2-09-44645/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-44645

Tsiviilasi

H B(ES) I UÜ hagi MTOÜ vastu 221 504,88 krooni ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

120 110,64 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja H B(ES) I UÜ (registrikood xxx, asukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja E Erlach

Kostja MTOÜ(registrikood xxx; asukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MTOÜ221 504,88 (kakssada kakskümmend üks tuhat viissada neli krooni

88 senti) krooni H B(ES) I UÜ kasuks.

3. Välja mõista MTOÜviivis 0,50% päevas põhinõudelt (120 110,64 krooni) alates

12.08.2009 kuni põhinõude täitmiseni H B(ES) I UÜ kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta MTOÜ kanda.

2. Välja mõista MTOÜ menetluskulu 13 060 (kolmteist tuhat kuuskümmend) krooni H

B(ES) I UÜ kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku

(kirjalik vastus ja tõendid).

2

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-

is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

04.09.2009 esitas H B(ES) I UÜ hagi MTOÜ vastu 221 504,88 krooni ja viivise saamiseks. Nõue

tuleneb poolte vahel sõlmitud üürilepingust nr 004-010208-EE102, mille alusel esitatud arved

jättis kostja tasumata.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. TsMS § 318 lg 2 kohaselt

juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või

ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kirjaliku vastuse

esitamise nõue on 12.10.2009 üle antud kostja juhatajale. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei

esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 323 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juriidilisele

isikule, ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile dokumendi kättetoimetamise suhtes, samuti

dokumendi kättetoimetamise korral saaja esindajale või muule isikule, kellele võib dokumendi

saaja asemel kätte toimetada.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

H B(ES) I UÜ ja MTOÜ vahel sõlmitud üürilepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma

teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest

tasu (üüri). Tulenevalt VÕS §-st 292 lg 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud

asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on

tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS

316 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses

kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende

olulise osa maksmisega; võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri

summa; võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate

kõrvalkulude summa. VÕS § 334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise,

kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda,

et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust,

kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise,

halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 8 lg 2

kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus

3

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda

kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Esitatud tõendite põhjal

ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult

põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 221 504,88 krooni, millest põhivõlg

on 120 110,64 krooni ja viivis 101 394,24 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis

0,50% päevas põhinõudelt alates 12.08.2009 kuni põhinõude täitmiseni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 16 160 krooni

järgmiselt: 12 500 krooni riigilõivu hagimenetluses, 60 krooni postikulud ning õigusabikulu

summas 3 600 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 2 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on

kantud seoses menetlusega.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 3 600 krooni.

TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137

§ 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja

nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 200 000 krooni puhul 70 000 krooni.

Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 120 110,64 krooni. Kohtu hinnangul ei ole

õigusabikulude summa 3 600 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud

õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud

hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist

summas 3 600 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, postikulud 60 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 12 500

krooni, kokku 13 060 krooni.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Viivi Villemson