2-09-50167/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16.november 2009.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-09-50167 Tsiviilasi

K. M. hagi M. K. vastu alaealisele lapsele elatise nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised

26 010 krooni Hageja: K. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxx xx-xx xxxxx) Kostja: M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi täielikult rahuldada.

2. 1. Välja mõista M. K. elatis K. M. kasuks tütre K. K. (sündinud xx.xx.xxxx.a.) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 05.10.2008.a. kuni xx.xx.xxxx.a. igakuiselt 2890 (kaks tuhat kaheksasada üheksakümmend) krooni so kokku 34 680 (kolmkümmend neli tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni.

2.2 Välja mõista M. K. elatis K. M. kasuks tütre K. K. (sündinud xx.xx.xxxx.a.) ülalpidamiseks alates 05.10.2009.a. igakuiselt 2890 (kaks tuhat kaheksasada üheksakümmend) krooni kuni K. K. täisealiseks saamiseni s.o kuni xx.xx.xxxx.x.

3. Kõik menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.

4. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hageja võib otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 16.11.2009.a. Kaebus võidakse lahendada

2 (3) kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

K. M. on 05.10.2009.a. kohtule esitanud hagi, milles palub kostjalt M. K. välja mõista elatise 2890 krooni kuus nende ühise lapse xx.xx.xxxx.x. sündinud K. K. ülalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt on lapse vajadused 5780 krooni kuus, kuid hageja ainsateks sissetulekuteks on lasteraha ja tööturaha. Hageja palub elatise välja mõista alates 2008.a. oktoobrist.

Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega TsMS §-s 322 lg 1 sätestatud korras kätte toimetatud 13.10.2009.a. (tl 9), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva hagi võib rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hageja on oma 09.11.2009.a. elektronkirjas kohtule kinnitanud, et soovib tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse.

PkS § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg

4 (14.mail 2004.a. jõustunud redaktsioonis) kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12. 2007.a. määrusega nr 254 on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 01.jaanuarist 2008.a. 4350 krooni. Hageja nõuab elatist seaduses kehtestatud alammäärast suuremas ulatuses.

Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tõendatud kostja omaksvõtu ja hagile lisatud tõendiga ( lapse sünnistunnistuse koopia tl 6). Kostja ei ole kohtule mingeid vastuväiteid elatise suuruse kohta esitanud. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et kostja tervislikust seisundist või muudest asjaoludest tulenevalt poleks võimeline hageja nõutud ulatuses elatist maksma. Seega tuleb PkS § 61 lg 1,

2 ja 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis hageja nõutud suuruses so 2890

3 (3) krooni lapse kohta kuus. PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Hageja on elatisehagi kohtule esitanud 05.10.2009.a. Hagiavalduses on hageja märkinud, et soovib elatist alates 2008.a. oktoobrist. Seega on hageja esitanud sisuliselt taotluse elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistetakse elatis reeglina välja alates elatisehagi esitamisest. PkS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja on hagile vastamata jätmisega sisuliselt omaks võtnud ka asjaolu, et esineb PkS §-s 70 lg 2 sätestatud alus elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks, mistõttu kohus mõistab elatise välja alates 05.10.2008.a. Elatise võla hagi esitamisele eelnenud aasta eest peab kohus vajalikuks välja mõista ühekordse maksena.

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.

TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 26 010 krooni (9 x 2890 ).

Kohtunik Rita Kulberg