2-09-23433/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

lk 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

11. november 2009 Haapsalu Tsiviilasja number 2-09-23433 Hagi ese N H hagi A A vastu lapsele elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja N H ( kostja A A ( ) Asja läbivaatamise kuupäev

04. novembril 2009

Resolutsioon Hagi rahuldada. Suurendada A Aalt ( A) N H kasuks poja A A ( ) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist 1000 kroonilt 2175 (kahe tuhande ühesaja seitsmekümne viie) kroonini kuus, alates 20. maist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni , kuid mitte alla elatusraha miinimumi.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

20. mail 2009.a. esitas hageja N H maakohtule hagi kostja A Aa (A) vastu elatise suurendamise nõudes. Vastavalt esitatud hagile on Lääne Maakohus 27. aprilli 2005.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-69/05 kostjalt välja mõistnud elatise hageja kasuks poja A A ülalpidamiseks summas 1000 krooni kuus. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis käesoleval ajal on 2175 krooni.

lk 2

Poeg A A õpib kaheksandas klassis. Igapäevakulutused lapsele on 2300 krooni kuus. A sooviks tegeleda tai-boxiga, kuid rahalistel põhjustel ei ole see võimalik (kuutasu 450 krooni). Hageja on alates veebruarist 2009 töötu.

Hageja taotleb kohtult PKS § 61 lg 3 ja 4 alusel A Aalt välja mõistetud elatise suurendamist praegu kehtiva elatise minimaalmäärani , e. 2175 kroonini kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 11/ vaidles hagile vastu. Kostja väitel on tema kuu sissetulek tulevikus 6000- 7000 krooni kuus. Sellest tuleb maksta eluaseme üürikulud ja ülal pidada täisealist last. Kostja ei ole nõus rahastama lapse hobisid ja kinnitab, et on lisaks elatisele andnud lapsele ka taskuraha, kui pidas seda vajalikuks. Kostja oli nõus maksma elatist 1500 krooni kuus ja palub kohtukulud jagada pooleks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel.

Perekonnaseaduse § 61 kohaselt , kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi valitsuse 20. detsembri 2007.a. määrus nr. 254 kehtestas kuupalga alammääraks alates 01. jaanuarist 2008 4350 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175 krooni. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr. 90 kehtestas alates 01. juulist 2009 töötasu alammääraks 4350 krooni, s.t, et elatise minimaalmäär jäi samaks.

Vastavalt kohtule esitatud tõenditele on Lääne Maakohus 09. 02. 1998.a. kohtuotsusega mõistnud A Aalt välja elatise N He kasuks poegade A , A ja A ülalpidamiseks 1145 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni.

Lääne Maakohtu 27. aprilli 2005.a. kohtuotsusega 2-69/05 suurendas kohus poegade A ja A Aa ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust 1000 kroonini kuus. Käesolevaks ajaks on A A saanud täisealiseks. Hageja taotles A Aa ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurendamist praegu kehtiva elatise minimaalmäärani.

Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest ja võtab arvesse ka seda, et elatise saajana on hageja tulevikus kohustatud tasuma saadud summalt tulumaksu. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et tegemist on aktiivses arengueas lapsega, kelle igapäevakulutused suurenevad AASta-AAStalt. Samuti peab kohus silmas asjaolu, et lk 3

kõiki kulutusi ei ole alati võimalik täpselt määratleda ja paratamatult kannab vanem, kelle juures laps elab, suuremaid kulusid kui lahus elav vanem. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et elatise minimaalmääras väljamõistmine on põhjendatud.

Perekonnaseaduse § 61 lõike 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Asja kohtuliku menetluse käigus ei ole kostja esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis annaks aluse määrata elatis alla seadusega kehtestatud minimaalmäära.

Perekonnaseaduse § 70 lõike 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses elatise väljamõistmisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder