2-09-20941/18 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 12.novembril 2009, kell 16.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-20941 Tsiviilasi GMP OÜ avaldus OÜ SG pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming pankroti väljakuulutamine Menetlusosalised ja nende esindajad võlausaldaja: GMP OÜ (registrikood XXX, XXX); võlausaldaja lepinguline esindaja advokaat T Viilup (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi ); võlgnik: OÜ SG(registrikood XXX; XXX); võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus&Partnerid). Pankrotihaldurid TSaarma (OÜ Haldur ). A Hermet (aadress XXX ) Kohtuistungi toimumise aeg 27.10.2009

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja OÜ SG(registrikood XXX; XXX) pankrot.

2. Nimetada pankrotihalduriks TSaarma ja A Hermet.

3. Ajutise halduri tasuks määrata TSaarma’le 34 000,00 krooni (kolmkümmend neli tuhat krooni), millele lisandub sotsiaalmaks.

4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

5. Võlgniku seaduslikul esindajal juhatuse liikmel KL(isikukood XXX) ilmuda võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 03.detsembril 2009, kell 09.45.

6. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 03.detsembril 2009.a algusega kell 10.00, saal nr 1.

7. Teha käesolev määrus teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

9. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 10 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek

Tsiviilasi nr 2-09-20941

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

10. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

11. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

12. Menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

08.05.2009 esitas GMP OÜ Harju Maakohtule avalduse (I avaldus) OÜ SG pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik jätnud tasumata 16.07.2008 OÜ LL peatöövõtulepingu nr V61SOP/2 lisana nr 4 sõlmitud laenulepingu järgse võlgnevuse. 09.02.2009 loovutas OÜ LL nõude GMP OÜle, kes saatis 11.02.2009 võlgnikule teatise nõude loovutamise kohta, samuti esitas 11.02.2009 esitas võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgniku põhivõlg võlausaldajale on 21 700 000 krooni, koos intressi ja viivistega pankrotiavalduse esitamise seisuga 30 161 047 krooni. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole võlga pärast pankrotihoiatust ära tasunud ja palub välja kuulutada OÜ SG pankrot.

13.05.2009.a. kohus võttis antud avalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma võimalike kulude katteks kohtu deposiitarvele 25 000,00 kr. 13.05.2009.a. tasus võlausaldaja kohtu deposiiti nõutud summa.

12.08.2009 esitas GMP OÜ Harju Maakohtule avalduse (II avaldus) OÜ SG pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik jätnud tasumata 16.07.2008 OÜga LL peatöövõtulepingu nr V61SOP/2 lisana nr 4 sõlmitud laenulepingu järgse võlgnevuse. 09.02.2009 loovutas OÜ LL nõude GMP OÜle, kes saatis 11.02.2009 võlgnikule teatise nõude loovutamise kohta, samuti esitas 11.02.2009 esitas võlgnikule pankrotihoiatuse. 30.07.2009 esitas võlausaldaja esindaja korduva pankrotihoiatuse. Võlgniku põhivõlg võlausaldajale on 21 700 000 krooni, koos intressi ja viivistega pankrotiavalduse esitamise seisuga 33 546 247 krooni. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole võlga pärast pankrotihoiatust ära tasunud ja palub välja kuulutada OÜ SG pankrot.

17.08.2009.a. kohus võttis antud avalduse menetlusse.

21. september 2009.a. kohus algatas pankrotimenetluse määrates ajutiseks halduriks TSaarma.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

Võlgniku varad

3.1.1. Järelpärimiste teel saadud andmetel:

Tsiviilasi nr 2-09-20941

3.1.1.1. Võlgnikul on avatud arveldus– ja väärtpaberikontod alljärgnevates krediidiasutustes:

arvelduskonto nr pank Saldo XXXXXXXXXXXXX AS Swedbank

0 EEK XXXXXXXXXXXXX(üleöödeposiit) AS SEB Pank 371,78 EEK XXXXXXXXXXXXX(väärtpaberikonto) AS SEB Pank

0 EEK XXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaal

9 124,47 EEK XXXXXXXXXXXX DnB NORD Pank 0 EEK XXXXXXXXXXXX DnB NORD Pank 0 EEK

Enne pankrotimenetluse algatamist areste kontole seatud ei ole.

