3-08-1173/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1173 Haldusasi Maie Paide kaebus Rae Vallavalitsuse 26.02.2008 korralduse nr 237 ja 15.04.2008 korralduse nr 446 tühistamiseks ning Rae Vallavalitsuse kohustamiseks asja uueks läbivaatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24.10.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maie Paide apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Maie Paide Vastustaja – Rae Vallavalitsus, esindaja Teet Kukk Kolmandad isikud – Teet Aloe, esindaja vandeadvokaat Anto Kasak; Hele Murumets ja Aare Aloe

RESOLUTSIOON

Jätta Maie Paide apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.10.2008 kohtuotsus muutmata. Mõista Maie Paidelt menetluskuludena Teet Aloe kasuks välja 4000 krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 08.06.1994 otsusega nr 3963 on Aare Aloe, Teet Aloe, Maie Paide ja Hele Murumets tunnistatud omandireformi õigustatud subjektideks Rae vallas (end Tõdva vald, Lehmja mõis) asuva maaüksuse Joosepi 4, kinnistu nr 1702, pindala 43,78 ha ja juurdelõigete

3-08-1173

2(7) „A, BI, BII, BIII“ pindalaga 6,72 ha (kokku 50,5 ha) suhtes igaüks ¼ mõttelises osas oma vanaisa järgi.

Joosepi talumaade asukoha skeemi kohaselt paiknevad talu maad kuuel lahustükil. Neist ühel, 12,6 ha suurusel lahustükil paiknevad endise Joosepi talu hooned, mille omandas 15.01.1992 testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel Maie Paide. Kõik õigustatud subjektid on esitanud Rae Vallavalitsusele avaldused, milles nad soovivad oma osade tervikuna tagastamist endise Joosepi 4 talu maast. Omavahelist kokkulepet maa tagastamise kohta õigustatud subjektid sõlminud ei ole.

Maie Paide esitas 19.12.1997 Rae Vallavalitsusele avalduse ca 13 ha maatulundusmaa (lahustükk endise Joosepi talu maadest) ostueesõigusega erastamiseks oma emalt pärimise teel omandatud ehitiste juurde. Tegemist on lahustükiga, millel asuvad Maie Paidele kuuluvad hooned ning mida ta kasutab aiandusja põllumajandussaaduste tootmiseks.

Kuna Rae Vallavalitsus ei andnud välja maa ostueesõigusega erastamise korraldust, vaidlustas Maie Paide vallavalitsuse tegevusetuse Tallinna Halduskohtus. Kohtuvaidlusse olid kolmandate isikutena kaasatud ka A. Aloe ja T. Aloe. Tallinna Halduskohtu 16.04.2004 otsusega haldusasjas nr 3-246/2004 kaebus rahuldati ja tehti Rae Vallavalitsusele ettekirjutus Maie Paide poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse läbivaatamiseks ja seni välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks. Kohtuotsuse põhjendustes leiti, et Maie Paide on üheaegselt esitanud samale maale nii tagastamise kui ka ostueesõigusega erastamise taotluse. Mõlema taotluse üheaegne rahuldamine ei ole võimalik. Seetõttu peab Maie Paide esmalt selgusele jõudma, kas ta jääb maa tagastamise taotluse juurde või loobub maa tagastamise nõudest ja soovib maa kompenseerimist ning erastab seejärel maa ostueesõigusega temale kuuluvate hoonete juurde. Kohtuotsus on jõustunud.

Maie Paide loovutas 22.07.2005 maa tagastamise nõudeõiguse oma alaealisele pojale Lennart Paidele.

Rae Vallavalitsuse 16.08.2005 korraldusega nr 991 määrati Joosepi 4 maa tagastamise ja kompenseerimise õigustatud subjektidele H. Murumetsale, A. Aloele, T. Aloele ja L. Paidele tähtaeg kokkulepete sõlmimiseks.

Maie Paide kinkis 28.10.2005 sõlmitud notariaalse kinkelepingu alusel ½ mõttelist osa Joosepi talu hoonetest vallasasjana oma tütrele Maarja Paidele.

Rae Vallavalitsuse 07.03.2006 korralduse nr 262 „Assaku alevik Veski tee 17 (Joosepi talu) ehitiste maa suuruse ja piiride määramine“ punktiga 1 määrati Harju maakonnas Rae vallas Assaku alevikus Veski tee 17 (Joosepi talu) maaüksusel asuvate ehitise ja rajatise ostueesõigusega erastatava maa suuruseks ligikaudu 12,31 ha (maatükk I – 1,91 ha ja maatükk II – 10,40 ha).

T. Aloe ja A. Aloe vaidlustasid halduskohtus 07.03.2006 korralduse nr 262. Tallinna Halduskohtu 06.10.2006 kohtuotsusega haldusasjas 3-06-707 korraldus nr 262 tühistati. Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2007 kohtuotsusega muudeti halduskohtu otsuse põhjendusi, kuid muus osas jäi halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et olukorras, kus isik nõuab samaaegselt nii maa tagastamist kui erastamist, ei ole erastamismenetluse läbiviimine võimalik. Kuni kaebaja ei ole maa tagastamise taotlusest loobunud, ei saa vastustaja erastamise toiminguid teha ning maa erastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsus on jõustunud.

3-08-1173

3(7)

L. Paide loovutas 15.08.2007 maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse tagasi Maie Paidele.

22.08.2007 Rae Vallavalitsusele esitatud kirjas kinnitab Maie Paide, et ta ei ole loobunud maa tagastamise nõudeõigusest Joosepi 4 maa osas ning avaldab jätkuvalt soovi maa tagasisaamiseks.

Rae Vallavalitsuse 23.10.2007 korraldusega nr 1623 määrati uuesti Joosepi 4 maa tagastamise ja kompenseerimise õigustatud subjektidele ning ehitiste omanikele – H. Murumetsale (subjekt), A. Aloele (subjekt), T. Aloele (subjekt), Maie Paidele (subjekt, ehitiste omanik) ja Maarja Paidele (ehitiste omanik) tähtaeg maa jagamiseks ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa piiride määramiseks. Sama korralduse punkti 3 kohaselt kokkuleppe mitteesitamisel lahendab vallavalitsus õigusvastaselt võõrandatud maa küsimuse vastavalt maareformi seadusele. Korraldusele nr 1623 esitas Maie Paide Rae Vallavalitsusele 21.11.2007 vaide, mille Rae Vallavalitsus jättis 27.11.2007 korraldusega nr 1876 rahuldamata.

Rae Vallavalitsuse 26.02.2008 korralduse nr 237 “Tagastamisnõudega maal asuvate ehitise (Assaku alevik Veski tee 17) teenindamiseks vajaliku maa määramine ja katastriüksuse moodustamine lahustüki tagastamiseks“ punktiga 1 määrati Harju maakonnas Rae vallas Assaku alevikus Veski tee 17 maaüksusel asuvate ehitise ja rajatise teenindusmaa suuruseks ligikaudu 1,9 ha vastavalt juurde lisatud asendiplaanile. Ligikaudu 1,9 ha suurune maatükk tagastatakse Maie Paide omandisse maareformi seaduse § 12 lg 13 alusel. Nimetatud maatüki tagastamisega väheneb Maie Paide nõudeõiguse mõtteline osa ülejäänud Joosepi 4 talumaa tagastamisel. Korralduse punktiga 3 kohustati Maie Paidet tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult 3 kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates ja teavitama vallavalitsust 10 päeva jooksul tellimuse esitamisest. Korralduse punktiga

4 jäeti rahuldamata Maarja Paide esitatud avaldus Assaku alevik Veski tee 17 asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamiseks ja selgitati, et enne maa tagastamise korralduse andmist on Maie Paidel õigus loovutada ehitiste kaasomanik Maarja Paidele nõudeõigus osas, mis vastab ehitiste juurde tagastatava maa piiriettepanekus näidatud suurusele. Sellisel juhul tagastatakse maa Maie Paide ja Maarja Paide kaasomandisse.

Maie Paide esitas 30.03.2008 Rae Vallavalitsusele vaide taotlusega tunnistada 26.02.2008 korraldus nr 237 kehtetuks. Vaide alusel on maa õigustatud subjektide Maie Paide ja H. Murumetsa vahel sõlmitud maa jagamise kokkulepe, millega teised õigustatud subjektid liituda ei soovinud. Kuigi ringkonnakohtu 02.05.2007 otsusega muudeti Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-06-707 tehtud otsuse motiive, on ettekirjutusena käsitletav üksnes kohtuotsuse resolutsioon, mitte põhjendused.

Rae Vallavalitsus väljastas 15.04.2008 korralduse nr 446 „Rae Vallavalitsuse 26.02.2008 korralduse nr 237 „Tagastamisnõudega maal asuvate ehitiste (Assaku alevik Veski tee 17) teenindamiseks vajaliku maa määramine ja katastriüksuse moodustamine lahustüki tagastamiseks” kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide läbivaatamine“. Korraldusega jäeti vaie rahuldamata. Haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel tagastati vaie osas, mis puudutab väidet, et Rae Vallavalitsus ei ole määranud ostueesõigust omavale isikule erastatava maa suurust.

2. Maie Paide esitas 19.06.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Rae Vallavalitsuse 15.04.2008 korralduse nr 446 tühistamist. Kohus on hiljem nimetatud taotlust tõlgendanud kui taotlust Rae Vallavalitsuse 26.02.2008 korralduse nr 237 ja 15.04.2008

3-08-1173

4(7) korralduse nr 446 tühistamiseks ning Rae Vallavalitsuse kohustamiseks asja uueks läbivaatamiseks. Kaebaja leiab järgmist: 1) korraldus nr 237 ei arvesta asjaoluga, et Tallinna Halduskohtu 16.04.2004 haldusasja nr 3- 246/2004 kohtuotsuse kohaselt on kaebajal õigus otsustada, kas ta jääb maa tagastamisnõude juurde või soovib erastada oma hoonete juurde maad ostueesõigusega. Vastustajal ei ole õigust nõuda kaebajalt maa tagastamisnõudest loobumist; 2) kaebaja ja H. Murumetsa vahel on 22.12.2003 sõlmitud maa jagamise kokkulepe, mis leidis aset kõigi õigustatud subjektide teadmisel. A. Aloe ja T. Aloe ei ole põhjendanud, miks nad kokkuleppega ei soovi liituda; 3) Rae Vallavalitsuse 23.10.2007 korraldus nr 1623 ei arvesta Riigikohtu 28.03.2006 määrusega asjas nr 3-3-1-27-06, millest tulenevalt ei ole siduvad kohtu põhjendused, vaid üksnes resolutsioon. Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-707 üksnes muudeti samas kohtuasjas tehtud Tallinna Halduskohtu otsuse põhjendusi; 4) vastustaja on kohustatud esmalt lahendama maa ostueesõigusega erastamise ja seejärel maa tagastamise vastavalt MaaRS-le. Vastustaja tegevus, jättes 26.02.2008 korralduse nr 237 punktiga 4 rahuldamata M. Paide maa ostueesõigusega erastamise avalduse, on vastuolus MaaRS-ga ja rikub M. Paide õigusi; 5) vaide läbivaatamisel pole õigusrikkumisi kõrvaldatud.

3. Rae Vallavalitsus palub jätta kaebuse rahuldamata: 1) maa tagastamise menetluses tuleb kõiki õigustatud subjekte kohelda võrdselt ning kaalutlusõigust teostades määrata kindlaks ehitise juurde tagastatava maa suurus ja piirid. Õiguspärane ja kõikide õigustatud subjektide õigustega arvestav lahend on selline, kui ehitise omanikule kaebajale tagastatakse Joosepi talu ehitiste juurde ligikaudu 1,9 ha suurune lahustükk vastavalt MaaRS § 12 lõikele 13 ning ülejäänud Joosepi 4 maad koos juurdelõigetega ”A, BI, BII, BIII” tagastatakse õigustatud subjektidele kaasomandisse, kusjuures kaebaja osa väheneb Joosepi talu hoonete juurde tagasi saadud lahustüki pindala ulatuses; 2) korralduses nr 446 on arvestatud asjaoluga, et isikul ei saa olla samaaegselt maa tagastamise ja erastamise õigust, kuna MaaRS § 12 lõige 12 on erinorm maa ostueesõigusega erastamise õigust sätestavate normide suhtes; 3) korralduse nr 237 andmisega on loodud eeldused ca 1,9 ha suuruse lahustüki tagastamiseks kaebajale kuuluvate ehitiste juurde, mis võimaldab maa tagastamise menetlust jätkata ning tagastada ülejäänud maa õigustatud subjektide kaasomandisse; 4) et kokkulepet saaks lugeda kokkuleppeks MaaRS tähenduses, peavad sellega nõus olema kõik õigustatud subjektid. Lisaks peab eelnimetatud kokkulepe olema kinnitatud vallasekretäri poolt. Kuna vastustaja andmetel sellist kokkulepet Joosepi 4 talumaa õigustatud subjektide vahel pole, puudub vastustajal võimalus tagastada maad vastavalt kokkuleppele.

4. Kolmandad isikud paluvad jätta kaebuse rahuldamata: 1) Rae Vallavalitsuse 26.02.2008 korraldus nr 237 on mõistlik kompromiss, mis arvestab õiglaselt kõigi õigustatud subjektide huve; 2) kaebuse argumendid on valdavas osas juba eelnevalt analüüsitud ja leidnud lahenduse Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2007 otsuses haldusasjas nr 3-06-707. Olukorras, kus kaebaja ei ole loobunud maa tagastamise või kompenseerimise nõudest, ei saanud vastustaja maa erastamise menetluses toiminguid teha.

5. Tallinna Halduskohtu 06.02.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebajalt mõisteti Teet Aloe kasuks välja õigusabikulud 6000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused: 1) nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-06-707 leidnud, et olukorras, kus ehitise omanik nõuab üheaegselt nii ehitise teenindamiseks vajaliku

3-08-1173

5(7) maa erastamist kui selle tagastamist MaaRS § 12 lg 12 alusel, ei ole maa erastamise menetluse läbiviimine võimalik. MaaRS § 12 lg 12 on erinormiks maa ostueesõigusega erastamise õigust sätestavate normide, sealhulgas MaaRS § 6 lg 2 punkti 3 suhtes ja olukorras, kus tagastataval maal asuv ehitis on ühe õigustatud subjekti omandis ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, siis maa erastamisele ei kuulu, vaid tagastatakse. MaaRS § 12 lg 12 ei ole kohaldatav olukorras, kus õigusvastaselt võõrandatud vara endise omaniku õigusjärglane ei taotle maa tagastamist ega kompenseerimist. Sellisel juhul kuuluvad kohaldamisele maa ostueesõigusega erastamist käsitlevad MaaRS üldised sätted; 2) kaebaja on korduvalt selgelt väljendanud oma soovi saada tagasi Joosepi 4 talumaa vastavalt oma nõudeõigusele. Kaebajale on varasemalt selgitatud, et tal tuleb teha valik, millise nõude juurde ta soovib jääda. Siinjuures asjaolu, et kohtuotsuse ettekirjutusena on käsitletav üksnes kohtuotsuse resolutsioon ja vastustaja on korralduse andmisel arvestanud nimetatud ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega, ei muuda korraldust õigusvastaseks; 3) kaebaja on vääralt mõistnud õigustatud subjektide vahel maa jagamiseks sõlmitavate kokkulepete olemust ja tähendust. Et kokkulepe oleks kooskõlas MaaRS, peavad sellega nõus olema kõik õigustatud subjektid. Lisaks peab eelnimetatud kokkulepe vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” punktile 52 olema kinnitatud vallasekretäri poolt. MaaRS § 14 lg 1 kohaselt tagastatakse maa subjektide kaasomandisse vastavalt nende osadele, kui õigustatud subjektid kokkuleppele ei jõua. Seetõttu ei olnud vastustajal võimalust tagastada maad vastavalt kokkuleppele. Seega väide, et kaebaja ja õigustatud subjekti H. Murumetsa vahel sõlmitud kokkulepe on jäänud arvestamata, on ekslik. Kuna selle kokkuleppega ei ole liitunud

A. Aloe ja T. Aloe, on viidatud kokkulepe põhjendatult jäänud arvesse võtmata. Ekslik on kaebaja arusaam, et mõne õigustatud subjekti poolt tagastatava maa jagamise kohta kokkuleppe sõlmimisest keeldumine on käsitletav vara tagastamise menetluses kohustusliku toimingu tegemata jätmisena. Kui kokkulepet ei sõlmita, tagastatakse maa kaasomandisse; 4) kaebaja on väitnud, et ta ei ole maa tagastamise nõudeõigusest loobunud ja 26.02.2008 korraldusega nr 237 ongi lahendatud Joosepi 4 maa tagastamise küsimus. Sealjuures on vastustaja arvestanud asjaoluga, et teised õigustatud subjektid ei ole tagastataval maal asuva ehitise kaasomanikud, mistõttu on ehitisele määratud teenindusmaa ja kaebaja omandis olevate ehitiste juurde on korralduse 237 punkti 2 kohaselt maa tagastatud lahustükina kaebaja ainuomandisse. Sealjuures on vastustaja arvestanud sarnases asjas Riigikohtu 09.05.2006 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-40-06 toodud seisukohtadega. Eeltoodust tulenevalt ei ole korraldusega rikutud kaebaja õigusi hoonete omanikuna; 5) kaebaja on väitnud, et temale tulnuks tagastada 12,6 ha suurune lahustükk, millel paiknevad kaebaja hooned, tervikuna. Riigikohus on 27.01.2001 kohtuasjas nr 3-3-1-1-01 asunud seisukohale, et maa suurus ei ole ainus kriteerium maa jagamisel õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjekti ning sellel maal asuva elamu omaniku vahel. Vastustaja on püüdnud võrdselt arvestada kõigi õigustatud subjektide huvidega ning on lähtunud nii maatükkide suurusest kui ka nende kasutusvõimalusi ja väärtust mõjutavatest erinevatest teguritest; 6) kuna Rae Vallavalitsuse 26.02.2008 korraldus nr 237 on õiguspärane, ei kuulu rahuldamisele ka sellele korraldusele esitatud vaide läbivaatamise kohta tehtud vaideotsus, mis on vormistatud Rae Vallavalitsuse 15.04.2008 korraldusena nr 446. Samuti ei kuulu rahuldamisele kohustamisnõue.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Maie Paide apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada:

3-08-1173

6(7) 1) halduskohus ei ole esitanud põhjendavas osas faktilisi ja õiguslikke põhjendusi, miks kohus ei arvestanud MaaRS § 12 lg-s l3 sätestatut, et kui lahustükk on väiksem kui nõudeõiguse osa tagastatavast maast, siis tagastatakse maa lahustüki ulatuses eraldi kinnistuna ehitise omanikule. Vastustaja korraldus nr 237 on tehtud nimetatud sätte alusel. Kaebaja omandis olevad hooned paiknevad 12,6 ha suurusel lahustükil. Apellandi nõudeõiguse osa on 12,625 ha, seega on lahustükk väiksem kui apellandi nõudeõiguse osa; 2) maa tagastamise menetluses tuleb kõiki õigustatud subjekte kohelda võrdselt. Vastustaja ega kohus ei ole põhjendanud ega analüüsinud, millistele andmetele või asjaoludele on tuginetud, väites, et tagastatavate lahustükkide väärtustasemed on erinevad. Kaebaja maatükkide erineva väärtustaset puudutava seisukohaga ei nõustu.

7. Rae Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kui tagastamisnõudega maal asuvad ühe õigustatud subjekti omandis olevad ehitised, on temal ainuõigus saada ehitiste teenindusmaa omanikuks. Teenindusmaa määramisel arvestas vallavalitsus asjaoluga, et kõiki õigustatud subjekte tuleb kohelda võrdselt ning ehitised, mille juurde teenindusmaad määrati, asuvad Assaku alevikus. Teenindusmaa peab võimaldama ehitiste sihipärast kasutamist. Ülejäänud lahustüki osa, mis tagastatakse kaasomandisse, jääb Järveküla küla piiridesse.

8. Kolmandad isikud paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maa tagastamise õigustatud subjektid, so kaebuse esitaja ja kolmandad isikud on 22.05.2009 sõlminud vallasekretäri juures nõuetekohase kokkuleppe maa jagamise osas. Kuna aga nõuetekohast kompromissi kohtule ei esitatud ning esitatud ei ole ka kaebusest loobumise avaldust, tuleb ringkonnakohtul esitatud apellatsioonkaebust menetleda. Ringkonnakohus rõhutab, et kohus kontrollib vaidlustatud haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga ning sõltumata käesoleva kohtuasja tulemist on vastustajal võimalik jätkata maa tagastamise menetlust 22.05.2009 sõlmitud kokkuleppe alusel. Kui sõlmitud kokkulepe ei ühti 26.02.2008 korralduses nr 237 sätestatud maa suurusega, saab vastustaja korraldust nr 237 maa tagastamise menetluses vastavas osas muuta.

10. Ringkonnakohus leiab, et Maie Paide apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on õigesti märkinud, et õiguslikult siduvad ei ole mitte kohtuotsuse põhjendused, vaid üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Samas jääb ringkonnakohus jätkuvalt haldusasjas 3-06-707 antud õiguslike tõlgenduste juurde ning arvestades, et käesolevas kohtumenetluses on menetlusosalisteks samad isikud, ei hakka ringkonnakohus siinkohal haldusasja 3-06-707 põhjendusi õigusnormide tõlgendamise osas kordama.

Kaebaja ei ole käesoleva ajani loobunud maa tagastamise nõudeõigusest ning seetõttu on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja maa ostueesõigusega erastamise avaldust ei ole võimalik sisuliselt läbi vaadata. Maarja Paide maa ostueesõigusega erastamise avalduse rahuldamata jätmise osas ei ole Maie Paidel kaebeõigust, sest see ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus on vastavas osas kaebuse tagastanud.

11. MaaRS § 12 lg 13 sätestab: Kui väljaspool linna piire asuv ühe õigustatud subjekti omandis olev ehitis paikneb tagastatava maa lahustükil ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, tagastatakse ehitise omanikule maa vastavalt tema nõudeõiguse osale tagastatavast maast eraldi kinnistuna ehitise juurde kuuluva või ehitise teenindamiseks vajaliku maana

3-08-1173

7(7) sellest lahustükist või kui lahustükk on väiksem kui nõudeõiguse osa tagastatavast maast, siis lahustüki ulatuses. Väljaspool linna piire asuvast ehitise juurde kuuluvast või ehitise teenindamiseks vajalikust maast moodustatud kinnistust ülejääv maa tagastatakse eraldi kinnistuna kõigi õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide nõudeõiguse osadele tagastatavast maast, arvestusega, et ehitise omanikust õigustatud subjektile ehitise juurde kuuluvast või ehitise teenindamiseks vajalikust maast moodustatud kinnistu ja temale kaasomandina tagastatava maa pindala kokku vastaks tema nõudeõiguse osale tagastatavast maast, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti vastavalt käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule.

Ringkonnakohus leiab, et ka käesolevas asjas on asjakohane viidata Riigikohtu 27.02.2001 lahendile haldusasjas 3-3-1-1-01. Arvestades, et omandireformi õigustatud subjektide vahel ei olnud korralduse nr 237 andmise ajaks sõlmitud kokkulepet maa tagastamise küsimuses, ei saanud vastustaja küsimuse, kui suur maatükk tagastatakse kaebaja ainuomandisse, lähtuda üksnes kaebaja omandis oleva elamu juurde jääva lahustüki suurusest. MaaRS eesmärgiks on tagastada maa subjektidele võimalikult võrdses ulatuses. Seetõttu on ka ette nähtud, et MaaRS §-s 14 nimetatud kokkuleppe puudumisel tagastatakse maa kaasomandisse. Võrdsust õigustatud subjektide vahel ei saa sisustada üksnes maa suurusega, vaid lähtuma peab ka maa väärtusest. Seega ei saa kaebaja nõudeõigust sisustada selliselt, et ¼ mõttelist osa Joosepi 4 maadest on tingimata just 12,625 ha.

Lähtuvalt eeltoodust tuleb juhul, kui tagastatava maa lahustükid on oluliselt erineva väärtusega, MaaRS § 12 lg 13 rakendamisel lähtuda nõudeõiguse suuruse sisustamisel mitte üksnes maa suurusest, vaid tuleks tagada, et teised õigustatud subjektid ei jääks ehitise omanikuga võrreldes põhjendamatult ebasoodsamasse olukorda.

12. Kaebaja ei ole nõustunud sellega, et Joosepi 4 maa lahustükid on erineva väärtusega. Korralduses nr 237 on vastustaja leidnud, et lahustükid asuvad erineva väärtustasemega piirkondades ning on erineva kasutusotstarbega, mistõttu tuleb ehitiste juurde tagastada ligikaudu 1,9 ha suurune lahustükk. Täpsemaid põhjendusi korralduses ei sisaldu. Samas leiab ringkonnakohus, et eelviidatud põhjendamisviga ei tähenda, et vastustaja ei ole nõutavat kaalumist läbi viinud. Olukorras, kus kaebaja omandis olevate ehitiste juurde jääv lahustükk asub Assaku alevis ning tegemist on potentsiaalse elamumaaga, on tegemist oluliselt väärtuslikuma maatükiga, kui on teised maaüksused, mis jäävad hajaasustusega piirkondadesse. Arvestades eeltoodut ning seda, et kaebaja ei ole enda vastuväite kinnituseks mingeid tõendeid esitanud, leiab ringkonnakohus, et korraldus nr 237 on õiguspärane.

13. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kolmas isik Teet Aloe on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 7080 krooni. Arvestades halduskohtu poolt kolmanda isiku kasuks välja mõistetud kulude suurust (6000 krooni) ning ringkonnakohtu toimunud menetlust, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on kaebajalt välja mõista täiendavalt 4000 krooni.

Kaire Pikamäe

Oliver Kask

Viive Ligi