2-09-24981/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-24981

1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-24981 Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2009, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi J.R. hagi R.R. vastu alaealisele lapsele elatise nõudes Hagi hind

19 575 krooni Kohtuistungi toimumise aeg

28. oktoober 2009 Hageja: J.R. (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: R.R. (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R.R.lt J.R. kasuks elatis alaealise lapse V.R. (sündinud: xxx) ülalpidamiseks alates 10. septembrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni

19. jaanuarini 2011 igakuise elatusrahana 900 (üheksasada) krooni.

3. Jätta J.R. menetluskulud tema enda kanda ja R.R. menetluskulud tema enda kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

2-09-24981

2(5) või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Viru Maakohtule 28. mail 2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust xxx sündinud poeg V.R.. Laps on hageja ülalpidamisel. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana 2175 krooni.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: abielutunnistus (t.l.-2); sünnitunnistus (t.l.-3); väljavõte rahvastikuregistrist (t.l.-4).

Kostja vastus

Vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja väitel on tal võimalik maksta elatist määras 1700 krooni kuus ning seda juhul, kui kostja töötab täiskoormusega, sunnitud puhkuse ajal saab ta maksta vähem. Kostja teatab, et on maksnud elatist 10. aprillist 2009 kuni 10. juunini 2009 määras 900 krooni kuus. Kostjal on ülalpidamisel ka veel kaks alaealist last, kellest üks on puudega.

Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: sünnitunnistus (t.l.-15); arstliku ekspertiisi otsus (t.l.-16-17); sünnitunnistus (t.l.-18); töötukassa otsus (t.l.-19); individuaalne tööotsimise kava (t.l.-20).

Kohtuistung

Eelistungile 09. septembril 2009 hageja ei ilmunud, kutse kätte saanud, mitteilmumise põhjustest ei ole teatatud. Kostja taotles istungi edasilükkamist.

Eelistungile 30. septembril 2009 hageja ei ilmunud, esitas omakäelise muukeelse kirja istungi edasilükkamiseks. Kostja taotles istungi edasilükkamist.

Kostja teatas, et ei nõustu hageja poolt nimetatud elatusraha summaga, kuna kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Kostja võtab omaks, et peab lastele elatist maksma. Kostja selgitab, et perioodil 2007 kuni 2009 on maksnud elatist 900 krooni kuus, kandes raha hageja ema arvele, kindlustamaks, et raha kasutatakse lapse huvides. Viimane makse oli tehtud 10. septembril 2009. Kostja väitel on ta töötu.

Kohtuistungil 28. oktoobril 2009 jäi hageja oma nõude juurde. Hageja võtab omaks, et kostja on maksnud elatist 900 krooni kuus. Hageja teatab, et ta on töötu, mingit dokumenti ei esitanud. Hageja leiab, et 900 krooni kuus on vähe lapse ülalpidamiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt elatis miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja selgitab, et on nõus maksma 900 krooni kuus. Kui tööd leiab, nõustub maksma 1700 krooni kuus. Kostja väitel on tema sissetulek töötu abiraha, töötamise ajal oli kostja sissetulek 8000 krooni kuus.

2-09-24981

3(5) KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates 28. maist 2009 igakuise elatusrahana 2175 krooni.

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja nõustub maksma elatist 900 krooni kuus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

Vaidlust ei ole, et alaealine laps põlvneb kostjast ja on hageja ülalpidamisel. Kostja võtab omaks, et tal on kohustus last ülal pidada.

Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ning lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Kostja on esitanud vastuväite, et ta on töötu ning tal on ülalpidamisel kaks alaealist last, kellest üks on raske puudega ja seetõttu ei ole võimeline maksma lapsele elatist hageja poolt nõutud määras.

Lähtuvalt PKS § 61 lg 6 p 1-3, kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19. juuni 2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 asunud seisukohale, et „…üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS

61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. /---/ …kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada hageja ülalpidamiskohustuse täitmine.“.

Kohus tuvastas, et kostja on vastavalt töötukassa otsusele (t.l.-19) töötu alates 09. juulist 2009.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu või esineksid objektiivsed asjaolud, mis ei võimalda tal uut töökohta leida. Tööotsimise kohta mingeid tõendeid ei esitanud. Kohus ei tuvastanud ka, et lapsel oleks piisav sissetulek.

Kohus leiab, et kostja vastuväide töötuse osas ei ole põhjendatud ning see ei ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära.

2-09-24981

4(5)

Vastavalt PKS § 61 lg 5, kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus tuvastas, et vastavalt sünnitunnistustele (t.l.-15,18) on kostja ülalpidamisel 2002. aastal sündinud poeg ja 2005. aastal sündinud tütar, s.o kaks alaealist last. Kokku on kostja ülalpidamisel kolm alaealist last. Üks laps vajab vastavalt arstliku ekspertiisi otsusele (t.l.-16-17) oma puude tõttu lisakulutusi.

Kostja on väitnud, et tema sissetuleku moodustab töötu abiraha. Kostja on tõendanud, et ta on Eesti Töötukassas arvel töötuna (t.l.-19,20).

Kohus jõuab järeldusele, et töötutoetusest (2009. aastal arvutatakse ühe kuu kohta määras 32,90 krooni x 30 päeva = 987 krooni) ei jätku kolme alaealise lapse ülalpidamiseks ja isiku enda vajadusteks (ühele isikule langeb 246,75 krooni).

Kostja on võtnud omaks, et on nõus maksma elatist määras 900 krooni kuus.

Kohu leiab, et elatist tuleb vähendada alla PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära, kuna kostjal on ülalpidamisel veel kaks last, kes elatise väljamõistmisel hageja nõutud suuruses 2175 krooni kuus osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatis alaealisele lapsele tuleb kostjalt välja mõista summas 900 krooni igakuiselt.

Hageja soovib elatiset alates hagi esitamisest 28. mail 2009. Hageja võtab omaks kostja väite, et kostja on maksnud elatist igakuiselt 900 krooni, viimane makse oli tehtud 10. septembril 2009.

Lähtuvalt PKS § 70 lg 1 ja lg 2, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohus leiab, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust sel määral, mis on olnud kostjale võimalik, arvestades asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Kohus loeb, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust kuni 10. septembrini 2009 ning seega tuleb elatis välja mõista samast kuupäevast alates.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates

10. septembrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 19. jaanuarini 2011 igakuise elatusrahana summas 900 krooni.

Hageja tõend – abielutunnistus (t.l.-2) ei ole asjassepuutuv, kuna abielusuhted ei mõjuta elatise nõudmise õigust. Hageja tõendi - väljavõte rahvastikuregistrist (t.l.-4), jätab kohus analüüsimata, kuna puudub vaidlus selle üle, et laps on hageja ülalpidamisel.

Hagihind

Hagi on esitatud elatise väljamõistmiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

2-09-24981

5(5)

Hagihind moodustab seega 9 x 2175 = 19 575 krooni.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Evi Kool Kohtunik