2-09-12312/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-12312 1(7)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-12312 Otsuse tegemise aeg ja koht

06. november 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi M.P.u hagi A.P.u vastu alaealistele lastele elatise nõudes Hagi hind

45 000 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 23.oktoober 2009 Hageja: M.P. (IK xxx) Hageja esindaja:

J. K. (volikirja alusel) Kostja: A.P. (IK xxx) Menetlusosalised Kostja esindaja:

K. K. (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A.P.ult M.P.u kasuks elatis tütre A.P.u (IK xxx) ülalpidamiseks alates

01. augustist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 20.05.2009 igakuise elatusrahana 2000 (kaks tuhat) krooni.

3. Välja mõista A.P.ult M.P.u kasuks elatis alaealise tütre A.P.u (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2000 (kaks tuhat) krooni alates 01. augustist 2008. a kuni tütre täisealisuseni, s. o. kuni 28. jaanuarini 2012. a või kuni lapse vajaduste või vanema varandusliku seisundi muutumiseni.

4. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses A.P.u kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2-09-12312 2(7)

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Viru Maakohtule 23.märtsil 2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel kaks alaealist last: xxx.a sündinud tütar A.P. ja xxx sündinud tütar A.P.. Lapsed elavad koos hagejaga. Kummagi lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad 6010 krooni, s.o. kokku 12020 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise kummagi laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2500 krooni, s.o. kokku 5000 krooni alates 01.08.2008.a

Hageja esitas 08.05.2009 täienduse hagiavaldusele, milles ta ei nõustu kostja vastuses esitatud väidetega. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 01.08.2008, kuna kostja on keeldunud erinevaid põhjendusi tuues täitmast talle, kui ühele vanematest seadusega pandud ülalidamiskohustust. Hageja on püüdnud leida kokkulepet kohtuväliselt, kuid kostja on hageja pöördumisi ignoreerinud.

Kostja väitel lahkus hageja 2006 perekonna juures ja jättis alaealised lapsed elama kostja juurde. Hageja asus alates 06.07.2006 tööle Tallinna Vanglasse, et teenida pere ülalpidamiseks raha. Hageja käis tööl töögraafiku alusel ning kõik oma vabad päevad elas hageja kostja juures koos lastega. Peret pidas üleval hageja oma sissetulekutest. Tütar A. asus 2007 septembris õppima Tallinna Pirita Gümnaasiumi, mistõttu ta viibib tööpäevadel hageja juures Tallinnas. Tütar A.elas kostja juures kuni Illuka Põhikooli 8 klassi lõpetamiseni. Kostja kandis A.ga seotud toidukulud, kuid ülejäänud kulud (riided, jalatsid, sõidukulud, koolituskulud) kandis hageja. Seega ei ole tütred kunagi olnud kostja täielikul ülalpidamisel. Alates sellest ajast, mil lapsed asusid elama hageja juurde, on viimane üksi tasunud kõik laste ülalpidamisega kaasnevad kulud.

Kostjal on oma maja ja 18 hektarit maad, mille peal ei ole laene ega hüpoteeke. Hagejal seevastu on laenuga ostetud korter (una lastel oli vaja elamispinda) mille tagatiseks on mõlemad hageja valduses olevad korterid. Hageja tasub iga kuu laenumakseid, mis ulatuvad 6000 kroonini ning mõlema korteri osas kohustusliku kindlustuse makseid 368 krooni ja kommunaalmakseid üle 4000 krooni, kokku 10368 krooni. Kuna hageja peab üleval kolme last, on ühele lapsele jäävad eluasemekulud 2 592 krooni. Seega ei arva hageja, et eluasemekulud oleksid ülepaisutatud. Kuna kostja ei ole kunagi tütardele riideid ostnud, puudub tal ka ettekujutus kui palju võib nende peale raha kuluda.

