2-09-684/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2009. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-684

Tsiviilasi

OÜ A hagi RS vastu võlgnevuse 1 837,00 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

919,00 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ A (registrikood xxx, asukoht xxx), esindaja

OÜ Julianus Inkasso

Kostja RS (isikukood xxx elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista RS’lt OÜ A kasuks 1 837,00 krooni (tuhat kaheksasada

kolmkümmend seitse).

3. Välja mõista RS’lt OÜ A kasuks menetluskulud summas 1 850,00 (tuhat

kaheksasada viiskümmend) krooni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse

kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab

vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides

viitenumber 3100057358.

Hagi aluseks olevad asjaolud

06.01.2009.a. esitas OÜ A kohtule hagi RS vastu võlgnevuse 1 837,00 krooni

väljamõistmiseks, s.h. põhinõue 919,00 krooni ja viivis 918,00 krooni. Nõue tuleneb EAS ja

kostja vahel sõlmitud liitumislepingust nr 0042761, mille alusel hageja kohustus pakkuma

kostjale mobiilside teenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt

igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Kostja on hageja esitatud arvete alusel jätnud teenuste eest

tasumata. 14.02.2007.a loovutas E AS nõude OÜ-le A . Menetluskulud, s.h maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250,00 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 1 000,00 krooni, riigilõiv 100,00 krooni teate avaldamise eest Ametlikes

Teadaannetes ja õigusabikulud 1 000,00 krooni palub hageja välja mõista kostjalt.

Menetluse käik maakohtus

Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 15.09.2009.a. TsMS § 317 alusel kätte toimetatud

teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega

hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse

tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava

ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes

õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on hagiavalduses esitanud kohtule

taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning

puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus

loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002. a kehtinud TsK § 173 lg

1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt

seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine

kohustise täitmisest ei ole lubatud. Vastavalt TsK § 222 lg 1 on võlgnik kohustatud hüvitama

kreeditorile tekkinud kahjud, kui ta ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, samuti

ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise

täitnud. TsK § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu üle anda

teisele isikule ja nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Sama seaduse §

191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise

täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist.

Menetluskulud

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS

§ 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250,00 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 1 000,00 krooni, riigilõiv 100,00 krooni teate avaldamise eest Ametlikes

Teadaannetes ja õigusabikulud 1 000,00 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise

esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise

kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole vajalik ja põhjendatud õigusabikulude

väljamõistmine

summas

1 000,00

krooni.

Käesolevas

asjas

on

hageja

kandnud

õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest, kohtuistungit peetud ei ole. Kohtu

hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et

nõuaks õigusabikulude kandmist summas 1 000,00 krooni. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud 500,00 krooni ulatuses.

Vastavalt TsMS §-le 144 p 7 on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul,

kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483

lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu

pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Harju Maakohus jättis 24.11.2008.a. määrusega OÜ A

avalduse maksekäsu kiirmenetluses RS vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel.

Kohtumääruse sai hageja kätte 08.12.2008.a. Hagiavaldus esitati kohtusse 06.01.2009.a.,

seega ühe kuu jooksul avalduse rahuldamata jätmise määruse kättesaamisest

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500,00 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250,00

krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni ja teate avaldamise tasu

Ametlikes Teadaannetes 100,00 krooni, kokku 1 850,00 krooni.

Maie Seppo

kohtunik