3.1.1.2. Liiklusregistri andmetel on seisuga 29.09.2009.a. võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud viimase viie aasta jooksul.

3.1.1.3. Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad võlgnikule alljärgnevad kinnistud:

Kinnistu registriosa XXX , Tartu linnXXX , elamumaa 42781 m2,

III jaos on kehtivad kanded: - Tasuta tähtajatu sõiduteeservituut kinnistu nr XXX igakordse omaniku kasuks. Servituudi sisu kohta kehtivad 02.10.2001 lepingu punktid 4.2-4.4. - Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks FTAS (reg. Kood XXX, Tallinna linn) kasuks. Tähtajatu tasuta üleantav kasutusõigus maaga püsivalt ühendatud maagaasitorustiku ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks. 12.04.2005 lepingus näidatud sisuga ja lepingule lisatud plaanil fikseeritud alal. - Isiklik kasutusõigus AS TV (reg.kood VVV Tartu linna) kasuks. Veetorustiku ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks tingimustel vastavalt 01.06.07 lepingu punktidele 2-3 ning lepingu lisaks olevale plaanile. IV jaos on kehtivad kanded: - II järjekohal hüpoteek summas 10 000 000 krooni AS DnB NORD Banka (reg. kood XXXXXXXXXXXX, Läti) kasuks. kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele. - IV järjekohal hüpoteek summas 13 600 000 krooni AS DnB Nord Banka (reg.kood XXXXXXXXX, Läti) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kande järjekoht on 4 jao kande nr 5 ees. - V järjekohal hüpoteek summas 14 000 000 krooni GGOÜ (reg.kood XXXXXXXXX, Tallinna linn) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

14 kinnistut asukohaga Kristiine linnaosa XXX, Tallinn (korteriomandid nr 11 (50,49 m2); nr 16 (104,62 m2); nr 20 (109,73 m2); nr 28 (28,68m2) ning parkimiskohad nr 10; 12; 20; 22; 25; 26; 27; 31; 40; 41) elamumaa 90%, ärimaa 10%

1 819m2.

Eeltoodud XXX, Tallinn kinnistute kinnistusraamatusse on tehtud järgmised kanded:

Tsiviilasi nr 2-09-20941

III jaos on kehtivad kanded: - Isiklik kasutusõigus OÜ J (registrikood XXX, Tallinna linn) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu majandamiseks kasutusõiguse alal elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 01.11.2006 lepingu lisaks olevale plaanile. - Märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Valdamise ja kasutamise korra kokkulepe vastavalt 10.04.2007 lepingu p 5.7 ja lepingu lisaks olevale plaanile. IV jaos on kehtivad kanded: - I järjekohal hüpoteek summas 54 399 600,00 krooni Swedbank AS (reg.kood XXXXXXXXX) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. - II järjekohal hüpoteek summas 8 050 000,00 krooni Swedbank AS (reg.kood XXXXXXXXX) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

3.1.1.4. Ehitisregistri andmetel võlgnikule ehitisi ja rajatisi ei kuulu.

3.1.2 Võlgniku poolt esitatud andmetel (seisuga 07.10.2009.a.)

3.1.2.1 Raha ja pangakontod SEB Pank 371,78 krooni Sampo Pank 9 124,47 krooni

3.1.2.2 Antud lühiajalised laenud: Saekoda

323 900,00 krooni

(sidusettevõttele antud laen, tagastamise tähtaeg 31.03.2011.a.) Arne Õismets 2 700,00 krooni

(eraisikule antud laen, tagastamise tähtaeg 20.12.2009.a.)

3.1.2.3 Enammakstud tulevaste perioodide kulud (tasutud käibemaks) Käibemaks 403 979,61 krooni

3.1.2.4 Varud müümata korterid 5 133 626,96 krooni (korterite omahind)

3.1.2.5 Lõpetamata ehitused S - O hotell 3 949 266,10 krooni (makstud hotell Saekoda projekteerimiskulud ja projektid) R 114A 1 381 386,99 krooni (projekteerimiskulud)

3.1.2.6 Aktsiad ja osad Osalus OÜ-s S 30 000,00 krooni

3.1.2.7 Materiaalne põhivara krt 3 773 072,40 krooni (korterite maa hind) XXX 49 256 780,00 krooni (soetusmaksumus) Inventar, tööriistad, sisseseade 293 613,75 krooni Ettemaksed materiaalse põhivara eest (nõue LL OÜ vastu seoses ehitusvigade garantiiga)

7 068 875,50 krooni

Tsiviilasi nr 2-09-20941 07.10.2009.a. seisuga koostatud bilanssi kohaselt on OÜ SG varasid 71 626 697,56 krooni ulatuses.

Võlgniku kohustused

3.2.1.1. Järelepärimiste teel saadud andmetel võlad:

3.2.1.1. Kohustused pankade ees on järgmised:

AS Swedbank 01.10.2009.a. teate kohaselt on OÜ SG ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenuleping , mille lõpptähtaeg oli 10.03.2006.a. Seisuga 29.09.2009.a. on lepingust tulenev Panga nõue Võlgniku vastu 852 810,24 EUR, millest: - Laenu põhiosa 426 429,78 EUR - Intress

7 227,19 EUR - Viivised 419 153,27 EUR

Lisaks on AS Swedbank teatel Võlgnik andnud solidaargarantii koos LL OÜ-ga tagamaks 500 000 EEK-i ulatuses Võlausaldaja nõudeid OÜ A laenulepingust tulenevate nõuete katteks.

Maksimaalne nõue on AS Swedbank teatel 852 810,24 EUR ja 500 000 EEK. Eesti Panga kehtiva kursi alusel moodustab AS Swedbank nõue 13 343 580,70 EEK ja 500 000 EEK, kokku seega 13 843 580,70 EEK. Nõue on tagatud pandiga.

AS DnB Nord Pank 09.10.2009 teatel on OÜ SG ja DnB NORD Panga vahel sõlmitud laenuleping, millest tulenevalt on seisuga 09.10.2009.a. OÜ- SG täitmata kohustusi 3 579 635,95 EUR, millest: - Laenu põhiosa 2 596 000,00 EUR - Intressi võlg 41 287,95 EUR - Viivise võlg 942 348,00 EUR Eesti Panga kehtiva kursi alusel moodustab DnB Nord Panga nõue seega

56 009 131,85 EEK. Nõue on pandiga tagatud.

3.2.1.2. Maksuja Tolliameti poolt esitatud 25.09.2009.a. saldoteatise kohaselt moodustavad võlgniku maksuvõlad kokku 4 738,00 krooni, maamaksu näol. Maksusummadelt arvutatud intress on 7 048,66 krooni.

3.2.1.3. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku vastu täitemenetlusi algatatud ei ole.

3.2.1.4. Täiendavalt on ajutisele haldurile teatanud oma nõudest:

- M P , nõue summas 20 000 EEK, mis tuleneb suulise eelkokkuleppe alusel korteri ostu-müügilepingu sõlmimiseks üle kantud rahast. - OÜ N K nõue summas 121 960,00 krooni, mis tuleneb 01.05.2007.a. sõlmitud Maaklerlepingust.

Järelpärimiste teel saadud andmetel on võlgniku vastu nõudeid summas 70 006 459,21 krooni.

