2-09-8502/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2009.a Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Hagihind

2-09-8502

SP (P, isikukood xxx elukoht xxx) hagi OÜ G (pankrotis,

registrikood xxx, asukoht xxx) vastu tuvastusnõudes

25 000 krooni

Kohtuistungi toimumise aeg 28. september 2009.a.

Kohtuistungil osalenud

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman

isikud

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud SP kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hageja valiti kostja juhatuse liikmeks vastavalt kostja 23.05.1997 aktsionäride otsusele.

Põhikirja p 5.2 järgi oli juhatuse liikme volituste tähtajaks 3 aastat. Ajavahemikul 24.05.1997

kuni 30.10.2006 juhatuse liikme valimisi ega volituste pikendamist ei toimunud ning hageja ei

ole oma volituste pikendamiseks ega kordusvalimiseks nõusolekut andnud. Seetõttu lõppesid

hageja volitused juhatuse liikmena 23.05.2000 ja taastusid 31.10.2006. Sellel kuupäeval valiti

kostja osanike otsusega täiendav juhatuse liige, samal päeval kinnitas hageja, et on nõus enda

valimisega kostja juhatuse liikmeks. 10.07.2007 kostja osanike otsusega kinnitati, et kostja

juhatuse liikmena jätkavad hageja ja M. P. Hageja palub tuvastada, et tema ei olnud kostja

juhatuse liige alates 24.05.2000 kuni 30.10.2006 ja sellest tulenev kohustus esitada

hageja juhatuse liikme kande parandamise avaldus äriregistrile ning teha vastav

õigusmuudatud äriregistris. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja pankrotihaldur leiab, et hagi on esitatud ebaõige isiku vastu. Pankrotihaldur esindab

kostjat pankrotivaraga seotud vaidlustes. Vaidlustatud ajaperiood puudutab pankroti

väljakuulutamiseelset perioodi. Hagist ei selgu ka viited õiguserikkumisele. Pankrotihaldur

palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu põhjendused

Hageja võib Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt esitada hagi

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise

tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus leiab, et käesoleva hagi esitamine on lubatud. Hageja

püüab kaitsta oma subjektiivseid õigusi, kuivõrd käesolevast hagist võib oleneda, kas hageja

on vaidlusalusel perioodil vastutav kostja juhatuse liikmena.

Puudub vaidlus, et 23.05.1997 kostja aktsionäride üldkoosolekul kujundati aktsiaselts ümber

osaühinguks ning kinnitati osaühingu juhatuse liikmeteks hageja ja MP (t lk 5-6). Kostja

põhikirja p 5.2 kohaselt valitakse juhatus osanike poolt kolmeks aastaks (t lk 7-12). Hageja ja

MP kanti kostja juhatuse liikmena kostja registrikaardile 26.01.1998 (t lk 13). 31.10.2006

otsustasid kostja osanikud viia juhatuse koosseisu TS(t lk 14), äriregistrile esitati juhatuse

liikmete isikuandmed: TS, MP ja hageja (t lk 15). 10.07.2007 osanike erakorralisel koosolekul

otsustati juhatusest tagasi kutsuda TS ning otsustati, et juhatuse liikmetena jätkavad hageja ja

MP (t lk 16). Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks.

Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 1 kohaselt Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike

poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse

liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada

nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja

koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema

nõusolek."

Sama paragrahvi 2. lõike järgi Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui

põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme

ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada

varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on

seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme

ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale."

Puudub vaidlus selles, et hageja on kostja osanik, kes on osalenud kõigi viidatud otsuste

vastuvõtmisel. Samuti tunnistab hageja seda, et tegutses kostja nimel perioodil, mis ta enda

väitel ei olnud kostja juhatuse liige. Hageja väitel tegutses ta suulise töölepingu alusel.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-65-08 leidnud juhatuse liikmeks olek on tehinguline

õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus.

See suhe saab olla üksnes tähtajaline. Seadus ei näe ette selle suhte automaatset pikenemist

tähtaja möödudes. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et

isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse

liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4

kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Kuid juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka

mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg

1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks (endise)

juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus,

millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse

tema ametiaega tagasiulatuvalt.

Kohus leiab, et nendest põhimõtetest saab ka käesoleva vaidluse lahendamisel juhinduda.

Kohus leiab, et hageja jätkas juhatuse liikmena tegutsemist ka pärast juhatuse liikme tähtaja

möödumist. Töölepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel sellel perioodil on paljasõnaline

väide. Arvestades hageja ja kostja käitumist on kostja hageja käitumise juhatuse liikmena

heaks kiitnud. 10.07.2007 osanike erakorralise üldkoosoleku otsusega on märgitud, et juhatuse

liikmetena jätkavad hageja ja MP. Ka 31.10.2006, mil juhatusse valiti TS, on äriregistrile

esitatud ka hageja ja MP andmed kui juhatuse liikmete isikuandmed. Hageja on kostja osanik

koos MPga Seetõttu asub kohus järeldusele, et hageja on pidevalt tegutsenud juhatuse liikmena

kostja heakskiidul ning äriregistri kanne on õige. Kohus jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et õige kostja esindaja antud vaidluses on kostja pankrotihaldur. Vastasel korral

tekiks olukord, kus kostjat esindaks teine endine juhatuse liige ja osanik MP, kes ise on

hagejaga samasisulise hagi kostja vastu esitanud (tsiviilasi nr 2-09-8549). Hagi omaksvõtu

korral tekiks olukord, kus äriühingut on juhitud, kuid vastutavad juhatuse liikmed puuduksid.

Kohus ei pea sellisele järeldusele jõudmist võimalikuks.

Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse

alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik

kohtunik