ja KP vahel alljärgnevalt: 1. Lapse elukohaks on ema elukoht. Elukoha muutumisel väljaspool Eesti Vabariiki sõlmivad pooled uue kokkuleppe. 2. Laps veedab lahuselava vanemaga iga teise nädalavahetuse laupäeval kella 12.00- st kuni pühapäeval talvel kella 18.00-ni ja suvel kella 20.00-ni. 3. Nädala sees kohtub lahuselav vanem lisaks punktile 2 poolte kokkuleppel lapsega vähemalt kahel korral nädalas. 4. Kui laps võetakse kodust, siis lapse üleandmise lahuselavale vanemale kindlustab lapsega kooselav vanem.

2 5. Puhkuseperioodil on lahuselaval vanemal õigus veeta lapsega üks nädal katkematult suve esimesel (1. juuni - 15. juuli) poolel ja üks nädal suve teisel poolel (16. juuli – 31. august). 6. Alates lapse kooliminekust on isal õigus lapsega vähemalt kord aastas käia puhkamas välismaal. 7. Riiklikel pühadel on lahuselaval vanemal õigus veeta lapsega vähemalt üks päev. 8. Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga. 9. Lapse haiguse korral läheb arsti juurde see vanem, kelle juures laps hetkel viibib ning pikemaajalise haiguse korral on isal õigus lapsega arsti juurde kaasa minna. 10. Lahuselaval vanemal on õigus osaleda lapse sünnipäeval olenemata selle toimumise kohast. 11. Kummalgi vanemal on alati õigus teada lapse asukohta ja võimalus lapsega suhelda õhtuti telefoni või skype teel kella 18-20 vahel. 12. Üle 24 h pikkustel perioodidel, kui lapsega kooselav vanem ei saa last kasvatada, peab ta sellest teavitama lahuselavat vanemat ja võimaldama lahusoleval vanemal last hoida. 13. Alates septembrist 2009 läheb laps lasteaeda. 14. Lapse jaoks olulised otsused teevad vanemad ühiselt. 15. Lapsega kooselav vanem teavitab lahuselavat vanemat koos lapsega väljaspool Tallinnat viibimisest mõistliku aja jooksul ette.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud (TsMS § 478 lg 4).

Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue Harju Maakohtu menetluses on KP avaldus PP vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avaldaja palub määrata lapsega suhtlemise kord selliselt, et laps jätkaks isaga kohtumisi avalikus kohas (nt mängutoas) ilma ööbimiseta puudutatud isiku juures. Lapsega kohtumise kord ja tingimused lahus elava lapsevanemaga on reguleeritud poolte kompromissiga, mille kohus kinnitas määrusega tsiviilasjas nr 2-08-59250. Kompromissi sõlmimisel avaldati avaldajale survet. Kohtumenetluse käigus kinnitatud lapsega kohtumise kord ei sobi lapsele. Lapse elurežiimi ümberkorraldamine on mõjunud lapsele negatiivselt. Avaldaja palub määrata lahus elavale lapsevanemale uus lapsega suhtlemise kord, lähtudes lapse east, senisest elukorraldusest ja režiimist. Kompromissi sõlmimise käigus ei tuvastatud lapse tegelikke vajadusi. Lapsega kohtumise ajal ei järgi isa lapsele määratud toitumisrežiimi, laps on allergiline ja vajab eritoitumise järgimist. On olnud olukordi, kus isa on eiranud toitumise nõudeid, põhjustades lapsel kõhuvalu ja lööbe tekkimist. Puudutatud isik ei ole järginud lapse riietumisel ilmastikutingimusi, põhjustades lapse haigestumist. Peale lapse

3 saabumist isa juurest on avaldaja avastanud lapse kehal füüsilisi kahjustusi. Lapse huvidega ei ole kooskõlas see, et puudutatud isik on avaldaja suhtes agressiivne ja kasutab psüühilist mõjutamist, püüdes kahjustada sihilikult avaldaja tervist. Vägivalla ja psüühilise terrori kasutamine avaldaja suhtes on toimunud lisaks avalikes kohtades ka avaldaja kodus, mil puudutatud isik on tulnud lapsele järele. Lapse huvidest lähtuvalt on mõistlik, et laps saaks mõned aastad vanemaks ja alles seejärel otsustada, kuidas korraldada lapse ööbimisi isa juures.