Tsiviilasi nr 2-09-20941

3.2.2. Võlgniku poolt esitatud andmetel (seisuga 09.10.2009.a.):

3.2.2.1. Lühiajalised võlakohustused Tagatiseta võlakohustus M OÜ

2 754 334,00 krooni Tagatisteta võlakohustus H S

168 942,37 krooni

3.2.2.2 Ostjate ettemaksed Ettemaksud 2 korteri eest, mida soovitakse müüa 28 333,32 krooni (krt nr 20 summas

20 000 krooni ja krt. 11 eest 8 333 krooni).

3.2.2.3 Võlad hankijate ees 12 524 691,40 krooni, millest:

VK AS

193 809,60 krooni T L OÜ

7 005,00 krooni N K OÜ

26 020,00 krooni LL OÜ

9 921 244,00 krooni M S A OÜ

120 308,00 krooni N OÜ

377 600,00 krooni ISS E AS

2 096,40 krooni E OÜ

23 150,00 krooni RTG P AS

1 751 110,00 krooni D OÜ

4 816,40 krooni ARS G OÜ

82 532,00 krooni E A L

15 000,00 krooni

3.2.2.4 Maksuvõlad 2 447 003,98 krooni

3.2.2.5 Pikaajalised kohustused Pangalaen DnB Nord Pank

40 041 583,92 krooni Pangalaen Swedbank

6 650 544,26 krooni Võlakohustus GGOÜ 59 613 688,18 krooni

3.2.2.6. Kehtivad töölepingud töötajatega puuduvad. Võlad töövõtjatele puuduvad. Võlgniku, OÜ SG esitatud andmetel seisuga 07.10.2009.a. on kohustusi summas

77 691 585,72 krooni.

Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile

Võlgniku vara moodustab raha pangakontol summas 9 496,25 krooni, kinnistu Tartus XXX ja kinnistud Tallinnas, XXX (korteriomandid ja parkimiskohad).

Ajutise halduri hinnangul üldisest majanduslangusest ja kinnisvaraturu jahenemisest järeldatav, et kinnisvara müügitehingud jätkuvalt vähenevad. Võlgniku esindaja teavitas, et kinnistu XXX, Tartu, mille soetamishind on bilansi kohaselt 49 256 780,00 krooni ei ole õnnestunud realiseerida 5 miljoni krooni eest. Ajutine haldur seisukohal, et äriühingu tulevikus prognoositavad rahavood ei kata ära jooksvaid püsikulusid ning ei võimalda asuda täitma ka olemasolevaid kohustusi pikemas perspektiivis. Äriühing ei ole suutnud oma jooksvate rahavoogude arvelt tasuda jooksvaid laenumakseid ja likviidsed rahalisi vahendeid

Tsiviilasi nr 2-09-20941 on väga vähe. Käesoleval hetkel ei ole teada mitte ühtegi võimalikku tekkivat rahavoogu, mis tagaks edaspidi isegi kõigi jooksvate püsikulude tasumise.

Võlgniku bilansis on kajastatud varasid kokku ligikaudu 71 626 697,56 krooni väärtuses, millest kinnisasjad moodustavad 53 029 852,40 krooni. Majanduses valitsevat olukorda arvesse võttes tuleb kinnisasjade tegelikku väärtust hinnata ca 50% madalamaks pankrotimenetluse algatamisel esitatud bilansis märgitud väärtusest.

Eeltoodu alusel ning eeldades võlgniku antud selgituste õigsust on ajutise halduri hinnangul OÜ SG varade hinnanguline väärtus ligikaudu 15 miljonit krooni.

Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta

Raamatupidamise andmed esitati ajutisele haldurile 07.10.2009.a.ja 26.10.2009.a. Tegemist on võlausaldaja pankrotiavaldusega.

Võlgniku makseraskuste tekkimise alguseks võib halduri hinnangul pidada 2009.a algust.