Kostja arvates on hageja varaline seisund parem kui kostja varaline seisund. Hageja 2009 aasta keskmiseks palgaks ühes kuus koos haigusrahadega on 12 964 krooni, millest 10363 krooni läheb maksude (laen, kindlustused, kommunaalmaksed, telefon, kaabeltelevisioon) peale. Hagejale jääb elamiseks 2 601 krooni. Alles jäänud summa jagatuna leibkonna peale, mis koosneb hagejast ja 3 ülalpeetavast, on 650 krooni inimese peale. Kostja väidetav neto sissetulek on 5 124 krooni. Peale maja kütusele kuuluva summa 1000 krooni ja pangalaenu 765 krooni mahaarvamist jääb kostjale elamiseks 3 359 krooni, mis on palju suurem summa kui hagejale koos ülalpeetavatega jääv summa. Hageja taotleb kostjalt elatist 2500 krooni lapse kohta, millelt hageja tasub ise tulumaksu. Peale tulumaksu tasumist jääb hagejale elatisena lapse tarbeks umbes 2000 krooni. Lähtudes lapse

2-09-12312 3(7) vajadusest 6010 krooni kuus, jääb hageja kanda 4010 krooni, mis on suurem kui kostjale jääv kohustus.

Hageja on seisukohal, et isegi kui ta teenib kostjast rohkem, säilivad kostjal vanemlikud kohustused oma laste ees. Hageja töötab kahel kohal, et tulla kuidagi toime, kuna peab üksinda täitma mõlema vanema kohustusi. Kostja väide nagu saaks hageja sissetulekut hagejale Jõhvi linnas kuuluva korteri üürimisest, ei vasta tõele. Nimetatud korteris elas hageja tuttav, kellelt hageja tasu korteris elamise eest ei võtnud. Hageja on majanduslikult raskes olukorras, kuid ei hoia kõrvale oma vanemalikest kohustustest nagu teeb seda kostja.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: sünnitunnistuste koopiad (tl 7,8); käendusleping (tl 32-33); palgatõendid (tl 34, 35).

Kostja vastus

Vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja nõustub, et tal lasub alaealiste tütarde ülalpidamiskohustus. Kuid kostja arvab, et nõutava elatise suurus ei ole põhjendatud ning on alust elatise vähendamiseks. Samuti vaidleb kostja vastu elatise väljamõistmisele alates 01.augustist 2008.a

Kostja ei vaidle vastu, et alates 01.08.2008 ei täitnud ta laste ülalpidamiskohustust, kuid selleks olid omad põhjused. Hageja läks perekonnast ära 2006.a ning jättis mõlemad tütred elama kostja juurde. Mõlemad tütred olid kuni 2007 juulini täielikult kostja ülalpidamisel. Tütar A.elas kuni 01.08.2008 kostja juures ning oli kostja ülalpidamisel. Peale 01.juulit 2008 käisid mõlemad tütred kostja juures ning kostja aitas neid millega sai. Seega leiab kostja, et elatise väljamõistmine alates 01.08.2008 ei ole põhjendatud.

Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda vanemate varalisest seisundist ning laste vajadusest. Kostja ei ole nõus hagis nimetatud eluasemekuludega, leides, et need on kõrgendatud. Samuti leiab kostja, et kõrgendatud on kulutused ka riietele ja jalatsitele. Hageja varaline seisund on palju parem, kui kostja varaline seisund. Tulenevalt sellest leiab kostja, et hageja peab täitma laste ülalpidamiskohustust suuremas määras.

Kostja ei ole võimeline maksma elatist hageja poolt nõutud summas. Kostja töötab Viru Jalaväepataljonis, tema keskmine palk on 6542 krooni kuus. Alates jaanuarist 2009 moodustab kostja igakuine töötasu 5 745 krooni. Varast omab kostja kinnistut Illuka vallas, mida kasutab elukohana. Kostjal on kohustus Sampo Panga ees 765 krooni kuus. Seoses Jõhvi tööle sõiduga kulutab kostja bensiinile 1000 krooni kuus.