Eestkosteasutuse seisukoht KP on eakohaselt arenenud, kohanemisvõimeline, peagi 4-aastaseks saav terve laps. Kogu menetluse käigus on sotsiaaltöötajad järginud eelkõige just lapse huve ja vajadusi. KP suhtlemise korraldamisel tema isa PPga on lähtutud K eakohastest vajadustest ja päevakavast. Spetsialistid, kes on näinud last ja isa koos suhtlemas (Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja, Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja, Kullo lauluja mänguringi õpetaja) kinnitavad, et K on isaga koos olles rõõmus ja tunneb ennast turvaliselt. Isal on lapsega hea kontakt, isa oskab lapsega suhelda ja koos lapsega tegeleda lapse vanusele vastavate tegevustega. Vanemlike oskuste täiendamiseks tunneb isa huvi lapse käitumise, harjumuste ja vajaduste kohta. Huvikeskuse Kullo lauluja tantsuringi õpetaja EE rääkis 8.06. tunnistajana politseile, et K laulis ja tantsis tunnis koos oma isaga ning neil on normaalne ja hea isa ja tütre vaheline suhe. K sai hästi läbi nii emaga kui isaga. Õpetaja sõnul liikus ja laulis PP tunnis koos oma lapsega ning võttis tunnist osa. Õpetaja sõnul ei jonninud K isaga koos olles. 8.06. Lastepolikliiniku lastepsühhiaatri Lembe E tunnistusest politseile selgub, et alates 12.01. on lapse seisund halvenenud, 5.05. kohtumisel oli laps rahutu ja endast väljas ning ütles, et ei taha isa juurde minna. Lembe E sõnul sai talle selgeks, et KP vajab abi lapsega toimetulekul. KP avaldas soovi panna laps Tartu psühhiaatriahaiglasse, et last põhjalikumalt uurida ning et laps oleks isast eemal. Psühhiaatrile rääkis PP poolsest lapse löömisest KP, laps löömisest rääkinud ei ole. Laps on vaid öelnud, et ta ei taha isa juurde minna. Lembe E sõnul oli ta oli rohkem KP nõustaja kui lapse nõustaja. Lembe E soovitas KPl otsida endale psühholoog, kes teda nõustaks. Psühholoog Ülle S on KPle teatanud, et tal ei ole enam võimalik tema nõustamisega tegeleda ning soovitas KPle teisi spetsialiste, kelle poole pöörduda. Lahuselava vanemaga suhtlemiseks on elementaarne lapsega koos elava vanema poolt suhtluse aktsepteerimine ja positiivne meelestatus. Lapsega koos elav vanem peab last eakohaselt toetama ja selgitama lapsele tema elukorraldust. KP võimalik rahutus ja segadus tuleneb asjaolust, et tal puudub emapoolne toetus isaga suhtlemiseks. Lapse eakohaste vajaduste ja õiguste hulka kuulub suhtlemine oma isaga ja isapoolsete sugulastega. Lapse viibimine isa juures ongi lapse puhkeaeg samaväärselt sellega, mis viibimine koos emaga. 3-aastase lapse ööbimine lahuselava vanema juures on lapse eale vastav. 3-aastase lapse käimiseks erinevates huviringides puudub vajadus, lapse normaalseks eakohaseks arenguks on primaarne tagada lapsele võimalus mängida, s.h mängida eakaaslastega. KP on alates lasteaia nimekirja panekust 05.09.2008 kuni käesoleva ajani käinud Tallinna lasteaias kahel päeval (7.09. ja 8.09.2009). K oli lasteaias rõõmsameelne, väga kohanemisvõimeline ja tubli ning teda oodatakse taas lasteaeda. KP on korduvalt esitanud kaebusi Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötajate vastu, et neid vahetada ja menetlusest kõrvaldada. 11.05. esitas KP kaebuse Nõmme linnaosa lastekaitsetöötaja suhtes Tallinna abilinnapea Merike M . 25.06. vastas kaebusele Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuamet, kelle hinnangul oli lastekaitsetöötaja juhtumi lahendamisel tegutsenud vastutustundlikult, korrektselt, järgides õiguslikke aluseid ning silmas pidades lapse vajadusi. 3.08. esitas KP kaebuse Nõmme linnaosa lastekaitsetöötaja suhtes Tallinna linnapeale. 28.08. vastas KPle abilinnapea Merike M , kes kinnitab, et lapsega suhtlemise korraldamise põhimõtted linnaositi ei erine ning ei ole lapse huvides alustada kogu menetlust uuesti. Tegemist on komplitseeritud keeruka

4 perekonnaasjaga, milles ristuvad kahe vanema vastandlikud huvid. Lapse huve kaitsma seatud isikute seisukohad ei saa ega peagi vanematele meeldima, kuna need seisukohad on erapooletud ega kaitse ühe või teise vanema seisukohti ja arvamusi. PP on kogu menetluse jooksul näidanud üles sisulist huvi lapsega suhtlemise ja tegelemise vastu, on suhtlemisel olnud korrektne, tasakaalukas ja koostööaldis. PP oskab lapsega suhelda ja tegeleda, lapse eakohaseid vajadusi märgata ning päevarežiimi järgida. Senine PP suhtlemine näitab, et ta on valmis tegema koostööd lapse emaga ja spetsialistidega lapse paremaks tundmaõppimiseks. Laps on isaga kohanenud ja tunneb ennast koos isaga turvaliselt. Oluline on KP enda meelestatus ja lapse positiivne häälestamine isaga koos olemiseks. KP tegevus menetluse käigus ei ole suunatud lapse suhtlemise korraldamisele ja toetamisele lahuselava vanemaga ning selleks sisulise abi saamisele, vaid kaebuste esitamisele, erinevate spetsialistide poole pöördumistele ja kinnituse otsimisele lapse terviseprobleemide kohta. KP huvide ja õiguse tagamiseks, KP ja PPga pikaajalise tegelemise tulemusena on Nõmme Linnaosa Valitsuse hinnangul vajalik: - tagada KP piisav regulaarne suhtlemine oma isaga nii, et suhtlemist korraldab (lapse annab üle ja võtab vastu) lapse ema KP; - KP jätkuv psühholoogiline toetamine lapse ja isa suhtlemise tagamiseks ning lapse positiivselt häälestamiseks; - KP ja PP lepitusmenetlus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PKS § 50 lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 ja ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 9 punkti 3 kohaselt on lapsel õigus suhelda oma lahus elava vanemaga ning säilitada kontaktid lähedaste inimestega. Kohus leiab, et isal on õigus oma lapsega suhelda. Kohus on seisukohal, et kokkusaamiste kindlapiirilise regulatsiooni seadmisel seab see piirid ka isale ning kohustab teda ettenähtud aegadel tütrega tegelema. PKS § 58 ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 9 kohaselt on igal lapsel sünnihetkest alates õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt ning § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohus peab vajalikus selgitada menetlusosalistele ka seda, et TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, mis tähendab ühtlasi seda, et ka vanemad peavad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus. Samuti ei või vanemad PkS § 50 lg 4 järgi teostada vanema õigusi vastuolus lapse huvidega.

5 Ka Riigikohtu 21.03.2007 otsuses 3-2-1-13-07 on antud juhised eelnimetatud õiguste ja kohustuste kooskasutuse kohta. Otsuse punkti 32 kohaselt ei pea kohus tagama lapsega suhtlemise korda kindlaks määrates vanemate võrdset õigust lapsega suhelda, kuid lapse huvidest lähtuvalt tuleb tagada lapse õigus suhelda temast lahus elava vanemaga. Otsuse punkti 33 kohaselt peab vanem oma õigusi teostades alati silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi hea usus. Vanema õigusi piiravad lapse huvid.

Kohus peab vajalikuks puudutatud isiku osalust lapse kasvatamisel, et oleks tagatud lapse ja isa kontakti piisav säilimine. Asjas esitatud materjalidega leidis tõendamist, et vanemad ei ole jõudnud kokkuleppele isa ja lapse suhtlemise korras ning seetõttu on avaldaja nõue õigustatud. Kuna pooled ei ole suutnud siiani kokku leppida isa ja lapse kohtumistes, ei ole otstarbekas jätta kohtumiste konkreetsed ajad poolte määrata.

Avaldaja vaidleb vastu praegusele suhtlemiskorrale, mille kohaselt veedab laps lahuselava vanemaga iga teise nädalavahetuse reede õhtust pühapäeva õhtuni, mil lahuselav vanem kohustub lapse koju tooma talvel hiljemalt kell 18.00 ja suvel hiljemalt kell 20.00. Avaldaja leiab, et laps on isa juures ööbimiseks liiga väike. Kohus nõustub nii eestkosteasutuse kui puudutatud isiku seisukohaga, et 3-aastase lapse ööbimine lahuselava vanema juures on lapse eale vastav ning mida pikemalt laps on isaga, seda paremini ta kohaneb. Kohus, võttes arvesse lapse vanust ning asjaolu, et lapse isa elab maal, siis on mõistlik kui isa veedab lapsega aega pikemalt kui ühe päeva. Kuivõrd lapse isa on nõus tegema mööndusi, võiks kohtumised toimuda üle nädala nädalavahetusel laupäeval kella 12.00-st kuni pühapäeval talvel kella 18.00-ni ja suvel kella 20.00-ni. Arvestades seda, et laps elab koos emaga, kellega puudutatud isikul on keerulised suhted, on mõistlik, kui lapse üleandmine toimub neutraalses piirkonnas, mille pooled eelnevalt kokku lepivad.

Kohus on seisukohal, et lapse isa on näidanud end kohusetundliku vanemana, kes on jätkuvalt tundnud huvi oma lapse käekäigu vastu ja soovinud veeta temaga koos oma vaba aega ja lapse eest ka hoolitsenud. Nimetatust tingituna leiab kohus, et isal tuleb lubada nädala sees kohtuda lapsega vähemalt kahel korral nädalas.

Nii puudutatud isik kui eestkosteasutus leiavad, et puhkuseperioodil on lahuselaval vanemal õigus veeta lapsega üks nädal katkematult suve esimesel (1. juuni - 15. juuli) poolel ja üks nädal suve teisel poolel (16. juuli – 31. august). Kohus leiab, et puudutatud isikule tuleks võimaldada ka pikemat perioodi aastas lapsega koos olla ning kõige mõistlikumaks peab kohus võimaldada isal veeta lapsega suvel 2 järjestikust nädalat suve esimesel (1. juuni - 15. juuli) poolel ja üks nädal suve teisel poolel (16. juuli – 31. august).

Kohus peab põhjendatuks, et emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga. Samuti leiab kohus, et on põhjendatud kui lapse haiguse korral läheb arsti juurde see vanem, kelle juures laps hetkel viibib ning pikemaajalise haiguse korral on isal õigus lapsega arsti juurde kaasa minna. Lisaks on mõistlik teada kummalgi vanemal lapse asukohta ja võimalus lapsega suhelda õhtuti telefoni või skype teel kella 18-20 vahel.

Eelnimetatud määruse tegemisel juhindub kohus eelkõige alaealise lapse huvidest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata suhtlemiskord järgmiselt:

1. Lapse elukohaks on ema elukoht. Elukoha muutumisel väljaspool Eesti Vabariiki sõlmivad pooled uue kokkuleppe.

6 2. Laps veedab lahuselava vanemaga iga teise nädalavahetuse laupäeval kella 12.00-st kuni pühapäeval talvel kella 18.00-ni ja suvel kella 20.00-ni. 3. Nädala sees kohtub lahuselav vanem lisaks punktile 2 poolte kokkuleppel lapsega vähemalt kahel korral nädalas. 4. Kui laps võetakse kodust, siis lapse üleandmise lahuselavale vanemale kindlustab lapsega kooselav vanem. 5. Puhkuseperioodil on lahuselaval vanemal õigus veeta lapsega üks nädal katkematult suve esimesel (1. juuni - 15. juuli) poolel ja üks nädal suve teisel poolel (16. juuli – 31. august). 6. Alates lapse kooliminekust on isal õigus lapsega vähemalt kord aastas käia puhkamas välismaal. 7. Riiklikel pühadel on lahuselaval vanemal õigus veeta lapsega vähemalt üks päev. 8. Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga. 9. Lapse haiguse korral läheb arsti juurde see vanem, kelle juures laps hetkel viibib ning pikemaajalise haiguse korral on isal õigus lapsega arsti juurde kaasa minna. 10. Lahuselaval vanemal on õigus osaleda lapse sünnipäeval olenemata selle toimumise kohast. 11. Kummalgi vanemal on alati õigus teada lapse asukohta ja võimalus lapsega suhelda õhtuti telefoni või skype teel kella 18-20 vahel. 12. Üle 24 h pikkustel perioodidel, kui lapsega kooselav vanem ei saa last kasvatada, peab ta sellest teavitama lahuselavat vanemat ja võimaldama lahusoleval vanemal last hoida. 13. Alates septembrist 2009 läheb laps lasteaeda. 14. Lapse jaoks olulised otsused teevad vanemad ühiselt. 15. Lapsega kooselav vanem teavitab lahuselavat vanemat koos lapsega väljaspool Tallinnat viibimisest mõistliku aja jooksul ette. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Antud juhul leiab kohus, et õiglane oleks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik