2-09-45738/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.11.2009, Rapla

Tsiviilasja number 2-09-45738

Tsiviilasi A R hagi J K vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 19 575.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A R, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxx xxx xx-xx, kostja J K, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxx xxx xx

Kohtuistungi toimumise aeg 05.11.2009 kell 10.00

Resolutsioon Välja mõista J K elatis igakuiselt 1500.- krooni alates 11.09.2009 A R kasuks kuni poja V, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta J K kanda.

Edasikaebamise kord J K võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kohtuotsuse peale võib A R esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte kooselust on sündinud xx.xx.xxxx poeg V. Peale lahkuminekut on laps hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole näidanud üles huvi lapse vastu ega ole teda toetanud materiaalselt. Hageja sissetuleku moodustab tema palk, mis on vahel alla miinimummäära. Hageja soovib lapsele stabiilset elu ja arengut. Väljamõistetav elatis kataks osa lapse riietamiseks, toitmiseks, eluasemekulude kandmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks vajaminevad väljaminekud. Kostjal varasemaid elatise maksmise kohustusi ei ole. Kostja sissetulek kuus on ca 5000.- kr. Ta saab pensioni ja töötasu.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub välja mõista kostjalt elatise 2175.- kr kuus. Kohtuistungil nõustus hageja elatise suurust vähendama 1500.- kroonini kuus.

Kostja vastuväited Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse oli talle allkirja vastu teatavaks tehtud. 05.11.2009 kell 11.00 laekus kohtusse arstitõend, millest nähtub, et kostja ei saa seoses tervisliku seisundiga kohtusse ilmuda.

Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Seega on kostja, kui lapse V isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik