3-09-2527/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht 13.november 2009. a Jõhvi

Haldusasja number 3-09-2527

Haldusasi J.R kaebus Eesti Advokatuurilt tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 100 000 krooni

Menetlusosalised Kaebuse esitaja J.R

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Tagastada HKMS § 11 lg 3’ p 5 alusel J.R kaebus. Saata käesolev määrus J.R`le.

Käesolev määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu

10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 11 lg 8, § 47’ lg 2 ja 3). MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5.11.2009 saabus Tartu Halduskohtule J.R kaebus, milles taotletakse Eesti Advokatuurilt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist summas 100 000 krooni. Kaebusest nähtuvalt on kahju tekkinud seoses sellega, et kriminaalasja nr 1-08-1475 raames osutas kaebajale riigi õigusabi teenust ajavahemikul 2007-2008 vandeadvokaat K.V. Eesti Advokatuuri Aukohtu 29.05.2009 otsusega lõpetati vandeadvokaat K.V suhtes aukohtumenetlus. Tutvudes kriminaaltoimikuga 21.09.2009, tekkis kaebajal taas vajadus tutvuda seoses jälitustoimingutega Advokatuuri Aukohtule kaitsja poolt 18.03.2009 esitatud selgitustega. Kaebaja esitas 11.10.2008 ja 18.10.2009 teabenõude Eesti Advokatuurile, mis on tänaseni vastuseta ning seetõttu kaebaja taotlebki avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist summas 100 000 krooni. Kohus leiab, et esitatud kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 3’ p 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HKMS § 7 lg 1, mille esimese lause kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohus leiab, et haldusorgani (kelleks antud juhul on Eesti Advokatuur) vastu esitatud kahju hüvitamise kaebuse (taotluse) tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel on õigustatud, kui isikul ei saa ilmselgelt olla subjektiivset õigust haldusorganilt kahju hüvitamist nõuda.

3-09-2527

Lähtuvalt asja materjalidest puudub kaebajal Eesti Advokatuuri Aukohtu 29.05.2009 otsuse vaidlustamiseks subjektiivne õigus nõuda advokaat K.V’le distsiplinaarkaristuse määramist. Advokatuuriseaduse § 16 lõige 1 annab küll igale isikule õiguse pöörduda avaldusega Aukohtu poole, kuid lõike 3 kohaselt on aukohtumenetluse algatamine Aukohtu pädevuses. Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on Aukohtu kaalutlusõigus. Ühestki õigusaktist ei tulene isikute õigust nõuda Aukohtult menetluse algatamist või ühevõi teistsuguse otsuse langetamist. Halduskohus selgitab kaebajale, et Advokatuuriseaduse § 2 lg 1 sätestab advokatuuri mõiste ja õigusliku seisundi, mille kohaselt Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks eraja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Advokatuuriseaduse § 6 sätestab advokatuuri organid.

(1) Advokatuur tegutseb oma organite kaudu.

(2) Advokatuuri organid on üldkogu, juhatus, esimees, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon.

(3) Advokatuuri organite pädevuse sätestab seadus.

(4) Advokatuuri organite õigusaktid ja otsused on advokatuuri liikmetele kohustuslikud. Advokatuuriseaduse § 47 sätestab varalise vastutuse. Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Kokkulepe, mis välistab advokaadibüroo pidaja või advokaadi vastutuse tahtluse või raske hooletusega tekitatud kahju eest, on tühine[RT I 2005, 39, 308 – jõust. 1.01.2006].

Kirjeldatu alusel vastutab tekitatud kahju eest advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt, mitte Eesti Advokatuur. Kui kaebaja leiab, et vandeadvokaat K.V või vastav advokatuuri organ (üldkogu, juhatus, esimees, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon) tekitasid oma toimingutega talle materiaalset kahju, on tal õigus pöörduda kahjunõudega maakohtusse. Kaebaja peab kohtus tõendama oma nõuet ja kahju hüvitamise elementide olemasolu, muuhulgas ka advokaatide tegude või vastavate advokatuuri organite tegevuse õigusvastasust.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et J.R`l puudub subjektiivne õigus, mida ta saaks käesolevas haldusasjas esitatud kahju hüvitamise kaebuse kaudu kaitsta. Oma nõudeid on võimalik kaebajal kaitsta tsiviilkorras maakohtus.

Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.

Ülle Polluks kohtunik