Võlgniku esindaja selgitusel OÜ SG loodi tegutsemaks kinnisvaraturul projekti põhiselt. Selleks osteti krunt Tallinnas aadressil Sõpruse pst 31/ 31A. Sellele otsustati omafinantseerimise ja pangalaenu toel ehitada ärija korterelamu, mis pidi valmima 02.2007. Kuna ehitus läks kallimaks ja korteriturul hakkas tekkima olukord, kus korterite müümine oli väga keeruline ning hinnad hakkasid langema, ei olnud võimalik maksta ka LL planeeritud mahus ja ajal. Kuna maja valmimine viibis pea 9 kuud, oli ka aktiivset müüki keeruline teostada, sest inimesed ei olnud enam valmis pooleliolevaid kortereid ilma kasutusloata majja ostma. Kasutusloa saime aprillis 2008. Samuti tuli hakata korterite müügihinda alla laskma, mis 2008. aasta lõpuks oli isegi kuni 40% algsest. Sama seis oli kogu 2009. aasta. Turusituatsioon oli muutunud kehvaks, sest kinnisvara turul oli palju valminud kortermaju. Kortermaja omahind oli ka väga kõrge kuna ehitushinnad olid kokku lepitud veel 2006. aastal ehk buumi-aja lõpus ja ehitaja esitas kogu aeg veel lisaarveid lisatööde eest. Korteriturg kuivas praktiliselt kokku, siis tekkis olukord, et ehitusfirmaga arveldamine osutus väga keeruliseks. Võlgniku esindaja ei kajastanud oma selgituses Tartus Raudtee 114 omandatud kinnistuga seonduvat.

Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks majanduselanguse käigus ostjaskonna maksejõulisuse vähenemine ning sellest tingitud kinnisvaraturu madalseis.

Maksejõuetuse tekkimisele on kaasa aidanud ka võlgniku juhatuse liigne optimism kinnisvaraturu järjepideva arengu osas ning sellest tulenevalt väärate investeerimisotsuste tegemine. Juhatuse liikme ülesanded eeldavad majandustegevuse arvandmetest, sh bilansist ja kasumiaruandest arusaamist ning vastavalt sellele ka konkreetsete juhtimisotsuste vastuvõtmist. Seetõttu on püsiva maksejõuetuse tekkimisele avaldanud mõju ajutise halduri hinnangul ka makseraskuste tekkides juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ning põhjendamatu optimism tekkinud ajutistest raskustest iseeneslikult üle saada. Nimetatud olukorda ei saa pidada juhatuse liikme hoolsuskohustuse nõuetekohaseks järgimiseks.

Ajutine haldur, analüüsinud ja hinnanud senist majandustegevust ning tekkinud olukorda kogumis, leiab, et varasemad juhtimisotsused ei ole otseselt käsitletavad raskete juhtimisvigadena pankrotiseaduse tähenduses ning need ei ole otseseks maksejõuetuse

Tsiviilasi nr 2-09-20941

tekkimise põhjusteks. Küll on väärad investeerimisotsused avaldanud olulist mõju maksejõuetuse tekkimisele.

Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et majandusraskused ja pankrotimenetluse algatamise vajalikkus on tingitud eelkõige üldisest majanduskasvu aeglustumisest tingitud müügimahtude vähenemisest, millele ei ole järgnenud võlgniku juhatuse poolt kiireid otsuseid muutuvas majanduskeskkonnas.

Ajutine haldur, tutvunud võlgniku esindaja poolt esitatud andmete põhjal võlgniku senise majandustegevusega, ei ole käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud võlgniku tegevuses ebatavalisi ja majandustegevusega otseselt mitteseotud kulusid.

Käesoleva aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Ajutise halduri hinnangul tuleb kontrollida võlausaldaja väidet, et võlgnik on vahetult enne pankrotimenetluse algatamist teostanud tehinguid lähikondsetega. Halduril puuduvad käesoleval ajal täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile.

