3-09-2550/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-09-2550

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht 13.november 2009 Jõhvi

Haldusasja number 3-09-2550

Haldusasi J R kaebus Eesti Advokatuuri Aukohtu 29.05.2009 otsuse tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja: J R Vastustaja: Eesti Advokatuur

Tagastada HKMS § 11 lg 3’ p 5 alusel J R kaebus. Saata käesolev määrus J R.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kaebajal õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 11 lg 8, § 12(2) lg 5, § 47’ lg 2 ja 3). MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

06.11. 2009 saabus Tartu Halduskohtule J R kaebus, milles taotletakse, et kohus tunnistaks õigusvastaseks ja tühistaks Eesti Advokatuuri Aukohtu 29.05.2009 otsuse. Nimetatud otsusega lõpetati aukohtumenetlus vandeadvokaat KV suhtes seoses tema tegevuses distsiplinaarsüüteo koosseisu puudumisega. Halduskohus leiab, et esitatud kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 3’ p 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HKMS § 7 lg 1, mille esimese lause kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohus leiab, et haldusorgani (kelleks antud juhul on Eesti Advokatuuri Aukohus) teatud toimingute kohustamiseks esitatud kaebuse (taotluse) tagastamine HKMS § 11 lg 3’ p 5 alusel on õigustatud, kui isikul ei saa ilmselgelt olla subjektiivset õigust haldusorganilt selliste toimingute sooritamist nõuda. Kaebuse esitaja on märkinud, et esitas Eesti Advokatuuri Aukohtule kaebuse K.Vedro suhtes distsiplinaarasja algatamiseks, kuna tema hinnangul ei kaitsnud viimane kriminaalasjas piisavalt tema õigusi, mille tulemusena ta mõisteti kriminaalasjas süüdi. Kohus leiab, et 29.05.2009 aukohtu otsus ei riku kuidagi J R õigusi ega piira tema vabadusi. Vandeadvokaati K. V distsiplinaarsüüteo mittetuvastamisest ei tulenenud kaebajale ühtegi

3-09-2550

täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Eeltoodud põhjusel ei saanud aukohtu otsus puudutada kaebaja õigusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist. AdvS §

16 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik küll aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda ning AdvS § 4 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada ka kaebuse halduskohtule, kuid sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata ja et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine saab kaebajale anda õigussuhetes mingi eelise. Advokatuuriseaduse § 16 lõike 2 kohaselt algatatakse aukohtumenetlus, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt otsustab Aukohus aukohtumenetluse algatamise ühe kuu jooksul, alates päevast, mil ta saab teada distsiplinaarsüüteo tunnustest. Advokatuuriseaduse § 16 lõige 1 annab küll igale isikule õiguse pöörduda avaldusega Aukohtu poole, kuid lõike 3 kohaselt on aukohtumenetluse algatamine Aukohtu pädevuses. Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on Aukohtu kaalutlusõigus. Ühestki õigusaktist ei tulene isikute õigust nõuda Aukohtult menetluse algatamist või ühevõi teistsuguse otsuse langetamist. Advokatuuri juhatuse poolt aukohtule aukohtumenetluse algatamiseks ettepaneku tegemata jätmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Ka advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või võtmata jätmisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu. Kaebaja kaebusest nähtuvalt ei ole kaebuse eesmärgiks mitte kaebaja subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitse, vaid kaebaja soovib, et teda kriminaalmenetluses kaitsnud advokaat saaks karistatud distsiplinaarmenetluse korras. Selliselt väljendatud huvi osutab, et kaebus on esitatud avalikes huvides, mida kaebaja teha ei saa. Avalikes huvides saab halduskohtusse pöörduda üksnes asutus või ametnik, kellele see õigus on antud seadusega. Advokatuuriseaduse § 18 kohaselt võib huvitatud isik esitada Aukohtu otsuse vaidlustamiseks kaebuse halduskohtule. Huvitatud isik oleks see, kelle huve Aukohtu otsus võiks puudutada. Kuid ühestki asjas kohaldatavast materiaalvõi menetlusõiguse normist ei tulene, et kohaldatav norm peaks kaitsma selle isiku huve, siis on tegemist õiguslikult kaitsmata huviga, s.t. tegemist ei ole subjektiivse õigusega, mille aluseks isik näiteks kaasataks menetlusse haldusmenetluse seaduse §

11 lõike 1 punkti 3 järgi. Kohus on seisukohal, et advokatuuriseaduse § 18 kontekstis saab huvitatud isikuks olla vaid isik, kelle suhtes Aukohtu otsus tehti, kuna Aukohtu otsus puudutab vaid tema subjektiivseid õigusi. Kui kaebaja leiab, et vandeadvokaat K V tekitas oma toimingutega talle materiaalset kahju, on tal õigus pöörduda kahjunõudega maakohtusse ning advokaadi distsiplinaarkorras karistamine aukohtu poolt ei ole eelduseks kahjunõude esitamisel. Olenemata aukohtu otsusest peab kaebaja kohtus tõendama oma nõuet ja kahju hüvitamise elementide olemasolu, muuhulgas ka advokaadi tegude õigusvastasust. Aukohtu otsus ei aitaks kaebajat seega potentsiaalse kahjunõude esitamisel. Kirjeldatu alusel on kohus seisukohal, et J R puudub subjektiivne õigus, mida ta saaks käesolevas haldusasjas esitatud tühistamiskaebuse kaudu kaitsta. Oma nõuded tsiviilkorras saab kaebaja esitada sõltumatult aukohtu seisukohast advokaatide distsiplinaarasja suhtes. Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.

Ülle Polluks Kohtunik