2-09-35977/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Määruse tegemise aeg ja koht 06.november 2009.a Paide

Tsiviilasja number 2-09-35977

Tsiviilasi

OÜ Paide Elamuhooldus hagi Heiki Hallik’u vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind 1290.90 EEK

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685, asukoht Pärnu 52 Paide Esindaja: Marko Jaani volikirja alusel

Kostja: Heiki Hallik, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx

Mille kohta määrus tehakse Menetluse lõpetamine seoses hagist loobumisega

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ Paide Elamuhooldus loobumine hagist Heiki Hallik’u vastu ja lõpetada tsiviilasja nr 2-09-35977 menetlus. 2. Tagastada OÜ-le Paide Elamuhooldus 500.00 (viissada) krooni riigilõivu. Tagastatav riigilõiv kanda OÜ Paide Elamuhooldus arveldusarvele nr 10702000668002 AS-s SEB Pank. 3. Välja mõista Heiki Hallik’ult OÜ Paide Elamuhooldus kasuks 500.00 (viissada) krooni riigilõiv ja 800.00 (kaheksasada) krooni õigusabi kulu hüvitamiseks. 4. Saata määrus punkti 2 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele ja toimetada kätte pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD 24.07.2009.a esitas OÜ Paide Elamuhooldus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Heiki Hallik’u vastu 1290.90 krooni võla ja 107 krooni viivise nõudes. 20.07.2009.a on OÜ Paide Elamuhooldus tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220934796011 AS-s SEB Pank, viitenumber 2900072369, 1000 krooni ja märkinud selgitusse „Riigilõiv hagiavalduselt Heiki Hallik vastu“. 23.09.2009.a esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks, kuna kostja pärast hagi esitamist rahuldas hageja nõude. Samas taotluses palus hageja riigilõivu tagastamist pooles ulatuses, hageja menetluskulude kindlaksmääramist ja hüvitamist. 23.10.2009.a vastuses teatas kostja, et tal pole vastuväiteid hageja loobumisele hagist. Hageja õigusabi kulu hindas kostja ülemäära suureks võrreldes tema vastu esitatud nõude suuruse ja asjaoluga, et ta koheselt peale hagist teadasaamist tasus võlgnevuse. Õigusabikulud on ca kaks korda suuremad kui nõue. Kostja palus hageja õigusabikulud välja mõista vähendatud ulatuses ning kohtul koostada maksegraafik hageja menetluskulude tasumiseks vähemalt aasta pikkuse perioodi lõikes. Kostja põhjenduste kohaselt ei ole tal võimalik menetluskulusid koheselt tasuda, kuna ta hetkel ei tööta ja otsib aktiivselt tööd. .

KOHTU SEISUKOHT 1. Hageja loobumine hagist on tema seadusest tulenev õigus (TsMS § 206 lg 2). Hageja loobumine hagist ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

2 (2) Tsiviilasi nr 2-09-35977

2. Kuna hageja loobus hagist, on tema taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 500 krooni, TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja taotluses märgitud arveldusarvele.

3. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks 1000 krooni riigilõiv ja 1980 krooni lepingulise esindaja kulu (õigusabikulu). Hageja nõuab kostjalt riigilõivu hüvitamist pooles ulatuses, st summas 500 krooni, ja õigusabikulu hüvitamist summas 1980 krooni.

Vajadus tasuda hagiavalduse kohtusse esitamisel riigilõivu hageja kantud ulatuses tuleneb seadusest. Seega on hageja kulutus riigilõivule vajalik ja põhjendatud. Kuna hageja saab pool tasutud riigilõivust tagasi, on kostja kohustatud hüvitama hageja kulu riigilõivule pooles ulatuses, st 500 krooni ulatuses.

Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vähendatud ulatuses, st summas 800 krooni (s.o enam kui 60% tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära.

4. Kostja taotles, et kohus määraks menetlust lõpetavas kohtulahendis kindlaks, et kostja hüvitab hageja menetluskulud aasta jooksul maksegraafiku alusel. Sellist taotlust põhjendas kostja asjaoluga, et ta ei tööta. Kostja paljasõnaline väide tema mittetöötamise kohta ei anna aga alust esitatud taotluse rahuldamiseks. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisel kohustus oma taotluse asjaolusid tõendada (TsMS § 230 lg 1).

Sirje Lahesoo Kohtunik