Eelpool nimetatule tuginedes ning arvestades asjaolusid, et võlgniku majandustegevus on olnud kahjumlik juba pikemat aega ning kasumliku majandustegevuse korraldamiseks võimalused puuduvad, sest tegevust toetav rahavoog sisuliselt puudub. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Tulenevalt eelnevast on maksejõuetuse põhjuseks eelpool toodud asjaolud, mille tõttu võlgnik ei suutnud täita oma kohustusi ja püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda 2009.a. veebruar.

Välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes.

Ajutine haldur ei ole pankrotimenetluse käigus käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud, et võlgniku majandustegevuses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS §-dest 110-114.

Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamisvõimaluste kohta

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata ja võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Vara realiseerimine bilansis kajastatud väärtuses on ajutise halduri hinnangul suure tõenäosusega võimatu. Võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks.

Võlgnikul on olemas vara, mille arvelt on võimalik läbi viia pankrotimenetlus, mille kaudu rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel.

Ajutise halduri hinnangul on

kompromissi sõlmimise võimalikkus võlgniku pankrotimenetluses vähetõenäoline.

Tsiviilasi nr 2-09-20941

Arvestades antud menetluse mahtu, leiab ajutine haldur, et lisaks talle tuleks määrata kohtul veel üks haldur, kelleks võiks olla A Hermet.

Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 34 000,00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks.

Võlausaldaja jääb oma nõude juurde kuulutada välja võlgniku pankrot.

Võlgnik ei nõustu ajutise halduri seisukohaga üldises. Muuhulgas võlgnik leiab, et kohus ei oleks saanud algatada pankrotimenetlust, kuna ei ole täidetud pankroti algatamise eeldused, st ei ole võlgnikule kätte toimetatud I pankrotihoiatust, aga II pankrotihoiatuse osas oleks pidanud kohus keelduma menetlusse võtmisest motiividel, mis võlgnik esitas eelneval istungil.

Võlgnik tugineb muuhulgas ka Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-20-05 ja 3-2-1-122-05. nende põhjal leiab võlgnik, et võlausaldaja poolt uue pankrotihoiatuse tegemine ning selle kättetoimetamine võlgnikule ei loo uut alust pankrotiavaldusele ning kohus on põhjendamatult võtnud menetlusse ja lahendanud selle. Kohtul oleks tulnud keelduda teise avalduse menetlusse võtmisest. Samuti leiab võlgnik, et vaatamata pankrotiseisule ei saa kohus kuulutada välja pankrotimenetlust, kui võlausaldaja nõue on vaieldav. Võlgnik jääb selle juurde, et esitatud nõue on vaieldav ning seetõttu tuleks vaidlus lahendada üldises menetluskorras.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 183 kohaselt juhatus korraldab OÜ raamatupidamist.

Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad, on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul on ajutise halduri aruande kohaselt varasid reaalses väärtuses ca 15 miljoni krooni ulatuses, kohustusi on võlgnikul vähemalt 71 miljoni krooni eest.

Võlgniku vastuväidete osas kohus ei pea vajalikuks muuta oma seisukohta seoses pankrotimenetluse algatamise õigustatusega, mis kohus avaldas menetluse algatamise määruses. Samuti ei ole kohtu arvates alust muuta oma seisukohta seoses võlausaldaja nõude vaieldavusega.

Tsiviilasi nr 2-09-20941

Kummagi väite osas ei ole võlgnik esitanud kohtule uusi tõendeid ega põhjendusi, mistõttu kohus jääb oma 21.09.2009.a. määruses toodud põhjenduste juurde, ega pea otstarbekaks neid uuesti antud määruses korrata.

TSaarma on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ SG pankrotihalduriks ning ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Samuti on oma nõusoleku andnud A Hermet. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et antud menetluse mahtu arvestades oleks otstarbekas määrata antud menetlusse kaks eelmainitud haldurit.

Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Pooled ei ole selles osas vastuväiteid ka esitanud.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat juhatuse liiget KL ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 03.detsembril 2009, kell 09.45. Pankrotihalduritel tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik