2-09-47714/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-47714

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-47714 Tsiviilasi OÜ G avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming pankroti väljakuulutamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur avalduse esitaja-võlgnik: OÜ G(registrikood XXX, aadress XXX); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige P K ; ajutine pankrotihaldur T Mitt (Õigusbüroo Armit OÜ ). RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ G(registrikood XXX, aadress XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 2. Ajutisel halduril T Mitt’il likvideerida OÜ G(registrikood XXX) kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 3. Määrata OÜ G dokumentide hoidjaks juhatuse liige P K (isikukood XXX). 4. Mõista välja T Mitt’i kasuks riigi arvelt ajutise halduri tasu summas 6 000 krooni, (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). 5. Ajutise halduri tasu kanda Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt T Mitt’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS’is. 6. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Kohtumäärus saata menetlusosalistele, ajutisele pankrotihaldurile, Harju Maakohtu registriosakonnale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebe kord

2-09-47714

2

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

21.09.2009 esitas OÜ G Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 28.09.2009 määrusega on kohus algatanud OÜ G suhtes pankrotimenetluse ning ajutiseks halduriks nimetanud T Mitt’i. Ajutine haldur on 27.10.2009 esitanud kohtule ajutise halduri aruande ning kohus on pankrotiavaldust arutanud 27.10.2009 kohtuistungil.

Ajutise pankrotihalduri aruande andmed

27.10.2009 esitas ajutine haldur kohtule aruande, mille kohaselt OÜ G on kantud äriregistrisse . OÜ põhitegevusalaks oli toiduainete müük.

Võlgniku vara Käibevara 11.10.2009 seisuga kokku 1 251.24 krooni, s.h:

11.10.2009 01.01.2009 Käibevara

Raha ja pagakontod 1 251.24 39 955.16 Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara kokku: 1 251.24 39 955.16 Põhivara Pikaajalised finantseeringud Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 10 160.94 Immateriaalne põhivara AKTIVA KOKKU 1 251.24 50 116.10

Võlgniku võlad Kohustusi on 11.10.2009 seisuga bilansi järgi kokku 90 790.74 krooni:

11.10.2009 01.01.2009 Võlakohustused s.h:

Lühiajalised laenud ja võlakirjad 39 500.00 0.00 Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele 51 164.53 Maksuvõlad 126.21 Kohustused kokku 90 790.74 0.00 Omakapital Aktsiakapital või osakapital 40 000 40 000 Eelmise perioodide 10 160.94 10 160.94

2-09-47714

3 jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) - 139 700.44 -44.84 Omakapital kokku: - 89 539.50 50 116.10 PASSIVA KOKKU: 1 252.24 50 116.10

Hinnang maksejõulisusele Võlgniku põhitegevusalaks oli toiduainete müük. 2009. aasta märtsis avas võlgnik toiduainete kaupluse . 2009.a augustikuu lõpust vähenes oluliselt kaupluse läbimüük, põhjuseks elanike ostuvõime vähenemine ja naabruses tegutsevad konkurendid (suuremad ketipoed Prisma ja Co-Market, kes müüsid sageli toidukaupu soodushindadega). Võlgnikul ei olnud piisavalt vahendeid värskete toiduainete igapäevaseks sisseostuks. Käibevahendite suurendamiseks võeti laenu 39 500 krooni ulatuses.

Veel 2009 jaanuaris oli võlgnikul vara kokku 50 116.10 krooni ja kohustused puudusid, kuid sama aasta oktoobriks oli juba tekkinud kohustusi 90 790.74 krooni ulatuses, millest 51 290.74 krooni oli võlg tarnijatele ja 39 500 krooni juhatuse liikmelt võetud laen.

Maksejõuetuse tekkimise põhjus Võlgniku selgituste kohaselt on äriühingu makseraskuste põhjusteks süvenenud majanduslangus, millega kaasnes elanike vähene ostuvõime ning tugev konkurents toiduainete müügi turul, samuti käibevahendite nappus.

Võlgnik ei suuda leida võimalust täiendavaks investeeringuks käibevara puudujäägi katteks ja majandustegevus on lõppenud. Püsiv maksejõuetus tekkis seega 2009.a II poolaastal. Tulenevalt PankrS §-s 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Ajutine haldur ei ole avastanud võlgniku tegevuses jämedaid juhtimisvigu ega ka kriminaalkuriteo tunnustega tegusid.

T Mitt palub määrata riigi arvelt ajutise halduri tasu summas 6 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks.

Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat.

2-09-47714

4 PankrS § 30 lg 2 sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kuid kokku mitte üle 6 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

Võlgnikul on reaalset vara 1 251.24 krooni ja võlgu ligikaudu 90 790.74 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara.

Kohus leiab, et OÜ G pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. OÜ G tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

T Mitt on kohtule esitanud OÜ G ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 6 tundi (s.h päringute koostamine ja kogutud andmete analüüs 2 tundi, võlgniku raamatupidamise andmete kontroll ja analüüs 2 tundi, aruande koostamine 2 tundi).

Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 6 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, tuleb maksta välja riigi arvelt.

T Mitt ei ole taotlenud OÜ G dokumentide hoidja määramist. Kohus määrab OÜ G dokumentide hoidjaks OÜ G juhatuse liikme P K ’i (isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik