3-09-2609/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

12. novembril 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2609 Haldusasi Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus R.L.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsusja Migratsiooniamet (edaspidi KMA); Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – R.L. (sündinud xx xx xxxx, Venemaal) Kohtuistungi toimumise aeg

12. novembril 2009. a, Tallinnas Resolutsioon Anda luba R.L.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 12. jaanuarini 2010. a (k.a.). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu määruskaebuse alates käesoleva määruse kättesaamisele järgnevast päevast

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.L. on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja on sündinud xx xx xxxx Venemaal. R.L. saabus Eestisse esmakordselt 1981. aastal koos vanematega. R.L. omas tähtajalist elamisluba Eestis kehtivusega 24.04.1995 kuni 24.04.2000. Siseministri 04.03.2003 käskkirjaga nr 91 ning KMA 28.06.2005 otsusega nr 20051182 on R.L.ile keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest.

2. 10.11.2009 kell 12:30 pidasid Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) Tallinna migratsioonibüroo ametnikud Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Vene Föderatsiooni kodaniku R.L.i 48-tunniks kinni ja toimetasid väljasaatmiskeskusesse.

3. 11.11.2009 esitas KMA Tallinna Halduskohtule taotluse R.L.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks.

KODAKONDSUS- JA MIGRATSIOONIAMETI TAOTLUS

4. R.L.it on korduvalt karistatud kriminaalkorras tahtlikult toimepandud süütegude eest. Isik on alates 1997. aastast kandnud erinevaid karistusi kinnipidamisasutustes ning pannud seejuures kuritegusid toime ka seal viibides. 08.10.2007 esitas R.L. KMA-le tähtajalise elamisloa ja tööloa taotluse (edaspidi taotlus) välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lõike 1 p 5 alusel. KMA saatis 28.11.2007 R.L.ile kirja nr 15.3-09/58338, milles teavitas teda, et tema taotlus jäetakse läbi vaatamata kui ilmselgelt põhjendamatu taotlus ning palus isikul esitada oma arvamus ja vastuväited eeltoodud asjaolu kohta hiljemalt 27.12.2007.

KMA vaatas R.L.i taotluse läbi ning leidis, et talle tuleb keelduda tähtajalise elamisloa andmisest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määruse nr 364 “Tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord” § 9 lõikele 4 saatis KMA R.L.ile 30.01.2008 kirja nr 15.3-09/5096, milles teavitas teda, et VMS § 12 lõike 4 punktide 5 ja 8 ja § 13¹ lõike 3 alusel keeldutakse talle tähtajalise elamisloa ja tööloa andmisest ning palus esitada oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 28.02.2008.

Ka 26.05.2008 KMA otsusega nr 20081167 keelduti R.L.ile tähtajalise elamisloa ja tööloa andmisest. R.L. vaidlustas KMA tähtajalise elamisloa ja tööloa andmisest keeldumise otsuse nr 20081167 kohtus. Tallinna Halduskohtu 07.10.2008 otsusega nr 3-08-1119 jäeti R.L. kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus ei rahuldanud 27.03.2009 R.L. apellatsioonikaebust ja jättis Tallinn Halduskohtu 07.10.2008 otsuse haldusasjas nr 3-08-1119 muutmata. 10.10.2008 vabanes R.L. Tallinna Vanglast seoses karistuse ärakandmisega. 10.10.2008 kell 11.05 peeti isik KMA Tallinna migratsioonibüroo ametnikke poolt kinni ning saadeti samal päeval Eestist välja.

R.L.i kehtestati sissesõidukeeld Eesti Vabariiki alates 10.10.2008 kuni 10.10.2018. R.L. järjekordselt saabus enda sõnade kohaselt Eestisse 10.08.2009 ebaseaduslikult ületades Eesti Vabariigi-Vene Föderatsiooni riigipiiri. R.L.i sõnul ei mäleta tema täpselt, kuidas see juhtus. R.L. on Eestis elanud aadressil xxxxxxxxxxx. Kinnipidamisel ei soovinud ta teha koostööd Eesti ametivõimudega - barrikadeeris ennast korterisse ning keeldus ust lahti tegemast. Eeltoodu näitab, et vaatamata oma kohustusele ei hakka R.L. väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist.

Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid ei pea KMA proportsionaalseks R.L.i viibimist vabaduses, kuna on alust arvata, et ta võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Lähtudes eeltoodust peab KMA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks R.L.i paigutamist väljasaatmiskeskusesse. Eeltoodu tõttu ning seoses asjaoluga, et R.L.il puudub kehtiv reisidokument, taotleb KMA isiku paigutamist VSK-sse.

R.L.´I SEISUKOHT TAOTLUSE OSAS

5. Kohtuistungil R.L. KMA taotlusele vastu väita ega selgitusi anda ei soovinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus R.L.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 14 lõike 3 kohaselt võib ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase Eestist välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. VSS § 18 lg 1 järgi viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. R.L.il puuduvad välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning talle kehtestati sissesõidukeeld Eesti Vabariiki alates

10.10.2008 kuni 10.10.2018. Seega kuulub R.L. Eestist väljasaatmisele. Samas ei ole R.L.i Eestist väljasaatmine võimalik, kuna tal puudub kehtiv reisidokument. Kohtutoimikust puuduvad dokumendid, mis annaksid alust arvata, et isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist oleks perspektiivitu. Arvestades R.L.i soovimatust aidata kaasa väljasaatmismenetlusele ning seda, et isik saabus pärast väljasaatmist tagasi Eesti Vabariiki ega soovinud KMA-ga teha koostööd, on ilmne, et juhul, kui R.L.it VSK-sse ei paigutata, võib tekkida reaalne takistus väljasaatmismenetluse läbiviimiseks. Kuna R.L.il puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning väljasaatmist ei ole võimalik kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu läbi viia, tuleb KMA taotlus rahuldada.

Tiina Pappel kohtunik