Kostja andmetel moodustab hageja töötasu umbes 15 000 krooni (neto) kuus. Seega hageja ja mõlema lapse sissetulek ilma elatise väljamõistmiseta moodustab kuus iga perekonnaliikme kohta 5000 krooni. Kui kohus mõistab välja elatise hageja poolt nõutud summas 2 500 krooni kuus kummalegi lapsele, siis moodustab hageja sissetulek iga perekonnaliikme kohta 6 667 krooni. Kostjale jääb elatusvahenditeks kuus 124 krooni. Elatise väljamõistmisel miinimummääras moodustab hageja sissetulek iga perekonnaliikme kohta kuus umbes 6 000 krooni, kuid kostjale jääb elatusvahenditeks kuus 774 krooni. Kummalgi eeltoodud juhtumi korral satub kostja raskesse olukorda, ta ei saa tagastada laenu ning võib ilma jääda töökohast. Kostja leiab, et peale elatise väljamaksmist peab talle jääma elamiseks vähemalt elatusmiinimum.

Eeltoodust lähtudes leiab kostja, et arvestades hageja varalist seisundit on lastel olemas piisav sissetulek ning on alust elatise väljamõistmiseks alla seadusega ettenähtud alammäära. Kostja leiab, et, et ta on võimeline maksma elatist 1 500 krooni kummalegi lapsele.

2-09-12312 4(7) Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: palgatõendid (tl 19, 20); tõend töötasu kohta (tl 56); palgalehed (tl 57-60); limiidileping (tl 61); pangakontode väljavõtted (tl 62- 77).

Kohtuistungid

Kohtuistungil 30.septembril 2009 hageja esindaja vähendas nõuet elatusraha osas ning palub välja mõista kostjalt elatis kummalegi lapsele igakuise elatusrahana 2000 krooni. Hageja selgitas, et alates 01.08.2008 elavad mõlemad lapsed tema juures. Kostja on maksnud lastele sõiduraha, kui lapsed on tema juures käinud.

Kostja selgitas, et tema netosissetulek on praegu 4500 krooni, sellest kulub maksudeks 1500 – 2000 krooni. Pangalaenu võttis ta auto ostmiseks. Elatisena on ta nõus maksma 350- 400 krooni kuus, rohkemaks ta võimeline ei ole. Alates 2008 .a augustist elavad lapsed hagejaga.

Kohtuistungil 23.oktoobril 2009 hageja ja tema esindaja toetasid hagi.

Kostja esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde, leides, et kohus peab lähtuma sellest, et tütardel on küllaldane sissetulek, laste ema saab tunduvalt rohkem palka ja nende majanduslik olukord on tunduvalt parem kui kostjal. Kostja alates augustist 2008 lastele raha maksnud ei ole. Kostja on nõus elatisena kummalegi lapsele maksma 1500 krooni. 6000 krooni eluasemekulusid ei kuulu laste vajaduste hulka, kostja ei pea kinni maksma hageja poolt vara omandamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tütre A.P.u (sündinud 20.05.1991) ja tütre A.P.u (sündinud 28.01.1994) ülalpidamiseks alates 01. augustist 2008 igakuise elatusrahana kummalegi lapsele 2000 krooni.

Kostja nõustub maksma lapsele elatist igakuise elatusrahana 1500 krooni. Kostja leiab, et elatise väljamõistmine alates 01.08.2008 ei ole põhjendatud. Samuti palub kostja vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, leides, et arvestades hageja varalist seisundit on lastel olemas piisav sissetulek.

Vaidlust ei ole, et lapsed põlvnevad kostjast ja on alates 01.08.2008 hageja ülalpidamisel.

PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

PKS § 60 lg 1 kohaselt, vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last ning vastavalt PKS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

2-09-12312 5(7)

Kostja on esitanud vastuväide, et hageja ei ole tõendanud laste vajadusi. Kohus nõustub kostja väitega osas, et hageja poolt ühe lapse eluasemekuludena märgitud 2400 krooni on ülepaisutatud, kuna hageja on ühele lapsele vajalike eluasemekulude hulka arvestatud ka korteri soetamisega seotud laenuja kindlustusmaksed. Korteri on omandanud hageja ning poolte lastel laenuja kindlustuslepingutest tulenevaid kohustisi ei teki. Seega vaatamata sellele, et poolte lapsed elavad laenuga ostetud korteris, ei ole korteri omandamisega seotud kulutused laste ülalpidamiseks vajalikeks eluasemekuludeks. Samas ei anna aga eelnimetatud asjaolu alust kostjalt elatise väljamõistmiseks alla hageja poolt soovitud igakuise elatusraha summat .

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Elatusraha miinimummäär tagab vaid lapse eelduslike minimaalsete vajaduste rahuldamise, mis on vajalikud lapse täisväärtuslikuks arenguks ja kasvamiseks. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut laste vajadustele, kuna hageja soovib elatist alla seadusega kehtestatud miinimummääras.

Kostja on esitanud vastuväite, et tema sissetulek ei võimalda tal hageja poolt nõutavat elatist maksta. Kostja nõustub elatusraha summaga 1500 krooni kuus kummalegi lapsele, leides, et hageja varalist seisundit on lastel olemas piisav sissetulek.

Kohus ei nõustu kostja vastuväitega.

Trancom Eesti OÜ tõendi (tl 34) kohaselt on M.P.u keskmine töötasu ajavahemikus august 2008 kuni märts 2009 olnud 1885,50 krooni (tl 6). Kohtute Raamatupidamiskeskuse pangatõendi (tl 35) kohaselt on hageja keskmine töötasu ajavahemikus august 2008 kuni aprill 2009 olnud

15 577,65 krooni.

Palgatõendite (tl 19,20) kohaselt oli kostja keskmine töötasu ajavahemikus august 2008 kuni veebruar 2009.a 6675,70 krooni. Esitatud palgalehtede (tl 57 – 60) kohaselt on kostja töötasu olnud 2009 juunis 4028 krooni, juulis 5937 krooni, augustis 5644 krooni, septembris 5644 krooni. Eelnimetatud tõendid annavad alust väita, et hageja ülalpidamisvõime (sissetuleku suurus / isik ise + 2 alaealist ülalpeetavat) on parem kui kostja ülalpidamisvõime. Kuna kostjal on kohustus oma lapsi ülal pidada ei, vabasta hageja parem ülalpidamisvõime iseenesest kostjat laste ülalpidamiskohustusest. Enamasti kannab vanem, kelle juures lapsed elavad, suurema osa lapse vajadustest, kui teine vanem. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Lähtuvalt PKS § 61 lg 6 p 1-3, kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19. juuni 2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 asunud seisukohale, et „…üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. /---/ …kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada hageja ülalpidamiskohustuse täitmine.“.

2-09-12312 6(7)

Kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks töövõimetu, st et tema võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Asjaolu, et hageja ülalpidamisvõime on parem kui kostjal, ei tähenda seda, et lapsel on piisav sissetulek PKS § 61 lg 6 p 2 sätestatu mõttes. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ning seega puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks kostja poolt soovitud summani 1500 krooni (ühele lapsele) kuus.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2000 krooni kummalegi lapsele.

Lähtuvalt PKS § 70 lg 1 ja lg 2, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, alates 01. augustist 2008. Hagi on esitatud kohtule 23. märtsil 2008. s.o hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt vähem kui ühe aasta eest. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole alates 01. augustist 2008 hagejale alaealiste laste ülalpidamiseks elatusraha maksnud. Samuti ei ole tuvastatud, et kostja oleks hagejale laste ülalpidamisel muul viisil varalist abi osutanud. Kohus ei tuvastanud kostja osas ka PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid, millest oleks saanud järeldada, et kostjal ei olnud võimalik täita ülalpidamiskohustust vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20. novembri 2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 p-s 11 asunud seisukohale, et „Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanema nõudel teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise välja, kui see vanem ei täida ülalpidamiskohustust. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud vanem ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on mõlema sätte järgi nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kolleegium on 23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kolleegiumi varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal.“.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealiste lapse ülalpidamiseks alates 01. augustist 2008 kuni laste täisealiseks saamiseni kummalegi lapsele igakuise elatusrahana 2000 krooni.

Kostja poolt esitatud tõendid laenulepingu ja laenumaksete tasumise kohta (tl. 61-77) jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatud lepingust tulenevad kohustused ei vabasta kostjat iseenesest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ega anna alust elatise väljamõistmiseks alla PKS § 61 lg 4 sätestatud määra. Samuti on kostjal nimetatud lepingute alusel saanud hüvesid, mida tal on võimalik kasutada.

2-09-12312 7(7)

Hageja poolt esitatud käsunduslepingu (tl 32-33) jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatud leping ei puuduta antud vaidlust.

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik