3-09-1499/60 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Hurma Kiviloo

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2009. a, Tallinn

Haldusasja number 3-09-1499 Haldusasi Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus A.D., M.E., S.T. ja J.T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsusja Migratsiooniamet, esindaja Aleksei Kuznetsov Isikud, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A.D., sündinud xxxx Süürias; M.E., sündinud xxxx Süürias; S.T., sündinud xxxx Süürias; J.T., sündinud xxxx Süürias, nende isikute esindaja Vladimir Sadekov Kohtuistungi toimumise aeg

10. november 2009. a

Resolutsioon

1. Anda luba A.D., M.E., S.T. ja J.T. jätkuvaks kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni neile Eestis viibimisaluse andmiseni või nende väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 12. jaanuarini 2010. a /HKMS § 29, VSS § 25/.

2. Sekretäril anda/saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ja väljasaatmiskeskusele.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest, Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu /HKMS § 30 lg 2, § 471/.

ASJAOLUD

1. 10.07.2009. a kontrollis piirivalve reisijate profileerimise käigus, rakendades Schengeni piirieeskirjas ettenähtud kompensatsiooni meetmeid, Rootsi suunduvale reisilaevale „Victoria I“ lahkuvaid reisijaid. Kontrollimise käigus avastati isikud, kellel puudusid igasugused isikut tõendavad dokumendid: A.D., M.E., S.T. (varem – S., kuna teda kinni pidades pidasid piirivalveametnikud ekslikult nime S. isiku perekonnanimeks, ent tegelikult on see isanimi) ja J.T., kes on Süüria Araabia Vabariigi (Süüria) kodanikud.

2. Isikud saabusid Eestisse, ületasid Eesti Vabariigi riigipiiri ja viibisid Eesti Vabariigis seadusliku aluseta. Põhja Piirivalvepiirkond (edaspidi - Põhja PVP) algatas väärteomenetlused välismaalaste seaduse (edaspidi - VMS) § 51 lg 1 p 3 ja riigipiiri seaduse § 9 lg 1 rikkumise tunnustel, mis on kvalifitseeritavad vastavalt VMS § 166 ja riigipiiri seaduse § 172 järgi. Väärteomenetluse käigus 10.07.2009 kell 23.30 peeti isikud kinni.

3. Põhja PVP, arvestades asjaolu, et eelnimetatud isikute väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, esitas 12.07.2009 Tallinna Halduskohtule taotlused paigutada kõnealused isikud vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi - VSS) § 23 lg-le 1 väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

4. Kohus liitis nimetatud taotluste alusel algatatud haldusasjad nr 3-09-1499, 3-09-1500, 3-09- 1501 ja 3-09-1502 ühte menetlusse haldusasjana nr 3-09-1499 ning oma 12.07.2009 määrusega rahuldas Põhja PVP taotluse ja andis loa eelpoolloetletud isikute paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni nende väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

5. Väljasaatmiskeskuses avaldasid A.D., M.E., S.T. ja J.T. soovi taotleda Eestis varjupaika, millised avaldused Kodakondsusja Migratsiooniameti (edaspidi - KMA) pagulaste osakond võttis 17.07.2009 menetlusse.

6. 10.09.2009 määrusega Tallinna Halduskohus KMA taotlusel pikendas luba A.D., M.E., S.T. ja J.T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni isikutele Eestis viibimisaluse andmiseni või nende väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 12. novembrini 2009. a.

7. 03.11.2009 esitas KMA halduskohtule taas taotluse vastavalt VSS §-le 25 pikendada luba A.D., M.E., S.T. ja J.T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks veel kahe kuu võrra. Taotlusest nähtuvalt ei ole Süüria kodanike varjupaigamenetlus käesolevaks ajaks veel lõpule viidud, kuid enne varjupaigataotluse osas positiivse või negatiivse otsuse tegemist ei ole võimalik nimetatud isikuid väljasaatmiskeskusest vabastada või väljasaatmist lõpule viia.

8. Kohtuistungil KMA esindaja toetas KMA taotlust, uusi/täiendavaid asjaolusid tal esitada ei olnud peale selle, et algne otsus A.D., M.E., S.T. ja J.T. varjupaigataotluste osas on koostatud. A.D., M.E., S.T. ja J.T. ning nende esindaja kinnitasid, et isikud mõistavad oma olukorda ja kehtivat seadust, kuid väljasaatmiskeskuses ei taha viibida, vaid sooviksid olla pigem vastuvõtukeskuses. Kui kohus pikendab nende väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega, siis mitte üle ühe kuu – lühem tähtaeg sunniks KMA-d taotlust kiiremini menetlema.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et KMA taotlus A.D., M.E., S.T. ja J.T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on ülaltoodut arvestades VSS § 2 lõike 1, § 14 lõike 3, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele.

10. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VMS § 51 lg 1). Vastavalt VSS § 14 lg-le 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib saata välja ilma halduskohtu loata. Seega ülalmärgitud isikud kuuluvad Eestist väljasaatmisele, kuid see ei ole siiani osutunud võimalikuks, esmalt isikutel dokumentide puudumise tõttu, teisalt täiendavalt seetõttu, et isikud on väljasaatmiskeskuses viibimise ajal esitanud varjupaigataotlused, mille suhtes ei ole KMA praeguseks veel otsust teinud. Isikute väljasaatmine ei ole võimalik aga enne nimetatud taotluste kohta otsuste tegemist. Nimelt tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 33 lg-st 1 väljasaatmiskeskuses viibimise ajal varjupaigataotluse esitanud isik peab kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni, st varjupaigataotluse kohta otsuse tegemiseni, viibima väljasaatmiskeskuses. Pärast varjupaigataotluse kohta otsuse tegemist isik kas vabastatakse väljasaatmiskeskusest (kui varjupaigataotlus rahuldatakse) või jätkatakse väljasaatmismenetlust (kui varjupaigataotlus jäetakse rahuldamata). Viimati nimetatud juhul ei ole välistatud ka vajadus veelgi pikendada isikute väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega, kui nende väljasaatmist ei ole endiselt võimalik lõpule viia.

11. VSS § 25 kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsusja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni VSS § 24 lõike 2 või 3 järgi. Asjaolu, et viibimine väljasaatmiskeskuses on isikutele ebamugav ja põhjustab neile teatavaid ebameeldivusi ning et nad sooviksid olla pigem mujal, ei ole aluseks isikute väljasaatmiskeskusest vabastamiseks. Isikud peavad endale aru andma, et need võimalikud ebamugavused on nad põhjustanud tegelikult ise oma seadusvastase käitumisega. Riigi kohaldatav haldussund on selle käitumise suhtes proportsionaalne, arvestades ka seda, et varjupaigamenetlus on aeganõudev. Neil asjaoludel, kuivõrd A.D., M.E., S.T. ja J.T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaeg möödub 12.11.2009, hetkel ei ole võimalik nende väljasaatmist täide viia ja puuduvad ka isikute väljasaatmiskeskusest vabastamise alused, annab kohus loa isikute jätkuvaks kinnipidamiseks veel kaheks kuuks. Kohus nõustub KMA-ga, et lühema tähtaja määramine ei survesta kuidagi KMA pagulaste osakonda kiiremini varjupaigataotlust lahendama, küll põhjustab aga ameti migratsioonijärelevalve osakonna töötajatele ja kohtule täiendavalt tööd ja kulutusi, kui varjupaigamenetlus ei lõpe ühe kuu jooksul (uus pikendamistaotlus, kohtuistung, isikute konvoeerimine jne). Samuti koormatakse sellega asjatult isikuid endid.

Hurma Kiviloo Kohtunik