2-09-27479/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-27479

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2009, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20.11.2009.a. kell 14.00 Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

Eesti

Vabariik

(Sotsiaalkindlustusameti

Tartu

Pensioniameti kaudu) hagi Ain Pavlov vastu 35 613 krooni

nõudes

Tsiviilasja nr

2-09-27479

Hagihind

35 613 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu

Pensioniameti kaudu

• hageja esindaja: Kaja Oksa (Põllu 1a, Tartu 50303)

• kostja: Ain Pavlov

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Ain Pavlov´ilt 35 613 (kolmkümmend viis tuhat kuussada kolmteist) krooni

Eesti Vabariigi kasuks.

3. Jätta kõik menetluskulud Ain Pavlov´i kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu

Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse

alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude

nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik

kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174).

4. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele ning saata

advokaadile tasu väljamaksmise korraldamiseks Eesti Advokatuurile (TsMS § 455 lg 1,

RÕS § 24 lg 1, § 26).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

ASJAOLUD

Kati Kümnik esitas Tartu Maakohtule 10.06.2009.a. hagiavalduse Ain Pavlov´i vastu 35 613

krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt jõustus 25.04.2009.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega

Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 08.10.2008.a. otsus, millega tunnistati Ain Pavlov süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi.

Vaastavalt ohvriabi seaduse (OAS) § 9 lõikele 3 on vägivallakuriteo tagajärjel surma saanud

ohvri ülalpeetaval õigus kuriteoohvri riiklikule hüvitisele. Inga Pärn on kuriteoohver Meelis

Pärn´a ema, kes on Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti arstliku ekspertiisi komisjoni

I koosseisu 09.04.2008.a. otsusega nr 413752 tunnistatud püsivalt töövõimetuks alates

09.04.2008.a. ning vastab seetõttu OAS-is sätestatud tingimustele. Kooskõlas OAS § 18 on

Tartu Pensioniamet määranud Inga Pärn´ale kuriteoohvri surmast tuleneva kahju perioodilise

hüvitise.

Hageja palub OAS § 31 lõikest 1 tulenevalt mõista kostjalt enda kasuks välja 35 613 krooni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

26.10.2009.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja oma varasema avalduse juurde. Kostja

avaldas, et tegelikult aitas Inga Pärn ise Meelis Pärn´a rahaliselt ja seetõttu ei peaks talle

hüvitist maksma. Samuti avaldas kostja, et kui seaduses on hüvitise saamise õigus kirjas, siis

ta sellele vastu ei vaidle.

KOHTU SEISUKOHT

OAS § 9 lõikele 3 on vägivallakuriteo tagajärjel surma saanud ohvri ülalpeetaval õigus

kuriteoohvri riiklikule hüvitisele. OAS § 31 lg 1 näeb ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel

hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju

eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tartu Maakohus on

08.102008.a. otsusega kostja süüdi tunnistanud KarS § 113 alusel Meelis Pärn´a tapmises,

otsus on jõustunud 25.04.2009.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega.

Kohus leiab, et tõendatud on, et kostja vastutab tekitatud kahju eest ning põhjendatud on

mõista temalt hageja kasuks välja 35 613 krooni.

VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies

ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu,

isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Arvestades kostja

poolt toime pandud tegu, samuti nõude suurust, ei ole täies ulatuses kahju hüvitamine

ebaõiglane ega vastuvõtmatu. Välistatud ei ole võimalus, et vanglal õnnestub tulevikus kostja

tööga kindlustada, samuti saab kostja asuda raha teenima vanglast vabanedes.

Kohtunik