2-09-51912/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-51912

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht

13. november 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-51912 Tsiviilasi

KÜ hagi N (registris N) G`i ja N G`i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

20 535,34 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KÜ (registrikood xxx, asukoht , xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige R Genno Kostja I N (N) G (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja II N G (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista N (registris N) G`ilt ja N G`ilt solidaarselt 23

738 (kakskümmend kolm tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 93 senti KÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täielikult (100%) solidaarselt N (registris N) G`i ja N G`i kanda.

Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud

2-09-51912

1. Kostjad on Xxx, Tallinn asuva korteri ühisomanikud. Elamu hooldust korraldab ja korteriomanike elutegevuseks vajalikke kommunaalteenuseid vahendab hageja. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud ja vahendatud hooldusja kommunaalteenuseid, kuid ei ole selle eest nõuetekohaselt maksnud. Hageja esitas kostjale igakuiselt arveid. Kostjad ei ole arvete eest nõuetekohaselt tasunud perioodi oktoober 2006 – juuli 2009 eest, mistõttu on seisuga 07.08.2009 kostjate võlgnevus

23 738,93 krooni, sh viivis 3 203,59 krooni.

Hageja nõue ja põhjendused

2. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 23 738,93 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 100, AÕS § 72 lg 1, § 75 lg 1, KÜS § 2 lg 1, KOS § 10 lg 3, § 12 lg 1.

Kostjate vastuväited

3. Kostjad sisulisi vastuväiteid hagile ei ole esitatud. Kostjad märgivad ainult, et kostja I töötab AS-is ISS Eesti ning kostja II ei tööta ja nad on nõus kohtumäärusega..

Kohtu põhjendused

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.

5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. Kostjad on Xxx, Tallinn asuva korteri ühisomanikud (tl 10). Elamu hooldust korraldab ja korteriomanike elutegevuseks vajalikke kommunaalteenuseid vahendab hageja (tl 11-19). Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud ja vahendatud hooldusja kommunaalteenuseid, kuid ei ole selle eest nõuetekohaselt maksnud. Hageja esitas kostjale igakuiselt arveid. Kostjad ei ole arvete eest nõuetekohaselt tasunud perioodi oktoober 2006 – juuli 2009 eest, mistõttu on seisuga 07.08.2009 kostjate võlgnevus 23 738,93 krooni, sh viivis 3 203,59 krooni (tl 6).

8. Korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt KÜS § 151 lg 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse

2-09-51912

tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

9. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendiga on leidnud tõendamist kostjate poolt tasumisele kuuluvad summad hooldusja kommunaalteenuste eest. Kostjad ei ole sisulisi vastuväiteid kohtule esitanud, seega leiab kohus, et tuleb lugeda, et kostjad on nõus võlgnevusega hagejale. Kohus märgib, et kostjatel on kohustus täita oma seadusest tulenev kohustus nõuetekohaselt, mistõttu kostjatelt tuleb välja mõista 23 738,93 krooni hageja kasuks.

Menetluskulud

10. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, 2, 3 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Maire Lukk Kohtunik