2-08-67385/21 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-67385 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

K. K. hagi K. K. vastu elatusraha saamiseks

23 685.75 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.05.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

K. K. apellatsioonkaebus Apellant K. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X X XXXXXX), esindaja Liivi Väärsi Vastustaja K. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XXX-XXX XXXXXXX), M. K. K. seadusjärgne esindaja Menetluse liik Kohtuistung 26.10.2009

RESOLUTSIOON:

1. Muuta Harju Maakohtu 29.05.2009 otsuse resolutsiooni selliselt, et jätta sellest välja viide tulumaksule ja tulumaksu määrale ning määrates väljamõistetud elatise suuruse kindla rahasummana. Lisaks muuta menetluskulude jaotuse osas otsuse põhjendusi. Muus osas jätta otsus muutmata.

2. Otsuse resolutsiooni kehtiv sõnastus on järgmine: 1) Rahuldada M. K. K. esindaja K. K. hagi K. K. vastu igakuise elatise saamiseks; 2) Mõista K. K.lt välja

M. K. K. ülalpidamiseks K. K. kasuks elatis suuruses 2631.75 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend üks krooni 75 senti) krooni alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 14.10.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 08.11.2017; 3) Menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kummagi poole enda kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d : Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 14.10.2008 esitas K. K. M. K. K. seadusjärgse esindajana (edaspidi hageja, vastustaja) Harju Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluses avalduse K. K.lt (edaspidi kostja, apellant) M. K. ülalpidamiseks elatise suuruses 3000 krooni kuus saamiseks. Kohus jätkas tsiviilasja menetlust hagimenetluse korras. Menetluse käigus hageja vähendas nõuet, paludes kostjalt välja mõista elatise suuruses 2175 krooni + 21% tulumaksu, so

456.75 krooni, alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on M. K. ema ja kostja abielu lahutatud 12.02.1998. Nende kooselust sündis XX.XX.XXXX tütar M. K. K.. K. K. oli juba enne lapse sündi teadlik sellest, et laps ei põlvne temast ja oli vabatahtlikult nõus võtma enda kanda vanema kohustused, andes oma allkirja selle kohta lapse sünni registreerimisel. Kuni hagi esitamiseni ei ole kostja osalenud lapse ülalpidamises. Kuna lapse ema on hetkel töötu (töötuna arvel alates 11.09.2008) ja kasvatab last üksinda, siis vajab ta materiaalset toetust teiselt vanemalt.

3. Lapse vajadused ühes kuus kokku on 6 340 krooni, millest kulud eluasemele moodustavad 420 krooni, toidule 2 500 krooni, koolitarvetele koos kooli ekskursioonide ja teatrikülastustega 350 krooni, riietele ja jalatsitele 800 krooni, sidevahenditele 200 krooni, transpordile 100 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, muudele kuludele ja klaveritunnile 1 200 krooni ning klaveri järelmaksule 600 krooni.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt abielluti 26.09.1992, kuid kooselu ei sujunud ja K. K. asus elama XXXXXXXXXXX. Kui hageja soovis uuesti Eestisse elama asuda, helistas ta kostjale ning viimane sõitis talle XXXXXXXXXXX järele ja aitas Eestisse kolida. Oldi lähisuhetes ja kui K. teatas kostjale 1999.aasta algul, et on rase, oli kostja kindel ja veendunud, et laps on tema eostatud. Kostja, teades, et on lapse isa, esitas koos lapse emaga ühise avalduse ja lapse põlvnemine kostjast tehti kindlaks perekonnaseaduse (PKS) § 41 alusel.

5. Kostja ei osalenud lapse kasvatamisel, kuid on lubanud lapsel kutsuda ennast isaks, sest talle teadaolevalt ta seda on. Lapse kasvatamisel ei osale kostja põhjusel, et tal on uus perekond. Oma elukaaslase kaudu sai kostjale teatavaks 2008.aastal, et tema ei olevatki lapse isa.

Esimese astme kohtu otsus

6. 20.05.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, mõistis kostjalt välja lapse ülalpidamiseks igakuiselt 2175 krooni + tulumaks 21% alates 14.10.2008 ja jättis menetluskulud kostja kanda.

7. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, vaid esitas taotluse istungi edasilükkamiseks seoses töölähetusega. Hageja taotles asi läbi vaadata kohtuistungil kostja osaluseta. Kostja on hagi suhtes oma seisukoha kohtule avaldanud, seega on võimalik asja läbi vaatamine tema osavõtuta. Samuti ei ole töölähetus mõjuv põhjus, mille tõttu peaks kohus istungi edasi lükkama. Kostjat on istungi toimumisest aegsasti, so 12.02.2009, teavitatud ning tal oli võimalik leida endale esindaja või teavitada tööandjat toimuvast kohtuistungist ning soovist sellel osaleda.

8. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. PKS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama sätte lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

9. Kostja on tunnistanud asjaolu, et ei ole osalenud lapse kasvatamisel. Kostja andis vabatahtlikult nõusoleku kanda teda isana lapse sünniakti. Kostja oli hageja väidete kohaselt teadlik hageja rasedusest ja ka sellest, et tema ei ole seda last eostanud. Seonduvalt asjaoluga, et kostja on kantud isana lapse sünniakti, on ta võtnud endale seadusest tulenevad vanema kohustused last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning anda talle ülalpidamist. PKS § 44 lg 5 kohaselt isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et tema ei ole lapse isa.

10. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on Tööturuameti Harjumaa osakonna otsusel 11.09.2008 võetud arvele töötuna ning talle on määratud töötutoetus 270 päevaks. Seega vajab hageja tekkinud olukorras lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid ning hageja on õigustatud lapse seadusliku esindajana lapse õiguste ja huvide kaitseks pöörduma kohtusse elatise nõudega kostja vastu. Kostja vastuväited hagile tuleb jätta tähelepanuta. Kostja on kantud lapse sünniakti lapse isana ning antud asjaolu välistavaid tõendeid esitatud ei ole.

11. Eeltoodut aluseks võttes kuulub kostjalt väljamõistmisele igakuine elatusraha summas

2 175 krooni + 21 % tulumaks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest seonduvalt asjaoluga, et hageja on elatiselt kui saadavalt tulult kohustatud maksma tulumaksu, jääb lapsele kantavate kulutuste katteks hagejale 21 % võrra vähem elatusraha, mida lapse vajaduste rahuldamiseks kulutada.

Apellatsioonkaebus

12. K. K. palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja saata asi tagasi lahendamiseks esimese astme kohtule.

13. Saades teada, et maakohtu poolt määratud istungil ei ole võimalik osaleda seoses töölähetusega, teatas apellant sellest koheselt ja palus istungi edasi lükata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 352 lg-le 6 lahendab kohus kohtuistungi või muu menetlustoimingu edasilükkamise taotluse viivitamata ja võimaluse korral enne kohtuistungit või muu menetlustoimingu tegemist ning teavitab sellest viivitamata menetlusosalisi. Apellant soovis isiklikult kohtuistungil osaleda. Kohus asus seisukohale, et töölähetus ei ole mõjuv põhjus kohtuistungi edasilükkamiseks, kuid ei ole seda põhjendanud. Arvestades tänast majanduslikku olukorda, ei ole tööandjal võimalik lepingupartneritega läbirääkimiste pidamisel arvestada töötaja soovide ja võimalustega, vaid töötaja kas täidab tööülesandeid või lõpetatakse tööleping, sest tööandja ei ole kohustatud võimaldama töötajale puhkust ajal, kui selleks võimalused puuduvad.

14. Vastavalt TsMS § 414 lg 2 p-le 2 kohus ei või asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist ilma temata. TsMS § 422 lg 1 mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav. Nimetatud sätte mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks sündmuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise ei saa vahetult mõjutada. Antud juhul ei olnud apellandil võimalik töölähetusse minekust keelduda ega selle aega muuta.

Vastustaja seisukoht

15. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

16. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsuse põhjendust tuleb muuta menetluskulude jaotuse osas ja otsuse resolutsiooni tuleb täpsustada, kuid lõppjäreldustes on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust selle tühistamiseks ega asja uueks arutamiseks maakohtule saatmiseks.

17. Apellant on seisukohal, et maakohus rikkus tema õigusliku ärakuulamise õigust, kui jättis rahuldamata taotluse lükata kohtuistung edasi ja arutas asja tema kohalolekuta. Kolleegium apellandi seisukohaga ei nõustu. Tsiviilkohtumenetluse üheks üldpõhimõtteks on tõepoolest menetlusosalise õigus õiguslikule ärakuulamisele. Nimetatud põhimõte tuleneb Põhiseaduses sätestatud õigusriikluse põhimõttest ning igaühe õigusest pöörduda kohtu poole oma õiguste kaitseks. Samas ei tähenda see põhimõte, et kohus peab tingimata pooled vahetult ära kuulama. Selle põhimõtte kohaselt piisab, kui kohus annab pooltele võimaluse avaldada oma seisukohad menetluses tähtsust omavate asjaolude (hagiesemega seonduvad faktilised asjaolud ja õiguslikud seisukohad) ja vastaspoole arvamuste ning vastuväidete suhtes kirjalikult.

18. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjale oli antud võimalus nii hagieseme kui hageja poolt hagiavalduses esile toodud faktiliste väidete ja õiguslike seisukohtade suhtes oma kirjaliku arvamuse esitamiseks. Vastavalt TsMS §-le 394 oli kostjale antud võimalus vastata hagile kirjalikult ja selgitatud, et kirjalikus vastuses peab muu hulgas märkima kõik taotlused ja väited ning tõendid iga faktilise väite tõendamiseks. Kostja esitas vastuse, milles kinnitas, et ei ole osalenud lapse kasvatamisel ja soovib DNA-ekspertiisi määramist, et saada kindlust, kas laps põlvneb temast. Kostja ei esitanud seisukohti lapse vajaduste, teise vanema ega enda varalise olukorra kohta, märkides vaid, et juhul kui ilmneb, et ta ei ole tegelikkuses lapse isa, ei ole ta nõus osalema elatise maksmises. Kostja õigus on otsustada, kas ja kui, siis milliseid vastuväiteid hagile esitada. Kostja kirjalikust vastusest nähtub, et tal ei olnud kavatsust esitada selliseid vastuväiteid, millele viitas ringkonnakohtu istungil tema esindaja --- et tegelikkuses on tal veel kaks last ülal pidada ja ta ei ole võimeline maksma üle 1500 krooni kuus. Esindaja poolt esitatud asjaolud ei olnud välja toodud isegi mitte apellatsioonkaebuses, mille alusel oleks kolleegium saanud teha pooltele ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks ja nende alusel apellandi väiteid kaaluda. Kohtuistungil esindaja poolt suuliselt öeldut ei saa käsitleda kaebuse täiendamisena, sest vastavalt TsMS § 634 lg-le 1 võib apellant kaebust täiendada vaid kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Ringkonnakohus määras menetletava vaidluse lahendamiseks kohtuistungi põhjusel, et kõrvaldada apellandi poolt väidetud võimalik menetlusõiguse normi rikkumine ja menetlusosaline ka suuliselt ära kuulata. Apellant seda võimalust ei kasutanud.

19. Kolleegium möönab, et TsMS § 352 lg-st 6 tulenevalt oli maakohus kohustatud kohtuistungi edasilükkamise taotluse lahendama viivitamatult ja võimaluse korral enne kohtuistungit ning teavitama sellest menetlusosalisi. Kostja taotlus jõudis kohtusse 14.04.2009 (t lk 53), so teisipäeval, ja kohtuistung oli määratud toimuma 22.04.2009, so järgmise nädala kolmapäeval. Vastavalt taotlusele pidi kostja Eestist ära sõitma 20.04.2009, so esmaspäeval. Seega jäi maakohtule taotluse lahendamiseks ja kostjale teatamiseks vaid kolm tööpäeva, mis arvestades maakohtute üldiselt teadaolevat töökoormust, ei pruukinud olla piisav tsiviilasja materjalidesse süüvimiseks ja seisukoha kujundamiseks. Seega ei saa nõustuda apellandiga, nagu oleks maakohtul olnud konkreetsel juhul võimalus võtta taotluse osas seisukoht enne kohtuistungit ja sellest ka taotlejat teavitada. Ka ei nähtu toimikumaterjalidest, et kostja ise oleks peale taotluse esitamist ja enne Eestist ärasõitu tundnud heausklikult huvi, millisele seisukohale on kohus tema taotluse osas asunud. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosalised kohustatud oma menetlusõigusi kasutama heauskselt. Määruses hagiavalduse menetlusse võtmise kohta, mille kostja sai kätte 16.01.2009 (t lk 37-38, 40), oli kohus menetlusosalistele teatanud teadete jätmiseks ja üldinfo saamiseks nii istungisekretäri kui kohtumaja kantselei telefoninumbrid ja elektronaadressid.

20. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et maakohus rikkus TsMS § 352 lg-t 6, ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et tegemist oleks olnud sellise olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis tõi kaasa ebaõige otsuse. Taotlus oli kohtu poolt lahendatud istungil, kus kohus leidis, et taotluses esile toodud põhjus ei olnud mõjuv TsMS-i § 422 mõttes. Õige on apellandi väide, et mõjuvate põhjuste loetelu viidatud sättes ei ole ammendav ning et mõjuvaks saab lugeda objektiivset sündmust, mille tekkimist ja kulgemist isik vahetult mõjutada ei saa. Taotluse kohaselt ei saanud kostja ilmuda istungile, kuna pidi viibima samal ajal töölähetuses Austrias ja Saksamaal ning et kokkulepitud töölähetust ei olnud võimalik muuta, kuna selle toimumise aja olid määranud tööandja koostööpartnerid. Apellatsioonkaebuses on lisatud, et arvestades tänast majanduslikku olukorda, ei ole tööandjal võimalik lepingupartneritega läbirääkimiste pidamisel arvestada töötaja soovide ja võimalustega, vaid töötaja täidab tööülesandeid või lõpetatakse tööleping, sest tööandja ei ole kohustatud töötajale võimaldama puhkust ajal, kui tal selleks võimalused puuduvad. Taotlusele oli lisatud AS R. juhatuse liikme

A. T. allkirjaga teatis, millega äriühing tõendas, et äriühingu töötaja oli suunatud välislähetusse.

21. Kolleegium on peale kohtuistungil hageja ja kostja esindaja ära kuulamist ning tutvumist äriregistri teabesüsteemi andmetega seisukohal, et maakohtu otsustus mitte lugeda kostja põhjust mõjuvaks oli õige ja õiglane. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on AS-l R., reg/kood XXXXXXXX, kolm juhatuse liiget, kellede hulka kuulub lisaks A. T. veel apellant ise ja T. K., kes hageja kohtuistungil antud selgituse kohaselt on apellandi isa. Samuti nähtub äriregistrist, et igal juhatuse liikmel on õigus ainuisikuliselt esindada juriidilist isikut. Seega sisuliselt saatis kostja ennast ise töölähetusse kohtuistungi toimumise ajaks ja kohut eksitusse viiv on apellatsioonkaebuses sisalduv väide töölepingu võimaliku lõpetamise kohta tööandja poolt, kui apellant töötajana ei oleks täitnud tööülesandeid. Juhatuse liikme ja äriühingu vahelisi suhteid reguleerib käsundusleping, millele ei laiene töölepinguid reguleeriv seadusandlus. Kohtuistungi toimumise ajast oli kostja teadlik alates 12.02.2009 ehk enam kui kaks kuud enne selle toimumist ja puudub igasugune mõistlik selgitus, miks ei saanud koostööpartneritega kohtuma minna teised juhatuse liikmed või üks neist. TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.

22. TsMS § 656 lg 4 kohaselt kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale edasi ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Seetõttu tuleb, olenemata asjaolust, et hageja kohtuotsust ei vaidlustanud, kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust muu hulgas elatise suuruse kindlaksmääramisel seonduvalt hageja tulumaksu tasumise kohustusega. Nimelt tuleb PKS § 61 lg 2 kohaselt määrata elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, s t igakuise kindla rahasummana. Ka leidis maakohus õigesti, et elatist saav vanem on kohustatud tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel maksma elatiselt tulumaksu, mida tuleb väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvestada. Küll aga sõnastas maakohus kohtuotsuse resolutsiooni ebaselgelt, kui mõistis lisaks elatisele suuruses 2175 krooni kostjalt välja tulumaksu 21% suuruses 456.75 krooni. Tulumaksu osa peab sisaldama igakuiselt väljamõistetavas elatusrahas ja seega tuleb kostjalt välja mõista igakuiselt elatusraha suuruses 2631.75 krooni.

23. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel ebaõigesti TsMS § 162 lg-t 1. Menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas, sh ülalpidamisasjas reguleerib erinormina TsMS § 164. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab kumbki pool sellistes asjades oma menetluskulud ise. Samas lubab sama sätte lg 2 jagada kohtul kulud erinevalt sama lg-s 1 sätestatust muu hulgas siis, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Arvestades asjaolu, et hageja seaduslik esindaja oli sunnitud pöörduma kohtusse lapse huvide kaitseks, kuna kostja ei täida vabatahtlikult seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta TsMS § 164 lg 2 alusel hageja esimese astme kohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Ande Tänav Tiit Kollom Imbi Sidok